3-16-161/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-161

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla vastu 32,70 euro

suuruse kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata, asendades vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 18.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse menetlusabi ja riigi

õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus 01.02.2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata.

3. 17.02.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

01.02.2016. a määruse peale.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.03.2016. a määrusega määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu

määruse põhjendusi.

5. Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2016. a määrus jõustus Riigikohtu 13.06.2016. a

lahendiga.

6. Tartu Halduskohus 29.06.2016. a määrusega tagastas kaebaja kaebuse riigilõivu

tasumata jätmise tõttu.

7. 14.07.2016 esitas kaebaja halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

29.06.2016. a määrusele. Kaebaja esitas ka taotluse määruskaebuselt riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

8. Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata (määruse resolutsiooni p 2). Kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on ajavahemikul 01.03.2016-01.07.2016

laekunud kaebaja arvele kokku 318,85 eurot, millest on kinnipidamisi nõuete ja

vabanemisfondi tehtud summas 223,20 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestatut

arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 47.83 eurot

((318,85-223,20)/4x2). Halduskohus leidis, et käesoleva asja menetluskulud piirduvad

kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb käesoleval juhul seadusest tulenev alus

menetlusabi mitteandmiseks ja seetõttu ei kuulu menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamise näol rahuldamisele. Halduskohus jättis ühtlasi rahuldamata kaebaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks (määruse resolutsiooni p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas 08.08.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a

määruse peale. Kaebaja selgitab, et ta on maksejõuetu, kuna suitsetab 3 sigaretti päevas ning

kulutab seega sigarettidele 14 eurot kuus, mis on kogu kaebaja sissetulek vanglas. Kaebajal

tuleks riigilõivu tasumiseks loobuda sigarettidest, kuid kaebaja ei suuda seda teha, kuna see

on tema jaoks põhivajadus. Kaebaja leiab, et kohus keeldus ebaõiglaselt tema riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamisest, kuigi seda oleks saanud teha. Euroopa Liidu põhiõiguste

harta § 47 sätestab, et igaühele, kellel ei ole piisavalt vahendeid, antakse tasuta õigusabi selles

ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Seega palub kaebaja end vabastada

riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Kaebaja toob välja, et Euroopa

Liidu liikmesriikides varustab kinnipeetavaid sigarettidega vangla ning ainult sellisel juhul

oleks nii, et kinnipeetava poolt teenitud rahast piisab, et katta kulud, mis on seotud

kinnipeetava pöördumisega kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse resolutsiooni p-i

2 peale, millega halduskohus jättis tema taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus ei lähtunud ringkonnakohtu hinnangul õigesti halduskohtumenetluses

Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse tegemise ajal kehtinud menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest, kuna jättis kohaldamata Riigikohtu üldkogu põhimõtted

12.04.2016. a otsuses haldusasjas nr 331-35-15, millega tunnistati kehtetuks HKMS § 112 lg

1 p osas, milles see ei võimaldanud kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata

vältimatuid kulutusi. Ringkonnakohus kohaldab määruskaebuse lahendamisel Riigikohtu

üldkogu poolt 12.04.2016. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-15 välja toodud

menetlusosalisele menetlusabi andmise reegleid. Samuti märgib ringkonnakohus, et

halduskohus on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel hinnanud kaebaja sissetulekuid ja

väljaminekuid perioodil 01.03.2016-01.07.2016, kuid oleks pidanud hindama kaebaja

sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 14.03.2016-13.07.2016.

12. Ringkonnakohus ei võta halduskohtu 21.07.2016. a määruse resolutsiooni p-1 osas eraldi

seisukohta, kuna kaebaja ei ole oma määruskaebuses seda käsitlenud, kuid märgib, et asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud riigi õigusabi taotluse, mida halduskohus

pidanuks 21.07.2016. a määruses lahendama ning lisaks sellele ei nähtu ka nimetatud määruse

põhjendavast osast, et halduskohus oleks riigi õigusabi taotlust lahendanud.

13. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on

selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud

neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid

(töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava

kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Samuti on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel

(vangistusseaduse

§ 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad

summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on

võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (vt. Riigikohtu 12.03.2012. a

määrus nr 3-7-1-3-61-12). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut

riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse

esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks.

14. Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised kulutused ca 5% ulatuses

töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata

(Riigikohtu 12.04.2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär

430 eurot (vt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse

lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud

(14.03.201613.07.2016) ja sel perioodil oli töötasu alammäärast 5% 22 eurot, siis järelikult

tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud kulutustele

täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 88 eurot (4x22).

15. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 järgi tasutakse kohtu määruse peale määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase

kuu sissetulek enne ringkonnakohtule määruskaebuse esitamist olnud 381,43 eurot. Kaebaja

sissetulekutest on seaduse alusel nõuete fondi ja vabanemisfondi arvatud 276 eurot. Seega

tuleb kaebaja sissetulekutest HKMS § 112 lg 1 p 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 355

eurot (276+88). Eeltoodust tulenevalt on kaebajale halduskohtu poolt võimaldatud

menetlusabi jätkamise hindamisel arvestatavaks sissetulekuks määruskaebuse esitamisele

eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek 13,22 eurot

((381,43-355)/4x2).

16. Kuna kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek on

väiksem kui eeldatavad menetluskulud, siis iseenesest ei ole kaebajale menetlusabi andmine

keelatud, kuid HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka kaebuse

perspektiive. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega, ka vaatamata kaebaja majanduslikule

seisundile ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

17. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel

Tartu Halduskohtu 29.06.2016. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema kaebuse,

kuna jõustus Tartu Halduskohtu 01.02.2016. a määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja

taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Halduskohtu 01.02.2016. a määruse

kohaselt tuli kaebajal tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv summas 15 eurot 15 päeva jooksul

arvates 01.02.2016. a määruse jõustumisest. Halduskohtu 01.02.2016. a määrus jõustus

Riigikohtu 13.06.2016. a määrusega, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata.

Seega tuli vastavalt halduskohtu 01.02.2016. a määrusele kaebajal tasuda kaebuse esitamisel

riigilõiv hiljemalt 15 päeva jooksul 01.02.2016. a määruse jõustumisest arvates, s. o hiljemalt

28.06.2016. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks riigilõivu tasunud või

taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. Halduskohus on 01.02.2016. a määruses

selgitanud kaebajale, et riigilõivu tasumata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale

läbivaatamatult. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust pidada Tartu

Halduskohtu 29.06.2016. a määruse peale esitatud määruskaebust piisavalt edukaks selleks, et

vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

18. Sellega jääb Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel