3-16-1663/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1663 Määruse kuupäev

19. august 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

M. L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (seoses 17.07.2016 pöördumistega nr 854, 855 ja 857) Resolutsioon

1. Jätta M. L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

2. Edastada määruse ärakiri M. L-ile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 17. augustil 2016 M. L. esialgse õiguskaitse taotlus, milles M.

L. taotleb kohustada Tartu Vanglat vastama 17. juuli 2016 pöördumistele nr 854, 855 ja 857 täielikult ja sisuliselt. Taotluse kohaselt on M. L. esitanud Tartu Vanglale vaide 16. augustil 2016 nr 936, millega taotlenud vangla kohustamist vastama tema pöördumistele sisuliselt ja täielikult. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M. L. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus palus 17. augusti 2016 kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas M. L. on esitanud Tartu Vanglale taotluse asjaoludega seonduva vaide ning selgitada, missuguseid akte on M. L. oma vaides vaidlustanud.

3. Tartu Vangla teatas 18. augustil 2016 vastuses kohtunõudele (tl 9), et M. L. esitas Tartu Vanglale 16. augustil 2016 pöördumise vaide blanketil, milles taotles ettekirjutuse tegemist sisuliseks vastamiseks tema pöördumistele nr 854, 855 ja 857. Vangla registreeris vaide blanketil esitatud pöördumise 17. augustil 2016 täiendava selgitustaotlusena nr 2-3/3310-1. Nimetatud pöördumised esitas M. L. vanglale 18. juulil 2016, need registreeriti selgitustaotlustena ning neile vastati 16. augustil 2016 (vt Tartu Vangla vastus nr 2-3/2777-2, tl 15).

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

5. Käesolevas haldusasjas Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas

17. augustil 2016 registreeritud kaebaja pöördumine on menetluses selgitustaotlusena, mitte vaidena. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kuivõrd pöördumine lähtus M. L. soovist saada lisaselgitusi talle varasemalt, s.o 16. august 2016 väljastatud vangla vastuse kohta, kvalifitseerub 17. augustil 2016 registreeritud kaebaja pöördumine selgitustaotluseks, mitte vaideks. Kohus rõhutab, et M. L. ei ole vanglale esitanud eelnevalt taotlust, mille rahuldamisest vangla oleks keeldunud. Samuti ei nähtu asja materjalide hulgast, et vangla oleks vastamisega õigusvastaselt viivitanud.

6. Kohus märgib, et kaebaja ei saa esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada eesmärki, et vangla esitab talle sobiva vastuse. Kaebaja on vääralt mõistnud esialgse õiguskaitse instrumendi mõtet ja eesmärki – tegemist ei ole ennetava meetmega kohtuvaidluse vältimiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine saab HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt olla põhjendatud üksnes juhul, kui sellest tekivad taotlejale, kas kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal pöördumatud tagajärjed, mille hilisem heastamine on võimatu või ebamõistlik. Kui isikul on võimalik oma õigusi kaitsta vaide või kaebuse esitamisega, siis puudub isikul esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus juhib M. L. tähelepanu HKMS § 28 lg-le 1, mis kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

8. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ega kaebust kohtumenetluses. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

9. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik