3-14-52037/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52037

Haldusasi

OÜ Valtu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 21. jaanuari 2014. a otsuse nr 12-

6/70 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Valtu Talu

Esindaja v. adv Martin Kruus

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse

resolutsioon muutmata.

2. Asendada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse põhjendused käesoleva otsuse

põhjendustega.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 815 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 22.

september 2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 21. jaanuari 2014. a otsusega

nr 12-6/70 maksti OÜ-le Valtu Talu välja keskkonnasõbraliku majandamise taotlus summas

44 526,19 eurot, vähendades algset toetuse summat 6089,11 euro võrra. Muuhulgas vähendati

toetussummat 4947,35 euro ulatuses, kuna toetusõiguslikul maal on samal põllul kasvatatud

sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikkusel aastal. OÜ Valtu

Talu vaie jäeti PRIA 6. augusti 2014. a vaideotsusega nr 12-4/14/56-2 rahuldamata.

2. OÜ Valtu Talu esitas 10. septembril 2014. a halduskohtule kaebuse PRIA 21. jaanuari 2014. a

otsuse nr 12-6/70 tühistamiseks osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust

4947,19 euro võrra. Kaebuse kohaselt ei näe kaebaja ühtegi põhjust, mis takistas tal 2012. a

esitatud taotlust muuta. Samuti ei nõustu kaebaja vastustaja seisukohaga, et väljavõtted

põlluraamatust ja kaaluraamatust ei ole piisavad tõendid, kuna need dokumendid on koostatud

kaebaja enda poolt. Lisaks leidis kaebaja, et PRIA on toetuse vähendamisel teostanud vääralt

kaalutlusõigust.

3. Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsusega rahuldati esitatud kaebus järgmistel

põhjendustel:

3.1. 2012. a esitatud taotluses andmete muutmine 2014. aastal ei olnud enam võimalik, isegi kui

taotluses oli taotleja poolt esitatud ekslikke andmeid, kuivõrd 2012. a esitatud toetuse taotluse

menetlus oli lõppenud. Käesoleval juhul ei esinenud ka menetluse uuendamise aluseid. Seega

puudus ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja eksis 2012. a toetuse taotlust esitades

põllu nr 108 osas kasvatatava põllukultuuriga või mitte.

3.2. Aastatel 2011-2013 ei täitnud kaebaja põllumajandusministri 21. aprilli 2010. a määruse nr

46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord“ § 6 lg 3 p 1 tingimust põllu nr 108 osas. Sama määruse § 11 lg 4

annab piirid, mille ulatuses tuleb otsustada toetuse vähendamine ning PRIA-l ei olnud võimalik

jätta toetust rikkumise korral vähendamata.

3.3. Arvestades toetustaotluste suurt arvu, ei ole PRIA-l võimalik taotluse osas tehtud otsust

koheselt põhjalikult põhjendada. Probleemi leevendab toetuse taotleja kohustus esitada enne

kohtusse pöördumist vaie ning vaideotsust tuleb sisuliselt põhjendada. Kohtu hinnangul on

käesoleval juhul PRIA 6. augusti 2014.a vaideotsuses nr 12-4/14/56-2 toodud põhjendused

puudulikud, viidatud on vaid hindamismaatriksi olemasolule, kuid hindepunktide omistamist

kaebaja rikkumisele ei ole täpsemalt selgitatud.

3.4. PRIA ei ole järginud haldusakti proportsionaalsuse põhimõtet. Kaebaja poolne kohustuste

rikkumine on tuvastatud 3,20 ha suurusel põllul, mis moodustab toetustaotluse esemeks olevatest

põldudest 0,36%. Hindamismaatriksist nähtub, et kui rikkumine on tuvastatud kuni 5%

toetusõiguslike põldude arvust, siis hinnatakse rikkumise raskust 1-sanktsioonilise

hindepunktiga. PRIA vaidlustatud otsuse kehtima jäämine tooks kaasa selle, et põllu nr 108 eest

ei makstaks toetust üldse ning ülejäänud põldude eest makstavat toetust vähendatakse, mis ei ole

proportsionaalne lähenemine, kuna sõltumata rikkumise osakaalust vähendatakse kogutoetust.

Seega tuleks taotleja iga vähemalt 1,00 hektari suuruse maa kohta esitatud nõuet toetuse

vähendamise korral käsitleda eraldi ja kui nimetatud maal rikutakse toetuse tingimust või

tingimusi, saab toetust vähendada vaid nimetatud maa osas ja sellele maale määratud toetust

arvesse võttes.

3.5. Vastustajalt kuuluvad kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 515 eurot,

mis sisaldab õigusabikulusid 500 eurot ja 15 eurot riigilõivu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. PRIA esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu

otsus ja jätta esitatud kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:

4.1. Tartu Halduskohtu seisukoht toetuse vähendamise kohta on otseses vastuolus määruse nr 46

§ 11 lõikega 4. Viidatud normist tuleneb üheselt, et rikkumise tuvastamisel vähendatakse 5-25%

ulatuses kogu taotletud toetust, mitte ainult rikkumisega seotud põllu toetust.

