2-16-11965/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11965 Tsiviilasi XXXXavaldus kohtult nõusoleku saamiseks kooselu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XXXX(sündinud XXXX, Ukraina kodanik – XXXX, elukoht XXXX) Ärakuulamine toimus

23. augustil 2016

RESOLUTSIOON

1. Võtta XXXXavaldus kohtult loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita kooselulepingu sõlmimiseks menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ning anda XXXX(sündinud XXXX; XXX) luba sõlmida kooseluleping XXXX (XXX, isikukood XXX) ilma abieluvõimetõendita. Kohtu luba kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.

3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.

4. Toimetada käesolev määrus avaldajale kätte.

5. Jätta menetluskulud avaldaja enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK

2-16-11965 XXXXesitas 5. augustil 2016 Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja sõlmida kooselu XXXX (isikukood XXXX).

23. augustil 2016 toimus kohtuistung avaldaja vande all ülekuulamiseks. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käesolevalt abielus ning tal ei ole sõlmitud kooselulepingut. Avaldaja vande all antud selgituste järgi ei ole avaldaja abielus olnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 478 lg 2 esimese lause kohaselt hagita menetluses tehtud määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

Avaldaja, kes on Ukraina kodanik, soovib sõlmida kooselulepingu Eesti Vabariigis Eesti Vabariigi kodanikuga. Avaldaja on esitanud avalduse sooviga sõlmida kooselu kooseluseaduse alusel. Kooseluseaduse (KOOS) § 1 lg 1 alusel võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KOOS § 2 lg 1 järgi ei või kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus leiab, et ka isikutele, kes soovivad sõlmida kooselulepingu, annab kohus loa sõlmida kooselu ilma abieluvõimetõendita. Kuigi pärast kooseluseaduse jõustumist ei ole muudetud perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 5 sõnastust, leiab kohus, et kooselulepingut sõlmida soovivate isikute sooviavaldusi nimetatud tõendite saamiseks, ei saa käsitada teisiti kui anda luba abieluvõimetõendita abiellumiseks.

Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud tõendid ning avaldaja istungil avaldatu annavad kohtule aluse väljastada avaldajale PKTS § 39 lg 5 kohane luba kooselulepingu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause järgi kuus kuud.

TsMS § 478 lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

2-16-11965

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik