3-16-633/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vanglas registreeriti 29.12.2014 Valeri Obuhhovi esitatud kahju hüvitamise taotlus seoses tema Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega.
Legislator headnote
AI generated3-16-633/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna Vanglas registreeriti 29.12.2014 Valeri Obuhhovi esitatud kahju hüvitamise taotlus seoses tema Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
18.08.2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-633
Haldusasi
Valeri Obuhhovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valeri Obuhhovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Menetlusosalised
Kirjalik menetlus
Kaebaja Valeri Obuhhov, esindaja vandeadvokaat
Denis Piskunov
Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Valeri Obuhhovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Tallinna Vanglas registreeriti 29.12.2014 Valeri Obuhhovi esitatud kahju hüvitamise taotlus
seoses tema Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega.
2. Tallinna Vangla tagastas 10.03.2015. a otsusega nr 5-18/14/35662-2 V. Obuhhovi kahju
hüvitamise taotluse perioodide 15.03.2007 - 02.08.2007, 26.11.2007 - 19.05.2008 ja
16.12.2011 - 21.12.2011 osas läbivaatamatult ning perioodi 22.12.2011 - 18.06.2014 osas
jättis vangla taotluse rahuldamata.
3. V. Obuhhov esitas 31.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud
mittevaralise kahju eest hüvitise summas 500 eurot väljamõistmist, kuna kaebaja viibis
perioodil 16.12.2011 - 18.06.2014 Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes.
4. Tartu Halduskohus võttis 19.04.2016. a määrusega V. Obuhhovi kaebuse menetlusse ja
andis võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtu hinnangul
oli kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.
5. V. Obuhhov esitas halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Taotluse kohaselt esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks 08.04.2015,
kuid halduskohus tagastas kaebuse 08.05.2015. a määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu,
olles eelnevalt kaebajale menetlusabi andmisest keeldunud. Kohtumääruses oli märgitud, et
kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ning kaebaja võib
uuesti pöörduda kohtu poole. Kaebaja lähtus ka HKMS § 46 lg-s 4 toodud tähtaegadest.
6. Tartu Halduskohus jättis 26.05.2016. a määrusega rahuldamata V. Obuhhovi taotluse
kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-16-633
(resolutsiooni p 2) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel.
Määruse kohaselt on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Riigi vastu kahju hüvitamise
kaebuse esitamisel tuli lähtuda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 2. HKMS § 47
lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtajad kohtule kaebuse esitamisel ei kohaldu. Vastustaja lahendas
kaebaja taotluse 2 kuu ja 15 päeva jooksul, kuid käesolevas asjas pöördus kaebaja kaebusega
kohtu poole enam kui aasta aega hiljem.
Kaebajal on olnud nii samasisulises varasemas haldusasjas nr 3-15-899, kui käesolevas asjas
esindajaks õigusteadusliku kõrgharidusega isik, kes pidanuks protsessitähtaegadest teadlik
olema. Eeltoodust tulenevalt ei saa enam kui aasta pikkust viivitust hüvitamiskaebuse
esitamisel pidada mõistlikuks.
Seoses kaebaja viitega HKMS § 43 lg-le 2, on kaebajal küll õigus pöörduda teistkordselt
kohtusse, kuid ka sellisel juhul tuleb kinni pidada seaduses sätestatud kaebetähtaegadest.
Haldusasjas nr 3-15-899 tagastati samasisuline kaebus, kuna kaebuselt jäeti tasumata riigilõiv.
Tegemist on puudusega, mis on kõrvaldatav. Seega riigilõivu tasumata jätmisega on kaebaja
ise põhjustanud olukorra, mis tingis käesolevas asjas kaebetähtaja rikkumise.
Nii haldusasja nr 3-15-899 kaebusele, kui käesolevale kaebusele on lisatud Tallinna Vanglale
esitatud kahju hüvitamise taotlus, mistõttu oli kaebaja teadlik, et enne kohtusse pöördumist
tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega pidi kaebaja olema teadlik, et pärast
kohtueelset menetlust lõpetavat otsust tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2, kui eriregulatsioonist.
Puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et
esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.
Eeltoodu tõttu puudub ka vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid ning kaebuse esitamise
ennistamise taotlus jääb rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. V. Obuhhov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26.05.2016. a määrus
tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja saata asi tagasi esimese astme kohtule
menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruskaebuse kohaselt ei võtnud halduskohus arvesse, et kaebaja on kinnipeetav, kelle
võimalused on piiratumad ja, et esialgse kaebuse kohtule esitamisel on menetlustähtaegu
järgitud.
Kaebus esitati tähtaega rikkudes, kuid tähtaja möödalaskmiseks esinesid kaalukad põhjused.
Kaebaja on kinnipeetav, kellel ei ole võrdseid võimalusi riigilõivu tasumiseks raha
kogumiseks ja see asjaolu põhjendab kaebaja objektiivseid takistusi uue kaebusega varem
kohtu poole pöördumisel.
Viitega HKMS § 46 lg-le 4 tuleb märkida, et kaebaja on kinni pidanud kohustuslikust
kohtueelsest menetlusest ja esitanud kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale ja ka
kohtusse esialgselt pöördunud menetlustähtaegadest kinni pidades.
Asjaolude õigel arvestamisel oleks halduskohus pidanud asuma seisukohale, et kaebetähtaja
ennistamine on põhjendatud ja menetluse lõpetamiseks puudub alus.
8. Vastustaja Tallinna Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on
põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus 26.05.2016. a
muutmata.
Vastuse kohaselt ei anna V. Obuhhovi määruskaebuses toodud põhjendused alust halduskohtu
määruse tühistamiseks.
Seoses V. Obuhhovi väitega, et kaebaja on kinnipeetav, kellel ei ole võrdseid võimalusi
riigilõivu tasumiseks raha koguda, tuleb märkida, et ajavahemikul 08.04.2015 - 08.05.2015 on
kaebaja vanglasisesele isikukontole toimunud rahalisi laekumisi kolmel korral – 14.04.2015
summas 50 eurot, 26.04.2015 summas 30 eurot ja 07.05.2015 summas 15 eurot. Seega on
väited riigilõivu tasumisega seotud takistuste kohta otsitud ja põhjendamatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et V. Obuhhovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 26.05.2016. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu
Halduskohtu 26.05.2016. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud
halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.
Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja esitatud
mittevaralise kahju hüvitamise taotluse 29.12.2014. Tallinna Vangla lahendas kaebaja kahju
hüvitamise taotluse 10.03.2015. a otsusega. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja esindaja
31.03.2016. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav
või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise
taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi
vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse
tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lgst 1 tuleneb
vanglale 2kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse
menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev
30-päevane tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt
lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9;
04.06.2013. a määrus nr 33186-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse
pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud
2-kuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada
halduskohtule kaebus hiljemalt 29.03.2015 (kuna 29.03.2015 oli pühapäeva, siis 30.03.2015),
kuid kaebaja on kaebuse halduskohtule esitanud 31.03.2016. Seega on kaebus esitatud
halduskohtule mittetähtaegselt.
11. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust määruskaebuses esitatud väide, et kaebuse
esitamise tähtaja rikkumiseks esines kaalukas põhjus seoses asjaoluga, et kinnipeetavast
kaebajal ei ole võrdseid võimalusi riigilõivu tasumiseks raha kogumiseks. Ringkonnakohus
selgitab, et nimetatud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja
ennistamiseks. 31.03.2016 kaebuse esitamisel oli seadusega ettenähtud riigilõiv summas
15 eurot tasutud. Antud määruskaebuse lahendamisel tuleb lahendada küsimus, kas kaebajal
esines mõjuvaid põhjuseid kaebuse alles 31.03.2016 ehk mittetähtaegseks esitamiseks. See, et
kaebaja on varem esitanud sama nõudega kaebuse kohtule tähtaegselt, kuid riigilõivu
tasumata jätmise tõttu kaebus tagastati, ei oma antud määruskaebuse lahendamise puhul
tähtsust ega ole mõjuvaks põhjuseks 31.03.2016 esitatud kaebuse tähtaegselt esitatuks
lugemisel. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased ka kaebaja etteheited, et halduskohus ei võtnud
arvesse, et kaebaja on kinnipeetav, kelle võimalused on piiratumad ja, et esialgne kaebus
esitati kohtule tähtaegselt. Kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tal
esinesid kaebuse tähtaegselt esitamata jätmiseks, jättis halduskohus õigustatult V. Obuhhovi
taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohus on õigesti
viidanud, et kaebajal oli küll samasisulise kaebuse teistkordse esitamise õigus, kuid sellisel
juhul tuleb ikkagi järgida seadusega sätestatud kaebuse esitamise tähtaegu. Samuti on oluline
märkida, et kaebajal oli nii esialgselt kui ka 31.03.2016 esitatud kaebuse ajal esindajaks
vandeadvokaat, kes oma õigusteadmiste poolest peaks oskama välja selgitada kõik asjas
vajalikud kaebetähtajad.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Maili Lokk
Agu Timmi