4.2. Tartu Halduskohtu otsuses esitatud loogika, mille kohaselt tuleks viljavahelduse nõude

rikkumisel vähendada toetust vaid rikkumisega seotud maa osas ja sellele määratud toetust

arvesse võttes ei oleks kooskõlas keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmise

eesmärkidega.

4.3. Apellant ei jätnud taotlust konkreetse rikkumisega seotud põllu osas rahuldamata ega

kohaldanud vähendust ülejäänud toetuse summast. Kohaldatud toetuse vähenduse määr on

kooskõlas määruse nr 46 § 11 lõikes 4 sätestatud volituse piiride (5-25%) ning

hindamismaatriksiga. Apellandi hinnangul on kohaldatav toetuse vähendamise määr

proportsionaalne.

4.4. Apellant on seisukohal, et on õiguspäraselt ja põhjendatult vaide läbivaatamisel ja

vaideotsuse koostamisel lähtunud vaides toodust. Vaides ei vaidlustatud kuidagi viljavahelduse

nõude rikkumisele antud hinnangut ega kohaldatud vähendamise ulatust. Seega ei pidanudki

PRIA enda hinnangul viidatud asjaolusid vaideotsuses käsitlema ega selgitama hindepunktide

omistamist täpsemalt.

4.5. Hindamismaatriksit aluseks võttes on igal taotlejal võimalik ka ise üheselt mõista, millised

hindepunktid on rikkumise tõsidusele, ulatusele ja püsivusele omistatud, kuivõrd taotlejatele on

teada rikkumisega seotud põldude arv ja pindalad ja muud rikkumise hindamisel arvesse

võetavad asjaolud.

5. OÜ Valtu Talu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebuse vastuse põhjenduste kohaselt:

5.1. Vastustaja poolt apellatsioonkaebuse punktis 3 esitatud loetelu keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse maksmise eesmärkidest on oma sisult küll õige, kuid hoopis toetab

sellisena vaidlustatavas otsuses Tartu Halduskohtu poolt tehtud lõppjäreldust.

5.2. Toetussummade vähendamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole keskkonnavaenuliku tegevuse

eest karistuse määramine, vaid keskkonnasõbralike majandamisviiside soodustamine ja

konkurentsivõime parendamine. Olukorras, kus sellega seonduvaid nõudeid ei ole täidetud,

annab vastav asjaolu õiguse toetust mitte maksta või seda vähendada.

5.3. Ainetu ja kohut eksitav on vastustaja seisukoht, et Tartu Halduskohtu käsitluse kohaselt

tuleks taotleja toetust üksnes väikeses osas vähendada ka juhul, kui taotleja kasutab

keskkonnavaenulikke majandamisviise. On ilmne, et sellisel juhul on vastustajal õigus jätta

taotlus üldse rahuldamata või pöörduda pädeva haldusorgani poole keskkonnakaitsega

seonduvate meetmete rakendamiseks.

5.4. Tartu Halduskohus on vaidlustatavas otsuses igati põhjendatult asunud seisukohale, et

toetuse vähendamisel tuleb arvesse võtta üksnes selle põllumassiivi, millel viljavahelduse nõuet

ei täidetud, proportsionaalset osakaalu kogu toetuse esemeks oleva külviala suhtes. Kaebajale

jääb arusaamatuks, millisel alusel vähendas vastustaja 10% ulatuses toetust ka kõigi teiste

põldude osas, kus kõik nõuded olid täidetud.

5.5. Tartu Halduskohus on õigesti hinnanud põhjendamiskohustuse rikkumisega seonduvat.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatavas haldusaktis puudub üldse põhjendus, mille

põhjal oleks võimalik aru saada toetuse vähendamise suuruse alustest. Asjaolu, et vastustaja on

vaideotsuses täiendavalt esitanud viite internetilehele, millel asuva maatriksi alusel on vastustaja

toetuse vähendamise ulatuse väidetavalt välja arvestanud, ei saa lugeda haldusakti piisavaks

põhjenduseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendused tuleb

hoolimata apellatsioonkaebuses esitatud väidetest asendada käesoleva otsuse põhjendustega.

7. Ringkonnakohus leiab, et haldusorgan on jätnud kindlaks tegemata asja lahendamiseks

olulised asjaolud, selgitades järgmist.

8. Haldusasja materjalidest nähtuvalt vähendas PRIA 21. jaanuari 2014. a otsusega taotletud

toetust, kuivõrd toetusõiguslikul maal on kasvatatud sama liiki põllu-, rühvel- või

köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikkusel aastal (tl 6-7). Esitatud vaides selgitas kaebaja,

et märkis toetuse taotluses ekslikult kasvatatavaks kultuuriks oder ning palus otsuse ülevaatamist

(tl 7p). PRIA jättis esitatud vaide rahuldamata, kuivõrd selleks ajaks oli haldusmenetlus algse

taotluse määramise osas lõppenud ning taotluses sisalduvate andmete muutmine ei olnud enam

võimalik (tl 9-9p).

9. Ka halduskohus leidis otsuse p-s 2, et haldusmenetluse lõppemise tõttu ei olnud enam

võimalik taotlust muuta. Samuti ei esinenud käesoleval juhul ilmselt haldusmenetluse

uuendamise aluseid. Halduskohus leidis seega kokkuvõtvalt, et puudus vajadus anda hinnangut

sellele, kas kaebaja eksis 2012. a toetuse taotlust esitades põllu nr 108 osas kasvatatava

põllukultuuriga või mitte. Ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohtadega ei nõustu.

Ringkonnakohtu hinnangul on nii PRIA kui ka halduskohus ekslikult hinnanud toetussumma

määramise menetluse uuendamise ja taotluse muutmise regulatsiooni. Ringkonnakohus juhib

tähelepanu sellele, et käesoleval juhul on vaidluse all toetussumma vähendamine.

10. HMS §-st 6 tulenevalt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Ringkonnakohtu

hinnangul ei takistanud toetussumma määramise menetluse lõppemine vastustajal välja

selgitamast toetussumma vähendamise menetluse korrektseks läbiviimiseks vajalikke asjaolusid.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on PRIA ekslikult käsitlenud vaideotsuses taotluse muutmise ja

tagasivõtmise regulatsiooni. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja tahet on võimalik tõlgendada

selliselt, et kaebaja eesmärgiks oli otsuse, millega toetust vähendati, vaidlustamine.

Haldusmenetluse uuendamata jätmine ei takista aga vastustajal konkreetsel juhul välja

selgitamast asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mis muuhulgas hõlmavad ka taotluse

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et käesoleval juhul ei

olnudki vastustajal selle jaoks vajalik menetlust uuendada, et teha kindlaks, kas kaebaja kasvatas

kauem kui kahel järjestikkusel aastal sama liiki põllukultuuri. Need asjaolud tuli vastustajal teha

kindlaks toetuse vähendamise menetluse või hiljemalt vaidemenetluse raames.

Menetluse uuendamisel soovib menetlusosaline haldusmenetluse lõpptulemust muuta, kuid

haldusmenetluse, mida PRIA ja halduskohus on muutmise menetluse hindamise aluseks võtnud,

lõpptulemuseks oli toetuse määramine. Haldusmenetlus toetuse määramiseks lõppes tõepoolest

30. jaanuaril 2013 nagu märgib ka PRIA vaideotsuses (tl 9p). Toetuse määramise menetluse

lõpptulemust ei ole kaebaja käesoleva menetluse raames soovinud muuta. Kaebaja eesmärgiks on

olnud üksnes toetussumma vähendamise otsuse vaidlustamine.

12. Asjaolude kindlakstegemise ja tõendamisega seonduvalt on PRIA vaideotsuses üksnes

märkinud, et ei loe kaebaja poolt esitatud põllu- ja kaaluraamatu väljavõtteid piisavaks

tõendusmaterjaliks ning et sateliidifotode ja kohapealse kontrolli käigus ei ole enam vaidlusalust

asjaolu võimalik kontrollida (tl 9p). Samas ei nähtu, et PRIA oleks muul viisil teinud kindlaks

vaidluse all olevaid asjaolusid või kogunud täiendavaid tõendeid. Juhul, kui koormava haldusakti

andmise alused on tõendamata, tuleb haldusakt üldjuhul jätta andmata (vt A. Aedmaa. Ptk 7,

p 7.2.2, lk 176 - A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu

2004). Seega ei ole vaidemenetluse läbiviimine olnud selles osas õiguspärane.

13. Lisaks on apellant vaidlustanud halduskohtu otsuse ka osas, mis puudutab vaide läbi

vaatamise ulatust seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega. Apellant on seisukohal, et on

õiguspäraselt ja põhjendatult vaide läbivaatamisel ja vaideotsuse koostamisel lähtunud üksnes

vaides toodust. Kuivõrd ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi hoolimata

apellatsioonkaebuse väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellandi sellesisulisel väitel

peatuda. Liiatigi seonduvad need väited toetuse vähendamise proportsionaalsusega, mida

ringkonnakohus ei pea vajalikuks käesoleva asja lahendamisel hinnata.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on kokkuvõtvalt jõudnud õigele

järeldusele kaebuse rahuldamise osas. Seega jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse,

hoolimata selle põhjendustest rahuldamata, halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid muudab halduskohtu otsuse põhjendusi ja asendab need käesoleva otsuse

põhjendustega.

15. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja

enda menetluskulud vastustaja kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga esimeses

kohtuastmes kantud menetluskulude jaotuse osas ega pea vajalikuks menetluskulude jaotust

selles osas muuta. Lisaks on kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

hüvitamise taotluse, milles on palunud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 300 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas on tegemist põhjendatud kuludega. Seega tuleb

vastustajal hüvitada kaebajale kantud menetluskulud summas 815 eurot (515+300).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene