4-16-4278/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2016

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4278 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

A U

. väärteoasi Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi Kaebuse esitaja A.U sünd. , isikukood XXX XXX, xxx Kaitsja Mihhail TUŠTŠENKO xxx Kohtuväline menetleja

Ix Rxxx xx

Politseija Piirivalveameti Prefektuuri

Ida vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse etleja Ix Rxxx 11.05.2016

xx

vanemväärteomen

otsus .2330,16,001519 A.U karistamise osas väärteoasjas nr

Liiklusseaduse § lg.2 järgi rahatrahviga trahviü hiku ulatuses, s.o. summas 640

(kuussada nelikümmend a Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 ) eurot j alusel lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 5 (viis

– tühistada osaliselt lisakaristuse ) kuud kohaldamise tähtaja osas.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel kohaldada A.U-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 11.05.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,001519 muutmata.

A.U kaitsja kaebus rahuldada osaliselt. Mihhail TUŠTŠENKO

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v tutvuda alates 18.8.2016. õimalik

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna avariipolitseinik

Axxx Bxxx koostas 16.04.2016 B 1454226 A.U

väärteoprotokolli nr. A

kohta selles, et viimane juhtis xxxÜhes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,40 mg +/- 0,05 mg, seega

mg. mitte väiksem, kui 0,35 Alkoholisisaldus mõõdeti mõõteseadmega Alcotest 7110 nr.ARAF-0012.

Sellega rikkus A.U

Liiklusseaduse §69 lg.3 ja pani toime väärteo

Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse x Rxxx 11.05.2016 vanemväärteomenetleja I xx

otsusega m Liiklusseaduse väärteoasjas nr.2330,16,001519 äärati A.U le

-

§224 lg.2 alu trahviühi € j sel karistuseks rahatrahv 160 ku ulatuses, s.o. summas 640 a

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud.

Otsuse kohaselt oli k ning raskendavad ergendavaks asjaoluks süü tunnistamine asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule ei ole otstarbekas määrata järjekordse raske liiklusalase õiguserikkumise eest karistuseks üksnes rahatrahvi. Isik on ka varasemalt toime pannud samalaadse õiguserikkumise, määratud karistus ei ole tasutud ning ei ole olnud piisav. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Selles seisundis liikuma hakates seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes antud asjaoludest peab kohtuväline menetleja vajalikuks määrata isikule lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

A.U kaitsja Mihhail Tuštšenko esitas 27.05.2016 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada, teha uus otsus, vähendada rahatrahvi suurust ja määrata karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses

ning lühendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega ja määrata lisakaristuse kohaldamise ajaks 3 kuud.

Kaebuse kohaselt tunnistab menetlusalune isik oma süüd, kuid leiab, et karistuse rangus ei vasta väärteo raskusele. Menetlusaluse isiku teod ei omanud raskeid tagajärgi tervise või vara kahjustuse näol. Menetlusalune isik on siiralt kahetsenud.

Kaebuse esitaja leiab, et otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta kohustuslik nõue võtta arvesse karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Samuti on otsuses toodud karistuse määramise põhistus ainult lisakaristuse määramise osas.

Kaebuse kirjalikus menetluses. esitaja palus kaebus vaadata läbi

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 16.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/16570-4 palub . jätta kaebus rahuldamata

Vastuse kohaselt on otsuse tegemisel kergendavate ja raskendavate asjaoludega arvestatud, kuna otsuses on viide sellele, et kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Samas kirjalikus vastuses oli kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maak idega, leidis, et A.U ohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjal kaitsja kaebus on osaliselt osaliselt rahuldamisele. põhjendatud ja kuulub

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta palub asi lahendada kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/16570-4 Viru Maakohtu 08.08.2016 p -16-4278

äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline

m kirjalikus menetluses. enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule määratud

on karistus Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel.

Liiklusseadu

se §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

– 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 16.04 koostatud vää .2016 rteoprotokollist nr. AB 1454226 ja

vaidlustatavast 11.05.2016 ot teoasjas nr.2330,16,001519, on menetlusalune susest väär

isik rikkun

ud Liiklusseaduse §69 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse stab §69 lg.3 säte , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholis

isalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise

16.04.2016 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 PLUS nr. A 409815xxx

(näit oli

0,40 mg/l

). Samast , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,35 mg/l

Indikaatorvahendi ja t

õendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et

joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli selgitatud tema õigused

Korrakaitseseaduse §38 lg.2 järgi. õigused olid menetlusalusele Asjaolu, et need

isikule selgitatud, on viimane kinnitanud omakäeliselt allkirjaga. Samuti on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näiduga tutvumist.

Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel isikul väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Nimetatud Indikaatorvahendi ja t protokolliga on õendusliku alkomeetri kasutamise

kooskõlas ka isiku enda ütlused menetlusaluse 16.04.2016 ja kaitsja poolt esitatud

kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, kuna ta rikk

us

Liiklusseaduse §69 lg.3 õustub kohtuvälise menetleja . Maakohus n otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis s selles osas , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisek alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ü du alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta laltoo

muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karist

00 trahviühikut

usena ette rahatrahvi kuni 3 , aresti

või sõiduki isõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne juhtim kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 160 Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulatuses.

asjaoluna . arvestatud süü tunnistamist

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsioo kmise määra või siis keskmist määra ni kes

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranu üle määra. d karistuse veidi sanktsiooni keskmise

V ks tehtud menetlusaluse isiku

äärteomenetlusega on kindla süü Liiklusseaduse §224

lg.2 järgi ja leiab, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse maakohus

määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise ra e menetleja skusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavut ada rahatrahvi

määramisega j mine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab ka, et a aresti kohalda rahatrahvi määr vastab toimepandud väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule.

Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusele isikule on 27.08.2015 otsusega Liiklusseaduse §224 lg.1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 280 €. Andmed selle rahatrahvi tasumise kohta Karistusregistris puuduvad. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. K äesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Maakohus leiab, et eeltoodut arvestades on rahatrahvi määr 160 trahviühiku ulatuses põhjendatud.

Ülal oodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja jätta t otsus rahatrahvi suuruse osas

muutmata.

Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse ära õtmine kolmest kuust v

kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isiku e Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 l alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 5 kuud.

Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. tleja esindaja kirjalikus vastuses Maakohus nõustub kohtuvälise mene tooduga selles, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses.

Tegemist on teise samalaadse väärteoga, mis näitab üheselt, et varasemalt määratud vaid põhikaristusest ei ole menetlusalune isik teinud mingeid järeldusi. Menetlusalune isik jätab rahatrahvi tasumata, tunneb end karistamatuna ja paneb taas 9 kuu möödumisel toime samalaadse väärteo.

Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas kohaldanud lisakaristust miinimummääras ma tähtaja jooksul t pike . Maakohus leiab, et selline lisakaristuse tähtaeg ei ole põhjendatud ja käesolevas väärteoasjas piisab esimesel korral lisakaristuse kohaldamisest miinimummääras, s.o. tähtajaga 3 kuud. Isegi selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata Liiklusseaduses sätestatud reeglid.

Aluseid kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni miinimummäära maakohus antud asjas ei tuvastanud.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud sellele, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuse tegemisel arvestanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata. Maakohus nende kaebuse väidetega ei nõustu. Kohtuvälise menetleja otsuses on selgelt väljendatud arvestamisele kuuluv kergendav asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumine. Samuti on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud põhikaristuse ja lisakaristuse määramist.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise tähtaja kokkuvõttes osas, teha selles osas uus otsus ning rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik