1-16-6994/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-6994

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 1-16-6994 Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja Narva Linnakantselei Alaealiste komisjon asukoht Peetri 5, 20308 Narva Taotlus Alaealise suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli Alaealine DK Isikukood xxx, elukoht Xxx.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 404 ja § 406 lg 3 p 1 Anda luba paigutada alaealine DK (isikukood xxx, elukoht Xxx) alates 01.09.2016 üheks õppeaastaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond on kohtumääruse jõustumisel kohustatud toimetama alaealise DK Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse.

Määrus saata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile, Narva linna alaealiste komisjonile, DKle ning tema seaduslikule esindajale, Narva linnale (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib alaealiste komisjon, alaealine või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-16-6994

Asjaolud

Narva Linnavalitsuse alaealiste komisjon taotleb luba alaealise DK (sündinud xxx, elukoht: Xxx) suunamiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Tapa Erikooli.

Taotluse kohaselt võttis Narva alaealiste komisjon 15.03.2016 vastu otsuse suunata Xxxi 7. klassi õpilane DK (ik xxx, elukoht Xxx) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 05.08.2016 sai komisjon Maarjamaa Hariduskolleegiumist teate Kaagvere Erikooli Tapa tegevuskoha vaba õppekoha broneerimisest.

Narva alaealiste komisjoni 26.03.2013, 17.09.2013, 04.03.2014, 22.04.2014, 17.09.2014, 17.02.2015, 22.09.2015 ja 05.01.2016 istungitel arutati alaealise DK juhtumit seoses tema poolt toime pandud õiguserikkumistega (KarS § 121 lg 1, § 199 lg 2 p 7, § 200 lg 2 p 4, 7, § 262, lõhkematerjaliseaduse § 58 lg 4 ja AS § 71). Komisjoni otsustega kohaldati Xxx suhtes suunamist erinevate spetsialistide juurde vestlusele, pereteraapiat ning üldkasulikku tööd. Mõjutusvahendid on täidetud osaliselt. Xxx jätkab kuritegude toimepanemist. 15.03.2016 istungil arutas alaealiste komisjon Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna esindaja taotlust DK suhtes, kes on nooremana kui neljateistaastasena pannud toime karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo ning on koolikohustusliku isikuna puudunud ühe õppeveerandi jooksul mõjuva põhjuseta enam kui 20 protsendist õppetundidest. Komisjoni istungil tunnistas Xxx end süüdi, kuid ei kahetsenud. Xxx jätkab jõhkralt koolikorra rikkumist nii vahetunnis kui ka tundides. Ta solvab kooli töötajaid ja õpilasi, ei vali sõnu, kasutades roppu sõimu. Rikub tundi, ise ei õpi, puudub põhjuseta tundidest, käitub väljakutsuvalt, jõhkralt, räägib vastu, mängib tola. Kooli sotsiaalpedagoogide ja Narva Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori vestlused Xxxga ei anna tulemusi. Alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid ei ole täidetud või pole andnud positiivset tulemust. Ühe kuu eest hakkas temaga töötama pereterapeut Xxx. Kuid juba peale kaht kohtumist keeldus Xxx tööst terapeudiga. Alaealise seaduslik esindaja Xxx ei saa poja kasvatamisega hakkama, ei leia temaga kontakti, ei oma vajalikke teadmisi poja kontrollimiseks ega garanteeri, et Xxx käituks koolis või tänaval vastavalt seadusele. DK vajab pidevat kontrolli vanemate isikute poolt, et tema vaba aeg oleks organiseeritud. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseinspektori hinnangul ei saa seda perekondlikes ja tava kooli tingimustes saavutada. DK deviantne käitumine on süstemaatiline, ohtlik temale endale ja ka teistele lastele.

Xxxi juhtkonna esindaja arvamusel oleks mõistlik rakendada Xxx suhtes uute õigusrikkumiste ennetamiseks rangemat mõjutusvahendit (Tapa Erikooli suunamine).

Vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvile 6 ja arvestades varem vastuvõetud komisjoni otsuseid ning kohaldatud mõjutusvahendeid taotleb alaealiste komisjon kohtult luba alaealise Xxx kaheks aastaks erikooli suunamiseks.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi Narva alaealiste komisjoni esitatud kirjalikud materjalid, leiab kohus, et taotlus DK erikooli suunamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 järgi on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta

1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

1-16-6994

Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 1 lg 2 järgi kohaldatakse kõnealust seadust alaealise suhtes, kes on: 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateistkuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s

87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateistkuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s

87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. AMVS § 6 lg 2 kohaselt on alaealiste komisjonil õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud sama seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AMVS § 6 lg 3 kohaselt võib alaealiste komisjon taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. DK on 12-aastane, kes on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi, millel on nii väärteo kui ka kuriteo tunnused vastavalt KarS § 121, § 218 lg 1, § 262 lg 1, § 200 lg 2 p 4, 7 ja AS § 71. Kuna DK ei olnud süütegude toimepanemiste ajal süüvõimeline, saadeti materjalid alaealiste komisjonile.

DK on jätkuvalt koolikohustuslik isik, kuid kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei allu DK õpetajate korraldustele ning ühe õppeveerandi jooksul on ta mõjuva põhjuseta puudunud enam kui viiendikust õppetundidest. DKt on suunatud erinevate spetsialistide vastuvõtule, üldkasulikule tööle ning pereteraapiasse, kuid need ei ole olukorda parandanud. DK on jätkanud kuriteo tunnustele vastavate tegude sooritamist, samuti koolis kehtiva korra rikkumist. Ka alaealise seaduslik esindaja Xxx ei ole suutnud mõjutada oma poega loobuma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ning suunama teda koolikohustuse korrektsele täitmisele.

DK käitumine on alaealiste komisjonis korduvalt arutusel olnud, kuid komisjoni kohaldatud leebemad mõjutusvahendid ei ole mõjutanud teda hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ega muutnud tema suhtumist koolikohustuse täitmisesse.

Eelnevast lähtuvalt on ilmne, et seni proovitud mõjutusvahendid ei ole lapse käitumist mõjutanud ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kuna alaealist ei ole võimalik muul moel mõjutada ja kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei saa sellega hakkama ka lapse vanem, tuleb DK suhtes kohaldada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist.

Kohus leiab, et DK suunamine eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud lapse õigusvastase käitumisega ning vajalik temale endale kasvatusliku järelevalve huvides ning hariduse omandamiseks.

AMVS § 6 lg 4 kohaselt võib alaealise paigutada kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. Arvestades Xxx vanust

1-16-6994

peab kohus esmakordsel mõjutusvahendi rakendamisel mõistlikuks määrata esialgu tähtajaks üks aasta, mida vajadusel saab pikendada.

Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa alaealise DK paigutamiseks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse üheks õppeaastaks, alates 01.09.2016.

Määruse tegemisel juhindus kohus AMVS §-dest 1, 6, 13 ja KrMS §-dest 404, 406; 407, 383, 384,

386 ja 387.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik