2-16-8812/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2016, Tallinn

Tsiviilasja number 2-16-8812

Tsiviilasi XXXX(XXXX) avaldus laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja avalduse tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX/XXXX) Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isik XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast XXXX avaldus laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

2. Tagastada avaldus XXXX ja toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta XXXX kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. XXXX esitas 06.06.2016 avalduse laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks.

Avalduse kohaselt on XXXXja XXXXi abielust sündinud kaks last XXXX ja XXXX

XXXX. Laste vanemate abielu lahutati 11.12.2012. Harju Maakohtu 11.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-30963 lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõiguse laste suhtes ja anti avaldajale üle otsustusõigus laste viibimiskoha osas. Harju Maakohtu 15.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16353 lõpetati osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ja anti laste varahooldusõigus täielikult üle avaldajale. Avaldaja palub lõpetada täielikult vanemate ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus üle avaldajale.

Avaldaja selgitab 22.06.2016 menetlusdokumendis, et 06.06.2016 avalduse esitamise hetkel oli laste alaline elukoht XXXX. Lapsed on XXXX elanud alates 2013. a juunist. Mõlemad lapsed käivad XXXX koolis. Kuigi laste harilik viibimiskoht oli avalduse esitamise hetkel XXXX allub vaidluse lahendamine Eesti kohtule Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 artikli 12 lõige 3 alusel, sest mõlemad lapsed on sündinud Eestis, neil on Eesti kodakondsus ja suurema osa oma elust on mõlemad lapsed elanud Eestis. Samuti on laste isa alaline elukoht Eestis. Seega on lastel tihe side Eestiga.

2. Kohus küsis 29.06.2016 XXXX seisukohta, kas Eesti kohus on pädev asja lahendama ning kas laste ise on nõus asja läbivaatamisega Eestis.

3. XXXX on 03.07.2016, 05.07.2016 ja 07.07.2016 seisukohtades teatanud, et ta ei ole nõus asja läbivaatamisega Eesti kohtus ja tema hinnangul ei kuulu asja menetlemine Eesti kohtu pädevusse.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et tuleb keelduda XXXX avalduse menetlusse võtmisest.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

Nõukogu määrus nr 2201/2003 (edaspidi määrus) käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades. Määruse artikli 1 lõike 1 punkti „b“ kohaselt kohaldatakse määrust vanemliku vastutuse tekkimist, teostamist, piiramist või äravõtmist puudutavates asjades. Määruse artikli 8 lõige 1 sätestab, et liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Sama artikli lõike 2 järgi kohaldatakse lõiget 1, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Määruse artikli 12 lõike 3 punktidest „a“ ja „b“ nähtub, et liikmesriigi kohtutel on seoses vanemliku vastutusega pädevus lõikes 1 nimetamata menetluses juhul, kui lapsel on oluline side selle liikmesriigiga, eeskätt seetõttu, et üks vanemliku vastutuse kandjatest elab alaliselt selles liikmesriigis või et lapse on selle liikmesriigi kodanik ning kõik menetluse osapooled on kohtuse pöördumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides.

Otsustamaks, kas Eesti kohus on pädev asja lahendama tuleb tuvastada, kus on laste alaline elukoht avalduse esitamise ajal. Kohus asub seisukohale, et laste alaline elukoht avalduse esitamise ajal on XXXX. Avaldusest nähtuvalt on lapsed elanud XXXX alates 2013. a juunist, mõlemad lapsed käivad XXXX koolis ja seal elab laste ema, laste emapoolsed vanavanemad ja tädi. Avaldaja kinnitas 22.06.2016 menetlusdokumendis, et laste alaline elukoht on XXXX. Seega tuleks pädeva kohtu valimisel lähtuda üldnormist ehk määruse artikli 8 lõikest 1, mille kohaselt on asja pädev lahendama Prantsusmaa kohus, kuna laste alaline elukoht avalduse esitamise ajal on XXXX.

Samas võib Eesti kohtu pädevus tuleneda määruse artikli 12 lõike 3 punktidest „a“ ja „b“. Selleks, et Eesti kohus oleks pädev asja lahendama, peavad eeltoodud sättes märgitud eeldused esinema samaaegselt. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud määruse artikli 12 lõike 3 punkti „a“ järgne eeldus, kuna laste isa elab Eestis ja lapsed on Eesti kodanikud. Samas lapse isa teatas, et ta ei ole nõus asja lahendamisega Eesti kohtus ja tema hinnangul ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Seega ei ole täidetud määruse artikli 12 lõike 3 punkti „b“ järgne eeldus, ehk menetlusosaliseks olev lapse isa ei tunnista Eesti kohtu pädevust, mistõttu määruse artikkel 12 lõige 3 käesoleval juhul ei kohaldu ja asja lahendamiseks pädeva kohtu valikult tuleb juhinduda määruse artiklist 8. Määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt on Prantsuse kohus pädev asja lahendama.

Määruse artikkel 17 sätestab, et kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule. Kuivõrd Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, teatab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ja keeldub XXXX avalduse menetlusse võtmisest. Siseriikliku aluse avalduse menetlusse võtmisest näeb ette TsMS § 371 lg 1 p 2, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik