3-16-1641/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1641 Määruse kuupäev 17. august 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tartu Vangla vastused märgukirjadele) RESOLUTSIOON 1. Jätta M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. 2. Edastada määruse ärakiri M.L. ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 15. augustil 2016 M.L. esialgse õiguskaitse taotlus, milles M.L. taotleb kohustada Tartu Vanglat vastama esitatud märgukirjadele sisuliselt ja järgima hea halduse tava. M.L. märgib, et ta esitas 12. juulil 2016 Tartu Vanglale märgukirjad nr 833 ja 834. M.L. selgitab, et kui ta ei saa ettenähtud aja jooksul märgukirjadele vastuseid, on teave/vastus aegunud. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M.L. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 15 euro ulatuses.

2. Tartu Halduskohus palus 16. augusti 2016 kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas M.L. on esitanud Tartu Vanglale taotluse asjaoludega seonduva vaide ning kas vangla on vaide lahendanud.

3. Tartu Vangla teatas 17. augustil 2016 vastuses kohtunõudele, et M.L. esitas Tartu Vanglale 15. augustil 2016 pöördumise vaide blanketil, milles taotles ettekirjutuse tegemist sisuliseks vastamiseks tema märgukirjadele nr 833 ja 834. Vangla märkis, et käsitleb M.L. poolt 15. augustil 2016 Tartu Vanglale vaide blanketil esitatud pöördumist täiendava selgitustaotlusena.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5

2 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

5. Tartu Vangla poolt käesolevas asjas esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vanglas 15. augustil 2016 registreeritud kaebaja pöördumine on menetluses selgitustaotlusena, mitte vaidena. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kuivõrd M.L.15. augusti 2016 pöördumine ja 13. juuli 2016 selgitustaotlused olid samasisulised, kusjuures Tartu Vangla on M.L.13. juuli 2016 selgitustaotlustele vastanud 11. augustil 2016, ning lähtudes M.L. soovist saada lisaselgitusi talle varasemalt väljastatud vastuse kohta (M.L. märgib pöördumises, et ei ole sisulist vastust saanud pöördumistele nr 833 ja 834), kvalifitseerub 15. augustil 2016 registreeritud kaebaja pöördumine selgitustaotluseks ja mitte vaideks. Kohus rõhutab, et M.L. ei ole vanglale esitanud eelnevalt taotlust, mille rahuldamisest vangla oleks keeldunud.

6. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses ega kaebust kohtumenetluses. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

7. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik