3-16-47/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-16-47

Otsuse kuupäev

18. august 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Haldusasi

Margus Septeri kaebus Viru Vangla 12. oktoobri 2015. a käskkirja nr

6-3/1325 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Margus Septer

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 19.

septembril 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-47

3-16-47

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 4. septembri 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1403 (tl 60) kinnipeetav

Margus Septeri tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 4.

septembrist kuni 4. detsembrini 2015.

2. Viru Vangla määras 12. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 6-3/1325 (tl 11 − 12 pöördel)

M. Septerile distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. M. Septerit

karistati selle eest, et ta ei täitnud 11. septembril 2015 kella 20.55 paiku vanglaametniku

korraldust asuda tööle V8 osakonna koristajana.

3. M. Septer esitas Viru Vangla 12. oktoobri 2015. a käskkirja peale vaide (tl 14 −

15 pöördel). Viru Vangla jättis 9. detsembri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/321-2 (tl 16−17)

vaide rahuldamata.

4. M. Septer esitas 6. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1 − 2 pöördel) Viru

Vangla 12. oktoobri 2015. a käskkirja tühistamiseks.

5. Kohus võttis 14. jaanuari 2016. a määrusega (tl 21 − 21 pöördel) kaebuse menetlusse ja

kohustas Viru Vanglat sellele vastama. Samuti palus kohus kaebajal kaebust täpsustada.

6. Kaebaja esitas 1. veebruaril 2016 kohtule kaebuse täpsustuse (tl 27 − 27 pöördel).

7. Viru Vangla palus 10. veebruari 2016. a vastuses (tl 31−33) jätta kaebuse rahuldamata.

Koos vastusega esitas vastustaja kohtule videosalvestise, millel on jäädvustatud kaebaja

tegevus vanglas 11. septembril 2015 kell 10.43−10.46. Vastustaja palus asja menetluse

videosalvestise osas kinniseks kuulutada ja videosalvestist kaebajale mitte näidata.

8. Kohus otsustas 13. juuni 2016. a määrusega (tl 66 − 67 pöördel) asja läbi vaadata

kirjalikus menetluses, määras uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste esitamise

tähtpäevaks 6. juuli 2016 ja muude täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtpäevaks

27. juuli 2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. augustil 2016. Sama

määrusega kuulutas kohus asja menetluse kinniseks vastustaja esitatud videosalvestise osas

ning keelas kaebajal tutvuda videosalvestisega ja saada sellest koopiat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja kaebuse põhjendustena tuleb vastavalt kaebaja soovile arvestada kaebuses,

kaebuse täienduses, vaides ja Viru Vanglale 12. oktoobril 2015 esitatud pöördumises

pealkirjaga „Märgukiri“ märgitut. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 12. oktoobri 2015. a

käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

1)

Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et 11. septembril 2015 ei saanud kaebaja koristada

oma tervise tõttu. Kaebajal oli tugev selja- ja õlavalu. Selja- ja õlavalu on kaebajat vaevanud

aastaid. Valude tõttu tarvitab ta iga päev valuvaigistavaid ravimeid. Kaebajale anti 4. ja

6. septembril 2015 seljavalu tõttu töövabastused. 21. septembril 2015 otsustas neuroloog, et

kaebajale on vajalik täielik töövabastus. Eeltoodu tõttu ei olnud õige meditsiiniõe arvamus, et

kaebaja sai 11. septembril 2015 töötada.

3-16-47

2)

Meditsiiniõde Ilona Gumennaja ei ole arst ega ole pädev hindama kaebaja selja- ja

õlaprobleeme. Pädevaks spetsialistiks on neuroloog Niina Neglason, kellelt vangla arvamust

ei küsinud. N. Neglason andis kaebajale täieliku töövabastuse juba 2014. aastast alates ja

pikendas seda 21. septembril 2015.

3)

Kaebaja ei teinud 10. ja 11. septembril 2015 täiskoormusega trenni, vaid tegeles arsti

soovitusel ravikehakultuuriga, kasutades kergeid raskusi.

4)

Vastustaja tugines käskkirjas valele tõendile, kui arvestas Elle Elbergi poolt

16. septembril 2015 väljastatud tõendiga, mis puudutab teist kinnipeetavat.

5)

Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kaebajal puudusid

kehtivad distsiplinaarkaristused. Kartserikaristust tuleks kasutada ainult erandlikel juhtudel,

praegu sellisega tegemist ei olnud.

6)

Kaebajale ei antud piisavalt aega vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse

protokollile.

7)

Kaebajale anti tutvumiseks ainult distsiplinaarmenetluse protokoll, muid tõendeid talle

ei väljastatud.

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma

seisukohta järgmiselt.

1)

Kinnipeetavad on kohustatud töötama. Töökohustusest võib muu hulgas vabastada

kinnipeetava, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Hinnangu kinnipeetava

töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele

kannetele. Viru Vangla arst E. Elberg kooskõlastas 6. juulil 2015 kaebaja tööle määramise,

arvestades tema terviseseisundit. Asjaolu, et kaebajale anti 4. ja 6. septembril 2015

töövabastus, kinnitab, et vastustaja annab põhjendatud juhul ajutise töövabastuse. 11.

septembril 2015 hindas meditsiiniõde I. Gumennaja kaebaja terviseseisundit ega tuvastanud

asjaolusid, mis tinginuks kaebaja tööst vabastamise. Kuna kaebaja tervise kohta ilmnesid uued

asjaolud, pidas N. Neglason 21. septembril 2015 vajalikuks vabastada kaebaja töökohustusest

kuni uuringute tegemiseni.

2)

Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav

töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina

füüsiliselt raskeks ja seda saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab sobivaid

töövõtteid ja -vahendeid. Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise

korras hoidma ja puhastama. Liigutused, mida tuleb teha kambri ja muude ruumide

koristamisel, on sarnased. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei hoia oma kambrit

korras ega saa teha muid igapäevaseid toiminguid. Kaebaja tegi 11. septembril 2015 kell

10.43 trenažööril trenni. Kui kaebaja oli 11. septembril 2015 võimeline tegema trenni, oli ta

ka võimeline koristama. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ta on ka enne ja pärast 11.

septembrit 2015 trenažööril treeninud.

3)

Arst E. Elbergi 16. septembril 2015 antud tõend teise kinnipeetava kohta lisati

distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ekslikult. Vaidlustatud käskkirja andmisel tugineti

ka mitmele muule tõendile. Seega ei muuda vale tõendi arvesse võtmine käskkirja kehtetuks.

3-16-47

4)

Võttes arvesse kaebaja toime pandud rikkumist, on määratud distsiplinaarkaristus

proportsionaalne.

5)

Vastustaja tutvustas 9. oktoobril 2015 kaebajale kogu distsiplinaarmenetluse protokolli.

Samal päeval andis vastustaja kaebajale protokolli koopia. 12. oktoobril selgus, et kaebajale

antud koopia oli puudulik ning kaebajale väljastati protokolli puuduolev osa. Kuna kaebaja

tutvus 9. oktoobril kogu protokolliga, siis oli kaebaja selle sisust teadlik ja sai esitada

vastuväiteid. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust väljastada kinnipeetavale koopia

distsiplinaarmenetluse protokollist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

11. Vastustaja karistas 12. oktoobri 2015. a käskkirjaga kaebajat vangistusseaduse (VangS)

§ 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest. Kaebaja ei allunud 11. septembril 2015 kella 20.55 paiku

vanglaametniku korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana, viidates oma halvale

tervislikule seisundile.

12. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta

teisiti.

VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise

korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (30. mai

2012. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p

13). Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud

kohustusi.

13. Vastustaja määras 4. septembri 2015. a käskkirjaga kaebaja tööle V8 eluosakonna

üldkasutatavate ruumide koristajana alates 4. septembrist kuni 4. detsembrini 2015.

14. Kohtul tuleb alljärgnevalt välja selgitada, kas kaebaja keeldumine tööle asumise

korralduse täitmisest 11. septembril 2015 kella 20.55 paiku oli tema terviseseisundist

tulenevalt õigustatud.

15. Viru Vangla vanemvalvuri 11. septembri 2015. a ettekandest nr 6-20/6165-1 (tl 53

pöördel) nähtuvalt väitis kaebaja, et ta ei saa koristama asuda selja- ja õlavalu tõttu.

Distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses tugines kaebaja jätkuvalt sellele, et tööle asumise

korralduse täitmist takistas tugev selja- ja õlavalu.

16. Asja materjalide hulgas on kaebaja tervisekaardi väljavõte alates 28. augustist 2014.

Alates sellest kuupäevast kuni 11. septembrini 2015 on kaebaja selja- ja õlavalu kurtnud

kümnel korral: 28. augustil 2014, 15. jaanuaril 2015, 29. jaanuaril 2015, 6. juulil 2015, 4.

septembril 2015, 6. septembril 2015, 7. septembril 2015, 8. septembril 2015, 9. septembril

2015 ja 11. septembril 2015. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja ka pärast 11. septembrit

2015 korduvalt viidanud selja- ja õlavalule. Eeltoodust ilmneb, et selja- ja õlavalu üle

kurtmine on järsult sagenenud pärast kaebaja tööle määramist 4. septembril 2015.

3-16-47

15. jaanuaril 2015 on arst Reet Aadamsoo teinud kaebaja tervisekaarti järgmise kande (tl 36

pöördel): „Seljavalu, peavalu. Enesetunne rahuldav. Tegeleb aktiivselt spordiga, tõstab raskusi

jne.“ Seepeale otsustas R. Aadamsoo, et kaebaja on töövõimeline kuni üks tund päevas.

2. veebruaril 2015 on R. Aadamsoo kaebaja tervisekaarti märkinud (tl 37): „Töövõimeline

välitingimustes kuni 1 tund päevas, vältida siseruumide tolmust keskkonda, kinnipeetaval

esineb astma.“

26. mail 2015 on R. Aadamsoo kaebaja tervisekaarti kirjutanud järgmist (tl 38): „Plaanilises

korras operatsioon juunikuu 2015 alguses, selle järgselt töövõimetu kuni 25.06.2015,

töövõimeline alates 26.06.2015, vältida tööd tööstustolmuses keskkonnas. (LOR arsti

korraldus).“

6. juulil 2015 on arst Elle Elberg kaebaja tervisekaarti märkinud, et kaebaja selg, istmiku

piirkond ja vasak õlg on valulikud. E. Elberg tegi järgmise otsuse (tl 40): „Kehtib tõend

26.05.2015. - arst 02396.“ Tervisekaardist nähtuvalt on R. Aadamsoo kood D02396.

17. Vastustaja esitas kohtule ka dokumendi, mis kajastab erinevaid kooskõlastusi kaebaja

tööle määramise menetlustes. Muuhulgas nähtub dokumendist järgmine meditsiiniosakonna

hinnang: „Töövõimeline, vältida tööd tööstustolmuses keskkonnas (06.07.2015 E. Elberg) /

O. Soom 28.08.2015“ (tl 62 pöördel). See on antud vastuseks 27. augustil 2015 tehtud

päringule, milles soovitakse meditsiiniosakonna kooskõlastust lähtuvalt E8 koristaja

tööjuhendist kaebaja V8 osakonna koristajaks määramisel koos täpse kirjeldusega,

missuguseid töid isik võib tulenevalt oma tervislikust seisundist teha (tl 62).

Vastustaja 4. septembri 2015. a käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramisel lähtutud nii

E. Elbergi 6. juuli 2015. a otsusest kui ka O. Soomi 28. augusti 2015. a kooskõlastusest.

18. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab

vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Seega on

meditsiinitöötajad olnud kaebaja töövõimelisuse üle otsustamisel teadlikud tema selja- ja

õlavalust, kuid ei ole seda pidanud selliseks, mis takistanuks kaebajal töötamist. Kohtul ei ole

põhjust arvata, et vanglas töötavad meditsiinitöötajad ei tea, milliseid tööülesandeid peab

kinnipeetav ruumide koristamisel täitma, ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega

toime tulla tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kaebaja

töövõimelisusele hinnangu andmisel on arvestatud tema tervislike eripäradega.

19. Kaebaja osutas sellele, et neuroloog N. Neglason andis talle täieliku töövabastuse juba

2014. aastast alates. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et ta oleks alates 28. augustist

2014 kuni 11. septembrini 2015 viibinud N. Neglasoni vastuvõtul. Isegi kui N. Neglason

andis talle töövabastuse varem, on tervisekaardist nähtuvalt meditsiinitöötajad kaebaja

terviseseisundi jälgimisel hiljem tuvastanud, et kaebaja on teatud tingimustel töövõimeline.

Kaebaja väitis ka seda, et 28. augustil 2014 tuvastas arst M. Uudeküll kaebajal seljavalu ja

operatsiooni vajaduse. See ei ole õige. Tervisekaardi põhjal viibis kaebaja sellel kuupäeval

küll arst Marje Uudekülli vastuvõtul ja kurtis seljavalu, kuid arsti otsus oli operatsiooni mitte

planeerida (tl 35). Terviseameti veebilehelt avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on

M. Uudeküll ortopeed.

20. Ei ole siiski välistatud, et pärast kinnipeetava töövõimeliseks hindamist ja tööle

määramist toimub tema tervislikus seisundis selline muutus, mis muudab töötamise ajutiselt

3-16-47

või püsivalt vastunäidustatuks. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas pärast kaebaja tööle

määramist esines selliseid asjaolusid, mis annavad alust asuda seisukohale, et kaebaja tervislik

seisund ei võimaldanud tal 11. septembril 2015 koristada.

21. Tervisekaardist nähtuvalt anti kaebajale meditsiinitöötajate otsusel 4. ja 6. septembril

2015 tugeva selja- ja õlavalu tõttu töövabastus. 11. septembril 2015 ei pidanud

meditsiinitöötaja aga kaebaja selja- ja õlavalu selliseks, mis takistanuks tal töötamist. Seetõttu

ei saanud kaebaja töövabastust. I. Gumennaja leidis kaebaja terviseseisundi kontrollimisel, et

objektiivselt puudus põhjus tööst vabastamiseks (tl 41). Kaebaja leiab, et I. Gumennaja

seisukoht oli ebaõige.

22. Kaebaja väitis, et meditsiiniõde I. Gumennaja ei ole arst ega ole pädev hindama kaebaja

selja- ja õlaprobleeme.

Riigikohtu halduskolleegium on 22. jaanuaril 2015 asjas nr 3-3-1-53-14 tehtud otsuse p-des

15-16 selgitanud, et kinnipeetava tööle määramisel saab tema töövõimelisuse üle otsustada

üksnes arst. Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel,

kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava

terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Terviseameti veebilehelt

avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on E. Elberg arst ja I. Gumennaja õde. Järelikult oli

kaebaja töövõimelisuse enne tema tööle määramist kindlaks teinud arst ja 11. septembril 2015

oli piisav, kui kaebaja terviseseisundit kontrollis õde.

23. Kaebaja leiab, et kuna ta vabastati tööst 4. ja 6. septembril 2015, näitab see, et ta tulnuks

tööst vabastada ka 11. septembril 2015. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Meditsiinitöötajal

tuleb igakordsel tööst keeldumisel individuaalselt hinnata kinnipeetava terviseseisundit. Tõik,

et kinnipeetavale on mõned päevad varem tervislikel põhjustel määratud ajutine töövabastus,

ei tähenda vältimatult, et talle tuleb ka järgmisel tööst keeldumisel töövabastus anda. Kohus

nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et kaebajale anti 4. ja 6. septembril 2015 töövabastus,

kinnitab, et vastustaja annab põhjendatud juhul ajutise töövabastuse.

24. Lisaks osutab kohus sellele, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt viibis ta 9. septembril

2015 E. Elbergi vastuvõtul (tl 41). Tervisekaardi kandest ilmneb, et kaebaja kurtis õla-, kaela-

ja seljavalu. Kandest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud, et arst tema töövõimelisusele uue

hinnangu annaks, või et arst oleks ise pidanud vajalikuks kaebaja töökohustusest vabastada.

Kohtu hinnangul toetab see asjaolu järeldust, et kaebaja terviseseisund ei takistanud tal

11. septembril 2015 koristamist.

25. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, millel on jäädvustatud kaebaja tegevus vanglas

11. septembril 2015 kell 10.43−10.46. Kohus kirjeldas 13. juuni 2016. a määruse p-s 6

kaebajale videosalvestiselt nähtuvat järgmiselt: „Videosalvestiselt on näha, et 11. septembril

2015 kell 10.43−10.46 teeb kaebaja treeninguseadme abil märkimisväärset raskust kasutades

füüsilisi harjutusi (kummardused ette). Kohtu hinnangul pidi see harjutus intensiivselt

koormama kaebaja seljalihaseid ja samal ajal pakkuma arvestatavat koormust ka õlalihastele

ning selliseid harjutusi ei saaks videosalvestiselt nähtuva kergusega harrastada isik, keda tema

sõnul vaevab tugev selja- ja õlavalu.“ Kohus andis kaebajale võimaluse esitada oma

videosalvestiselt nähtuva tegevuse kohta lisaselgitusi. Kaebaja lisaselgitusi ega vastuväiteid ei

esitanud. Kohus jääb oma eelnevalt tsiteeritud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole väitnud, et

selja- ja õlavalu ägenes pärast hommikusi füüsilisi harjutusi. Seetõttu on kohus seisukohal, et

kui kaebaja suutis 11. septembri 2015. a hommikul teha videosalvestiselt nähtuvaid füüsilisi

harjutusi, suutis ta sama päeva õhtul teha ka lihtsaid koristustöid. Kaebaja tervisekaardist

3-16-47

nähtub, et kaebaja on treeninguseadme abil füüsilisi harjutusi teinud ka enne ja pärast 11.

septembrit 2015. See asjaolu süvendab veendumust, et kaebaja selja- ja õlavalu ei saanud 11.

septembril 2015 olla nii tugev, et see takistanuks tal koristada. Ka arst E. Elberg on 16.

septembril 2015 teinud asjaolust, et kaebaja treenis 10. ja 11. septembril 2015

treeninguseadme abil, järelduse, et kaebaja on võimeline tegema majandustöid (tl 42).

26. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust

korras hoidma ja puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta seda kohustust ei täida. Kambri ja

osakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel tehtavad liigutused on sarnased. Kohtu

hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja suutis oma kambrit koristada, sellele, et ta suutis

11. septembril 2015 koristada ka üldkasutatavaid ruume.

27. Arst N. Neglason on 21. septembril 2015 kaebaja tervisekaarti märkinud, et kaebaja

vajab MRT uuringut selgroo rinna-nimmeosast ning kuni uuringute tegemiseni on vajalik

töövabastus (tl 42 pöördel). Kaebaja on seisukohal, et see otsus muudab ebaõigeks 11.

septembril 2015 antud meditsiiniõe hinnangu, et kaebaja oli töövõimeline. Kohus kaebaja

seisukohaga ei nõustu. N. Neglasoni 21. septembri 2015. a kandest ei ole võimalik järeldada,

et kaebaja töövabastus määrati tagasiulatuvalt. Kohtu hinnangul nähtub kandest, et N.

Neglason pidas kaebaja tolle hetke terviseseisundit arvestades vajalikuks ta vabastada

töökohustusest alates 21. septembrist 2015 kuni määratud uuringute tegemiseni.

28. Kaebaja väitis, et palus oma vastuväidetes, et vastustaja võtaks kaebaja raviarst

N. Neglasonilt arvamuse, et ta on kaebajale andnud täieliku töövabastuse alates 2014. aastast.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne 12. oktoobri 2015. a käskkirja andmist

vastustajalt taotlenud N. Neglasonilt arvamuse küsimist. Kaebaja ei ole sellist taotlust

esitanud 2. septembri 2015. a seisukohas tööle määramise kohta, 28. septembri 2015. a

seletuskirjas ega 12. oktoobri 2015. a pöördumises. Kohus tõi eespool välja, et vastustaja on

enne kaebaja tööle määramist küsinud seisukohta arstilt, kes leidis, et vastavalt kaebaja

tervisekaardi andmetele on kaebaja teatud tingimustel töövõimeline. Tööle asumise

korralduste täitmisest keeldumisel on vastustaja kohale kutsunud meditsiiniõe kaebaja

terviseseisundi kontrollimiseks. Seega on vastustaja nõuetekohaselt konsulteerinud

meditsiinitöötajatega. Kohtu arvates puudub põhjus asuda seisukohale, et vastustaja oleks

pidanud enne vaidlustatud käskkirja andmist küsima arvamust N. Neglasonilt.

29. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada seetõttu, et vastustaja tugines

käskkirja andmisel valele tõendile, kui arvestas E. Elbergi poolt 16. septembril 2015

väljastatud tõendiga, mis puudutab teist kinnipeetavat. Vastustaja on tunnistanud, et see tõend

lisati distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ekslikult. Samas märkis vastustaja, et käskkirja

andmisel on tuginetud mitmele muule tõendile, mis kogumis kinnitavad üheselt, et kaebaja

tööst keeldumine 11. septembril 2015 oli põhjendamatu. Kohus nõustub vastustajaga. Seega ei

tingi praegusel juhul asjakohatule tõendile viitamine vaidlustatud käskkirja tühistamist.

30. Valu esinemist ja tugevust ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus ei saa

seetõttu kindlalt väita, kas kaebaja selg ja õlg 11. septembri 2015. a õhtul valutasid või mitte.

Eeltoodust nähtuvalt ei saanud kaebajal aga kindlasti olla nii tõsist selja- ja õlavalu, mis

takistanuks tal koristada. Kohus nõustub vastustajaga selles, et mitte igasugune

terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei anna alust tööst keeldumiseks.

Koristamistööd ei ole füüsiliselt kurnavad ning neid saab teha ka kergemate

terviseprobleemide korral.

3-16-47

31. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja keeldumine tööle asumise

korralduse täitmisest 11. septembril 2015 kella 20.55 paiku ei olnud tema terviseseisundist

tulenevalt õigustatud. Kaebaja rikkus VangS § 37 lg-st 1 tulenevat töötamiskohustust ja VangS

§ 67 p-st 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli süüline: ta keeldus mõjuva

põhjuseta tahtlikult tööle asumise korralduse täitmisest. Kuna kaebaja pani süüliselt toime

distsiplinaarsüüteo, oli vastustajal õigus teda distsiplinaarkorras karistada (VangS § 63 lg 1).

32. Vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks

ööpäevaks. Kaebaja leidis Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsil 2006 asjas nr 3-3-1-2-06

tehtud otsusele ja Tartu Ringkonnakohtu 2. juulil 2013 haldusasjas nr 3-11-2363 tehtud

otsusele tuginedes, et selline distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kohus ei nõustu, et

kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kohus põhjendab oma

seisukohta alljärgnevalt.

33. Riigikohtu halduskolleegium leidis kaebaja viidatud otsuses (p 11), et kinnipeetava

kartserisse paigutamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi ja seda tuleb karistusena

kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Viidatud lahend ei räägi sellest, kas kartserisse

paigutamine on kohane karistus kaebaja poolt toime pandud rikkumiste puhul. Kohtupraktikas

on kinnipeetava alusetult tööst keeldumist peetud selliseks distsipliinirikkumiseks, mille

puhul on õigustatud kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Kohus nõustub

vastustajaga, et praegusel juhul oli alust arvata, et üksnes kartserisse paigutamisel on kaebaja

jaoks piisav mõju.

34. Tartu Ringkonnakohus leidis kaebaja viidatud otsuses (p 23) ja selles viidatud

varasemas lahendis nr 3-10-2294 tõesti, et varem distsiplinaarkorras karistamata kinnipeetava

tööst keeldumise eest 7ks ööpäevaks kartserisse paigutamine koos teiste vangistusseadusest

tulenevate õiguste piiramisega ei ole proportsionaalne. Sellest Tartu Ringkonnakohtu

seisukohast ei saa teha järeldust, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisel ei saa tööst

alusetult keeldunud kinnipeetavale ühelgi juhul määrata distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamist seitsmeks ööpäevaks. Haldusasjades nr 3-10-2294 ja 3-11-2363 tehtud

ringkonnakohtu otsuste põhjendustest nähtub, et konkreetsete kohtuasjade asjaolusid

arvestades oli seitsmeööpäevane kartserikaristus ringkonnakohtu hinnangul

ebaproportsionaalne. Nendes kohtuasjades oli lisaks kartserikaristuse määramisele täiendavalt

piiratud ka kinnipeetavate teatud õigusi. Kohtupraktikast leiab ka juhtumeid, kus kohus on

pidanud tööst põhjendamatu keeldumise eest seitsmeööpäevast kartserikaristust

proportsionaalseks olukorras, kus kinnipeetaval puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused (vt

Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2012. a otsus haldusasjas nr 3-11-343).

Kohus leiab, et praegusel juhul oli kõiki asjaolusid kogumis arvestades seitsmeööpäevane

kartserikaristus proportsionaalne. Kohus nõustub vastustajaga, et mõjuva põhjuseta

keeldumist tööle asumise korralduse täitmisest tuleb vangla kontekstis pidada raskeks

rikkumiseks. Vanglas valitseva subkultuuri üheks ilminguks on kinnipeetavate põhimõtteline

negatiivne hoiak majandustööde suhtes. Subkultuurilised hoiakud ja nendest tulenev

allumatus on tõsiseks ohuks vangla julgeolekule ning vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamisele. Kinnipeetavate hõivatus tööga on oluline nende vabadusse naasmiseks

ettevalmistamiseks ja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Põhjendamatu tööst

keeldumine väljendab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglaametnikesse.

Sellise rikkumise iseloom ja raskus nõuab vanglalt otsustavat reageerimist ka siis, kui

kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus võtab siinkohal arvesse veel

seda, et kaebaja pani distsipliinirikkumise toime tahtlikult. Samuti tuleb arvestada sellega, et

vangla ei kehtestanud lisaks kartserikaristusele kaebaja õigustele täiendavaid piiranguid.

3-16-47

35. Kaebaja heitis vastustajale ette ka seda, et talle ei antud piisavalt aega vastuväidete

esitamiseks distsiplinaarmenetluse protokollile.

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas vastustaja 9. oktoobril 2015 (reede) kaebajale

distsiplinaarmenetluse protokolli koopia, kahest leheküljest väljastati koopia 12. oktoobril

2015 (esmaspäev) kella 8.30 paiku. Vastuväited tuli kaebajal esitada 12. oktoobril 2015,

algselt hommikuseks loenduseks ja seoses kahe lehekülje täiendava väljastamisega hiljemalt

kell 15.00 (tl 50 - 51 pöördel). Vastustaja märkis, et kaebajale selgitati 9. oktoobril 2015

suuliselt distsiplinaarmenetluse protokolli sisu. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas

kirjeldanud, mida täpsemalt kaebajale selgitati ja milliseid vastuväiteid kaebaja esitas (tl 12).

Kaebaja on protokollile märkinud, et ta soovib koopiat, see kinnitab vangla väidet, et

protokolli tutvustati kaebajale. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja sai juba 9. oktoobril 2015

protokolli sisust olulises osas teadlikuks. Seega oli kaebajal võimalik järgnevate päevade

jooksul koostada oma kirjalikud vastuväited. Protokolli puuduvast osast koopia saamisel 12.

oktoobril 2015 kella 8.30 paiku sai kaebaja oma vastuväiteid soovi korral täiendada. Kaebajal

oli selleks aega umbes 6,5 tundi. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 12. oktoobril 2015 kella

10.10 paiku vaatas meditsiinitöötaja ta üle (tl 43). Kaebaja nõudis, et meditsiinitöötaja

väljastaks tõendi, et kaebaja ei olnud sel päeval tervislikel põhjustel võimeline kirjutama.

Meditsiinitöötaja hinnangul puudus sellise tõendi kirjutamiseks näidustus. Seega oli kaebaja

tervislikust seisundist tulenevalt võimeline vastuväidete kirjutamiseks. Kaebaja ei ole välja

toonud, et tal oleks esinenud muid takistusi vastuväidete kirjutamiseks. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et kaebajale anti piisavalt aega distsiplinaarmenetluse protokollile

vastuväidete esitamiseks.

36. Kaebaja osutas ka sellele, et talle anti tutvumiseks ainult distsiplinaarmenetluse

protokoll, muid tõendeid talle ei väljastatud.

Distsiplinaarmenetluse protokollis on kajastatud selle koostamisel kasutatud tõendite sisu.

Seega oli kaebajal võimalik protokolliga tutvumisel saada teada ka tõendite sisust. Sellises

olukorras ei olnud vältimatult vajalik, et kaebajale esitataks koos protokolliga ka tõendid.

Sellist kohustust ei tulene vastustajale ka ühestki õigusaktist.

37. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja 12. oktoobri 2015. a käskkiri on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

39. Kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik