1-16-6187/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6187 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi J.Y 201 lg 2 p 1

süüdistatuna KarS § järgi Süüdistatav J.Y , ik XXX, elukoht xxxx; EV kodanik, põhi keel, töö haridus, emakeel eesti koht xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 03.06.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 2 aasta 2-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 3-l korral Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.06.2016 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § 254, - - kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja karistada teda rahalise J.Y 201 lg 2 p 1 karistusega 50 (vii ) ekümne päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 11.40 ( , s.o summas 570.00 (viissada seitse ) eurot. üksteist eurot 40 senti) eurot kümmend

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisele järgenvast kuust igakuiselt vähemalt 57.00 (viiskümmend seitse) eurot.

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE

2 BANK) viitenumbriga 99916400006233 ning selgitusega: „J.Y , 1-16-6187, rahalise karistuse osakmakse“ karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, . Kui rahalise suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkend elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. J.Y

KrMS J.Y-lt menetluskuluna § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha summas 645 ( sada nelik kuus ümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista J.Y-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 48.00 (neli heksa) eurot riigituludesse. kümmend ka

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada J.Y-l tasuda menetluskulud kokku summas 693.00 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 69.30 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700058127 J.Y , 1-16-6187 ning selgitusega: „ , menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud:

07.11.2015 viibisid S V korteris M M ja J.Y, kus tarvitati alkoholi. M M pani külmiku peale laadima oma mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 Neo. Öösel lahkudes avastati, et telefoni enam külmiku peal ei ole. Telefoni otsingud tulemisi ei andnud ja seejärel viis neid kaine autojuht kodudesse laiali. J.Y ü telefoni mõned nädalad tluste kohaselt leidis ta M M hiljem auto istme alt ja jättis telefoni omale.

II Süüdistuste sisu:

J.Y süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, leides 2015 novembrikuus xxxx

obiiltelefoni Samsung oma sõiduautost kõrvalistuja istme alt m Galaxy S5 (IMEI kood xxxx) väärtusega 400 eurot ja teades, et see mobiiltelefon kuulub M M, pani sellesse abonendinumbriga xxxx ta oma kõnekaardi ja jättis telefoni enda kasutusse kuni 16.02.2016

telefoni politseile üle andis.

Seega J.Y , varem varguse toimepannud isikuna, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 III Prokuröri ettepanek:

Prokurör teeb ettepaneku tunnistada J.Y süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda KarS § 44 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades keskmise päevasissetuleku suuruseks 11.40 eurot, s.o 570.00 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 57.00 eurot.

IV Kohtu põhjendused:

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt süüdistus J.Y es saabusid kohtusse 18.07.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 18.07.2016. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke - seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus J.Y käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod.

KarS § 201 lg 2 p 1 näeb viieaastase vangistuse. karistusena ette rahalise karistuse või kuni

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab

kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. J.Y 11.40 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et päevamäära suurus on

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava J.Y puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on J.Y puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

4 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.t 645.00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista 48.00 eurot.

menetluskulude kokku summas 693.00 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 69.30 eurot.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp