3-16-1035/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1035

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus MM suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Margo Karu

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

MM (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja

v.adv Kaire Aus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MM määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 määrus haldusasjas 3-16-1035 osas,

millega anti Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti

Vabariigi kasuks MM-le kuuluvale elamumaale (registriosa numbriga XXXXX,

asukohaga XXX) 23 090,61 eurot ületavas osas.

3. Lugeda Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 määrus haldusasjas 3-16-1035 kehtivaks

järgmises sõnastuses: „Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda kohtuliku hüpoteegi

seadmist Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) MM-le kuuluvale

elamumaale (registriosa numbriga XXXXX, asukohaga XXX) summas 23 090,61 eurot.“

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja MM määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude katteks 2,10 eurot (kaks eurot ja 10 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1035

2(7)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.05.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks MM-le kuuluvale kinnisasjale (registriosa numbriga XXXXX, asukohaga XXX)

summas 26 783,80 eurot.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses R OÜ maksuvõlgade sissenõudmine. Seisuga

16.05.2016 on R OÜ maksuvõlg kokku summas 35 306,97 eurot. Kõnealune maksuvõlg on

tekkinud äriühingule 24.03.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/24057-49 maksustamisperioodi

jaanuar–mai 2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud ning tasumata jäetud käibemaksust

summas 24 090,71 eurot, tähtaegselt tasumata maksusummalt arvestatud intressist summas

11 230,65 eurot ja MTA 22.07.2014 otsusega nr 9-1.1/43927 määratud sunnirahast, millest on

tänaseni tasumata 14,51 eurot. MTA tuvastas R OÜ kontrollimenetluse käigus, et äriühing on

vahemikus jaanuar–mai 2014 jätnud deklareerimata 20% määraga maksustatavat käivet kokku

summas 34 457,06 eurot ja käibelt tasumata käibemaksu kokku summas 6 891,42 eurot. Kuna

R OÜ ei esitanud kontrolli käigus maksuhaldurile raamatupidamise ja maksuarvestuse

dokumente, puudus R OÜ-l tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) §-st 37 õigus maha arvata

ajavahemikul jaanuar–märts 2014 sisendkäibemaksu summas 17 199,29 eurot. Maksuotsusega

määratud maksukohustus on käesoleva ajani täitmata.

Esitatud taotlusega algatab maksuhaldur MM suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

kontrollida, kas on täidetud eeldused vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40 lg 1 ja 96 lg 1

alusel. MM oli R OÜ ainuosanik ja juhatuse liige alates 09.04.2012 kuni 06.05.2014. Äriühing

võõrandati 30.04.2014 ja uueks osanikuks sai L OÜ. Pärast MM sai juhatuse liikmeks KR ning

alates 20.10.2014 JF. Mõlemad isikud on seotud paljude probleemsete äriühingutega. Viimase

majandusaasta aruande on R OÜ esitanud 2013. aasta kohta. Äriühing on kustutatud

käibemaksukohustuslaste registrist alates 31.05.2014. Kontrollimenetluses on selgunud, et MM

ei taganud R OÜ MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

täielikku ja tähtaegset täitmist ning tegi erinevaid toiminguid selleks, et hoiduda kõrvale

maksude tasumisest. Seetõttu leiab maksuhaldur, et MM on jätnud maksukohustused täitmata

raskest hooletusest või tahtlikult. MM tegevus, mis seisnes maksustamisperioodide jaanuar–

märts 2014 käibedeklaratsioonidel ebaõigete andmete kajastamises ja 2014. aasta aprillikuu

maksudeklaratsiooni esitamata jätmises ning rahaliste vahendite ettevõtlusest välja viimises, on

põhjustanud äriühingule maksuvõla. Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude

määramine MM-le, kes vastutab seaduse alusel R OÜ maksuvõla eest vähemalt summas 23

290,26 eurot.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning

vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. R OÜ-l on maksuvõlg, mille sissenõudmine

ei ole aegunud ning mida ei ole ka kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

Maksuvõla ja sunniraha sissenõudmiseks R OÜ-lt on maksuhalduri 14.05.2015 korralduste

alusel arestitud äriühingu pangakontod SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-is summas 24 090,71

eurot. Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole maksuhalduril õnnestunud R OÜ maksuvõlga

sisse nõuda enam kui aasta jooksul, kuna R OÜ-l puuduvad rahalised vahendid ja registervara,

mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmise korral võib

isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama oma

isiklikku vara. MM varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (ebatõeste

andmetega käibedeklaratsioonide esitamine, käibedeklaratsiooni esitamata jätmine, äriühingu

võõrandamine nn tankistile) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole MM taganud ettevõtte

maksude tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul MM suhtumist avalik-õiguslikesse

3-16-1035

3(7)

kohustustesse. Seega on tõenäoline, et MM võib sarnaselt suhtuda ka võimaliku

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada oma

vara, mille tulemusel võib haldusakti täitmine muutuda keeruliseks või võimatuks.

Kinnistusraamatu kohaselt kuulub MM-le registriosa nr XXXXX: väikeelamumaa XXX,

pindalaga 1257 m2 (kinnistul asub üksikelamu). Kinnisvaraportaali www.city24.ee andmete

põhjal on kinnisasja hinnanguline turuväärtus 89 000 eurot. Maksuhaldur peab määratava

maksukohustuse täitmise tagamiseks otstarbekaks kohtuliku hüpoteegi seadmist MM-le

kuuluvale kinnistule. Nõutavale maksusummale lisanduvad sundtäitmise kulud 15% ulatuses

määratava maksuvõla summast.

Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui MM on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121

kohaselt suuruses 26 783,80 eurot (sh maksuvõlg 23 290,26 eurot ja eeldatavad sundtäitmise

kulud 15% ulatuses maksuvõlast) ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Kui MM soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava deposiidi väärtuseks 23

290,26 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.05.2016 määrusega MTA taotluse, andes MTA-le loa

taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) MM-le kuuluvale

elamumaale (registriosa numbriga XXXXX, asukohaga XXX) summas 26 783,80 eurot.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on

kohtule esitatud taotlusega algatanud MM suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS

§ 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule

loataotluse esitamisega (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhalduri hinnangul on

MM oma tegevusega – käibedeklaratsioonidel ebaõigete andmete esitamise ja 2014. aasta

aprillikuu maksudeklaratsiooni esitamata jätmisega – tekitanud äriühingule maksuvõla.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine.

Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et MM varasema käitumise põhjal R OÜ juhatuse liikmena

on alust arvata, et MM võib tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel

hakata maksukohustusest kõrvale hoidma ja muuta end varatuks. Sellisel juhul võib

vastutusotsuse sundtäitmine muutuda keeruliseks või võimatuks. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

Taotluses on näidatud, et R OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute

tulemusena äriühingult sisse nõuda ning sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui

kolm kuud. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg 6

nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98) ning R OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Maksuhalduri valitud abinõu on põhjendatud. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega MM-le

kuuluvale kinnistule on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud ning

taotletav täitetoiming koormab isikut minimaalselt.

3. MM esitas halduskohtu määruse peale 05.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 13.07.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-16-1035

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. MM palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.05.2016 määrus ja jätta

menetluskulud MTA kanda.

Maksukohustuslane on praegusel juhul R OÜ, mitte määruskaebuse esitaja. MKS § 136¹ lg 1 ja

§ 130 lg 1 p 2 ei võimalda maksukohustuse tagamise eesmärgil kolmanda isiku varale hüpoteeki

seada. Sellist õigust ei sätesta ka asjaõigusseaduse § 363. MM ei kaasatud R OÜ suhtes

toimuvasse täitemenetlusse ning teda ei teavitatud täitemenetluse tulemustest.

MM korraldas R OÜ raamatupidamist selliselt, et raamatupidamistoiminguid teostas selleks

pädev

spetsialist.

Määruskaebuse

esitajal

endal

puuduvad

igasugused

teadmised

raamatupidamisest. Põhjendamatu ja ennatlik on maksuhalduri ja kohtu hinnang, et kaebaja

käitumine on põhjustanud maksukohustuslase kohustuste täitmata jätmise. Maksuhaldur on

28.04.2016 väärteomenetluse nr 930016000104 lõpetamise otsuses leidnud, et kaebaja

tegevuses ei ole tuvastatud tahtlust maksukohustuse vähendamiseks ning möönnud, et kaebaja

võis olla üksnes hooletu. Samuti on põhjendamatu maksuhalduri ja kohtu seisukoht, et MM on

käitunud viisil, mis annab aluse arvata, et ta hakkab tulevase võimaliku nõude täitmise

takistamiseks vara võõrandama. Kaebaja ei ole saanud mingil viisil kasu R OÜ-le tekkinud

maksuvõlgadest ega teadnud neist midagi kuni 2014. aastal toimunud ülekuulamiseni. Kui

määruskaebuse esitajal oleks olnud soov oma vara võõrandada, oleks ta seda juba varem teinud.

MM-le ei olnud varasemalt teada KR puudutav teave. R OÜ võõrandati KR-le 30.04.2014, kuid

maksuhalduri poolt viidatud teave sai Äripäevas avalikuks alles 12.06.2014. Seega on alusetu

ja põhjendamatu heita kaebajale ette äriühingu võõrandamist nn tankistile olukorras, kus

kaebajale ei olnud maksuhalduri käsitletud andmed teada ega kontrollitavad.

Riigikohtu praktika kohaselt riivab MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamine

MKS § 136¹ lg 1 alusel intensiivselt selle isiku omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust, kelle

suhtes täitmist tagavaid toiminguid tehakse. Täitetoimingute tegemine ei võimalda isikul soovi

korral saada tulu temale kuuluva vara võõrandamisest ega vara koormata. Omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive muudab intensiivseks täitetoimingu kohaldamise tähtajatus. MKS-s ei

ole sätestatud tähtaega, mis aja jooksul tuleb teha maksu- või vastutusotsus, kui isiku vara

suhtes on MKS § 136¹ lg 1 alusel ennetavalt sooritatud § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid.

Abinõude kohaldamine võib osutuda ebaproportsionaalseks, kui maksuhaldur mõistliku aja

jooksul maksusummat ei määra või vastutusotsust üldse ei teegi. Ehkki maksuhaldur on

maksusumma määramise aegumistähtajaks märkinud 20.02.2017, ei ole kohus loa andmist selle

tähtajaga sidunud.

5. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastutusotsuse tegemisel lähtutakse süü tsiviilõiguslikust mõistest, mistõttu määruskaebuse

esitaja vastutab maksuvõla eest juhul, kui on tuvastatud tema tahtlus või raske hooletus.

Maksuhaldur esitab kohtule taotluse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja

rahalise kohustuse määramist, mistõttu ei ole maksuhalduril taotluse esitamise ajal veel välja

kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste

asjaolude tõendatuse suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Määruskaebuse esitaja oli R OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, millest järeldub, et äriühing oli

tema täieliku kontrolli all. Äriühingu juhatuse liikmena pidi MM korraldama äriühingu

raamatupidamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tallinna Halduskohtu 27.05.2016 määrus tuleb tühistada osas, mis puudutab 2014 aprilli-

mai maksustamisperioode. Muus osas on määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei

3-16-1035

5(7)

ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks 2014

jaanuari-märtsi maksustamisperioode puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas

halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes

vajalikuks neid korrata.

7. Määruskaebuse seisukoht, et MM vara suhtes ei saa täitetoiminguid sooritada põhjusel, et

ta ei ole maksukohustuslane, on alusetu.

MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksu-

seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle

kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja MKS

§ 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Isik,

kes oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, võib olla MKS § 6 lg 1 p 3 järgi

maksukohustuslaseks ja vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud maksuvõla eest,

kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus tema tahtluse või raske hooletuse MKS §-

s 8 nimetatud kohustuste täitmisel (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 9).

MKS § 96 lg 1 sätestab, et maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel

vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur

vastutusotsuse. Määruskaebuse esitaja ei ole menetlusväline isik, kelle suhtes pole lubatud

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud luba taotleda. Seda, et kõnealust luba võib vastutusmenetluses

taotleda äriühingu juhatuse liikme vara suhtes, on Riigikohus õigeks pidanud näiteks

27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 ja 28.01.2013 määruses nr 3-3-1-16-12. Riigikohtu

üldkogu leidis asjas nr 3-3-1-15-12, et vastutusotsuse täitmise tagamise lahendamisel tuleb

muu hulgas välja selgitada, et isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, on tõesti kohustatud

maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustust täitma (maksukohustuse tekkimise hetke

arvestamine äriühingu juhatuse koosseisu muutumisel, ettevõtte üleminekul; isiku funktsioon

ja pädevus äriühingus). Puudub vaidlus, et R OÜ maksuvõlg on kehtiv. Seaduslik esindaja

vastutab äriühingu maksuvõla eest osas, mis on tekkinud ajal, mil tema oli äriühingu juhatuse

liige. MM oli R OÜ juhatuse liige 10.04.2012 kuni 06.05.2014. Asjaolul, et MM ei olnud

maksuotsuse tegemise ajal enam R OÜ juhatuse liige ning teda ei kaasatud äriühingu suhtes

toimuvasse täitemenetlusse, ei ole vastutusotsuse tegemise seisukohast tähtsust. Samuti ei ole

oluline see, et MM-le ei ole veel koostatud vastutusotsust ehk määratud talle tasumisele

kuuluvat maksusummat. MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt peab maksukontrolli tõenäoliseks

tulemuseks olema rahalise nõude või kohustuse määramine. See nõue on praegusel juhul

täidetud osaliselt.

Nimelt KMS § 38 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane tasuma tasumisele kuuluva

käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. KMS § 27 lg 1 kohaselt

esitatakse

käibedeklaratsioon

maksuhaldurile

maksustamisperioodile

järgneva

kuu

20. kuupäevaks. Seetõttu ei saa MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisena heita MM-

le ette käibedeklaratsioonide esitamata jätmist ja käibemaksu tasumata jätmist 2014 aprilli ja

mai eest. Samuti sunniraha tasumata jätmise eest (Riigikohtu 10.05.2016 otsus asjas nr 3-3-1-

20-16 (p 20). Kui juhatuse liikme õigusvastane tegevus seisneb milleski muus kui MKS § 8

rikkumises ja ta on sellega tekitanud MTA-le kui võlausaldajale kahju, siis reguleerib selle

hüvitamise nõudmise aluseid eraõigus (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsus asjas nr 3-2-1-166-14,

p 12). Summa, mille tähtajaks tasumata jätmine R OÜ juhatuse liikmena viimase vara arvelt

saab MM-le olla MKS § 8 lg 1 järgi ette heidetav, on 20 078,79 eurot. Nii MTA taotluses kui

halduskohtu määruses on peetud põhjendatuks lisada võimalikule maksusummale eeldatavad

sundtäitmise kulud 15% ulatuses ning sellele proportsioonile pole esitatud vastuväiteid ka

määruskaebuses. Sellest tulenevalt on summa, mille osas on MTA taotluse rahuldamine

õigustatud, 23 090,61 eurot. Seda ületavas osas on halduskohtu määrus ebaseaduslik ja kuulub

tühistamisele.

3-16-1035

6(7)

8. MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et halduskohus tuvastaks maksukohustuslase

tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul

ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.

Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui

kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p

10.4)). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid

konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma

hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav

rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus

haldusasjas nr 3-14-51698).

9. Halduskohus leidis, et MM käitumine R OÜ juhatuse liikmena viitab sellele, et ta võib

tema suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel asuda oma vara võõrandama.

Maksuhaldur tuvastas, et MM esitas R OÜ nimel ebaõigeid andmeid sisaldavaid

käibedeklaratsioone ning seejärel võõrandas äriühingu isikule, kes on tegutsenud paljudes

äriühingutes variisiku ehk nn tankistina. MM suhtes toimunud väärteomenetluses selgus, et R

OÜ raamatupidamise aluseks olevasse müügiprogrammi sisestasid andmeid ka äriühingu

töötajad ning tagantjärele ei olnud enam võimalik tuvastada, kes milliseid arveid ja mis ajal

programmi sisestas. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja. Väärteomenetluses ei leidnud

tuvastamist MM tahtlus tegutseda maksukohustuse vähendamise sooviga. Kohtuväline

menetleja jõudis järeldusele, et MM rikkus hoolsuskohustust, jättes kontrollimata esitatud

deklaratsioonid ja müügiprogrammi sisestatud andmed. Ringkonnakohus märgib, et

süüteomenetluses on tõendamisstandard kõrgem kui maksumenetluses. Asjaolu, et

väärteomenetluses ei tuvastatud MM tahtlust, ei takista tema suhtes vastutusotsuse tegemist,

kuna vastutusotsuse saab teha nii tahtluse kui ka raske hooletuse korral (MKS § 40 lg 1).

Juhatuse liikme süü vormi loataotluse menetluses ei uurita, vaid see kuulub tõendamisele

vastutusotsuse tegemise menetluses (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2013 määrust

haldusasjas nr 3-12-2311 ning 26.02.2013 määrust haldusasjas nr 3-12-2469).

10. Kuigi väärteomenetluses ei leidnud MM tahtlus tuvastamist, ei ole välistatud

vastutusmenetluses süü küsimuses teistsugusele järeldusele jõudmine. Suuremas summas

käibe kajastamata jätmine äriühingu maksudeklaratsioonidel võib olla tingitud nii raskest

hooletusest kui ka tahtlusest. Ringkonnakohus ei pea eriti usutavaks määruskaebuse esitaja

väidet, et ta ei olnud äriühingut võõrandades maksuvõlast teadlik. Asjaolust, et pärast

maksuvõlgade tekkima hakkamist on äriühing võõrandatud, võib ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatult kahtlustada MM soovi vältida maksukohustuse täitmist. Seejuures pole oluline,

kas määruskaebuse esitaja teadis äriühingu müümise ajal KR (müügi toimumise ajal ostja L

OÜ juhatuse liige) taustast. Üldjuhul ei ole ettevõtte müük variisikule juhuslik ja n-ö tankisti

teenuste kasutamise võimalusest ei saada teada ajakirjandusest. Kui isik on varasemalt

tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et

soovimatus vastavat maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele

tuvastatakse (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Eeltoodu põhjal saab pidada

tõenäoliseks, et MM võib pärast vastutusotsuse tegemist asuda oma vara võõrandama või muul

moel käsutama, et vältida maksukohustuse täitmist.

11. Ringkonnakohus leiab, et hüpoteegi seadmine MM-le kuuluvale kinnistule ei ole tema

õigusi ülemääraselt riivav meede. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud, et tal on piisavalt

3-16-1035

7(7)

suur ja stabiilne sissetulek või muu likviidne vara, millest eeldatavat maksuvõlga tasuda, kui

tema omandis olevale kinnisasjale riigi kasuks hüpoteeki ei seata. Hüpoteegi seadmisel säilib

MM-l kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida maksuhalduriga

kokku kinnistu käsutamise tingimustes. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Seega juhul, kui

vastutusotsus jääb aegumistähtaja jooksul tegemata, ei saa hüpoteek kinnistule jääda

määramatuks ajaks. Menetluste ebaproportsionaalse venimise korral saab kaebaja taotleda

halduskohtult antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2). Lisaks on MM-l

hüpoteegi kustutamiseks võimalik esitada tagatis.

12. Selguse huvides esitab ringkonnakohus oma määruse resolutsioonis halduskohtu määruse

resolutsiooni jõusse jäänud kujul.

13. Määruskaebuse osalise rahuldamise jätmise tõttu tuleb MM menetluskulud mõista välja

Maksu- ja Tolliametilt proportsionaalselt määruskaebuse rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg-d

1 ja 2). Kuna määruskaebus rahuldatakse ca 14% ulatuses, tuleb Maksu- ja Tolliametilt välja

mõista kaebaja kasuks 2,10 eurot (0,14×15 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks