3-16-1655/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1655 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Bear Media OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – Bear Media OÜ (registrikood 12023584) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba seada arest Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Bear Media OÜ (registrikood: 12023584) ettemaksukontole (viitenumber 24513939) summas 6199,33 eurot. 2. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Bear Media OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskae- bus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 16.08.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitetoimingu sooritamiseks Bear Media OÜ (registrikood: 12023584; edaspidi BM) suhtes. MTA taotleb luba pöörata sissenõue rahalisele nõudele, s.o seada arest BM ettemaksukontole (viitenumber 24513939) Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 6199,33 eurot. Maksuhaldur kontrollis äriühingu 2016 märtsi käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (03.05.2016 teade, Lisa 1) ja selles deklareeritud andmete õigsust (27.05.2016 korraldus nr 12.2-3/037040-2, Lisa 2). Maksuhaldur taotleb luba seada arest äriühingu ettemaksukontole 27.05.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-2 alusel alustatud kontrolli tulemusena antava võimaliku maksuotsuse täitmise tagamiseks. Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur järgmist: 1.1. BM 2016 märtsi käibedeklaratsioonil on deklareeritud Citadele Leasing & Factoring OÜ (edaspidi CL & F) 14.03.2016 arvete nr 2861962 ja 2861963 (Lisad 3 ja 4) alusel sisendkäi- bemaksu kogusummas 6416,66 eurot. Äriühingu esitatud dokumentidelt nähtub, et BM soe- tas 2016 märtsikuus Best Vision OÜ-lt (edaspidi BV) CL & F finantseeringuga kaks sõi- duautot Mercedes Benz kogumaksumusega 32 083 eurot eesmärgiga osutada autorendi tee- nust (Lisa 5).

3-16-1655 2(6) 1.2. Sõidukeid liisinguettevõtte vahendusel tegelikult ei soetatud. Niisamuti ei soetanud BV sõi- dukeid eelnevalt Koonga Grupp OÜ-lt (KG). Tehingud on näilikud, mistõttu ei saa neid MKS § 83 lg 4 kohaselt maksustamisel arvesse võtta, ja tehtud eesmärgiga võimaldada te- hingutega seotud isikutel BM kaudu saada riigilt tagasi sisendkäibemaks. Sõidukid on kol- mandate isikute valduses. 1.2.1. BM juhatuse liikme Marko Nummerti ja BV volitatud esindaja Enn Narrussoni selgi- tused on vastuolulised. M. Nummerti 10.06.2016 selgituste kohaselt leidis ta BV kui luksusautode müüja T. P. kaudu. BV-s näitas talle sõidukeid selle volitatud esindaja E. Narrusson, kes ütles sõidukite hinna, andis üle dokumendid ja võtmed. E. Narrus- soni 01.07.2016 seletustest (Lisa 6) nähtub aga, et sõidukeid soovis müüa KG ja osta BV. Enda sõnade kohaselt osales E. Narrusson tehingus vahendajana T. P. soovitu- sel. Hinna osas ta läbirääkimisi ei pidanud, kuna selle määras pank, sõidukeid nägi ta ainult ühe korra ning üleandmise-vastuvõtmise juures viibisid M. Nummert ja T. P. M. Nummerti selgitustes on T. P. vahendaja roll, E. Narrussoni selgitustes aga eest- võtja roll. 1.2.2. KG ja BV ostu-müügitehingutel KG esindajana märgitud isik ei sõlminud tegelikult tehinguid. KG esindajaks on maksuhaldurile edastatud arvete, müügilepingu, sõidu- kite üleandmise-vastuvõtmise ja kassakviitungite andmetel Reigo Nõmm (KG juha- tuse liige ajavahemikul 10.08.2015-07.06.2016), kes võttis vastu ka sularaha. R. Nõmme enda kirjalike vastuste kohaselt (Lisa 15) ei sõlminud ta sõidukite ostu- müügitehinguid ega võtnud vastu sularaha, niisamuti ei ole ta andnud kellelegi voli- tust tehingutes osalemiseks. Tema allkirjad on dokumentidel, kuna ta soovis KG-st lahkuda ning see pidi olema tema viimane ülesanne. Tema sõnul tegeles sõidukite ostu-müügiga T. P. 1.2.3. KG-l puudus kontrolliperioodil tavapärane majandustegevus. Kuna KG ei tõendanud MTA-le, et tegeles ettevõtlusega Eestis ajavahemikul 01.04.–26.06.2016 (lisa 16), kustutati see käibemaksukohustuslaste registrist. Kontrolli raames KG-le edastatud 12.07.2016 korraldust 12.2-3/037040-7 e-maksuametis ei avatud ning posti teel saa- detud korraldus tagastati märkega „puudub selline firma“. KG deklareerib BV tehtud tehingutelt käivet, ent pole käibemaksu riigile tasunud. 1.2.4. Sõidukid tõi Saksamaalt T. P., kes on seotud ka nende ostu-müügiga ja kelle käsutu- ses on sõidukid ilmselt ka pärast seda, kui BM need omandas. Lisaks R. Nõmme ja E. Narrussoni selgitustele tõendavad seda, et T. P. tehingutes osales veel järgmised asjaolud: a) Maanteeameti liiklusregistri edastatud andmete kohaselt soetas KG sõi- dukid Läti äriühingult. Viimane soetas omakorda Mercedes Benz E200 tehasetähise- ga WDD2120411A760283 Saksa äriühingult, kusjuures Saksamaal oli sõidukile an- tud ajutine numbrimärk. Isiku, kellele ajutine numbrimärk oli väljastatud – R. Z. –, elukohaks on märgitud xxxxxxxxx, mis on rahvastikuregistri andmetel ka T. P. aad- ressiks. b) Registreerimiseelseks ülevaatuseks Maanteeametis esitas sõidukid vasta- valt 15. ja 18.01.2016 T. P. (lisad 21 ja 22). c) Balti Realiseerimiskeskuse OÜ edas- tatud kirjaliku teabe kohaselt tellis sõidukitele hindamisaktid T. P. (Lisad 24, 25). Kuigi aktidel on hindamise tellijana märgitud KG ja vara ettenäitajana selle juhatuse liige Raido Pärast, siis viimase ID-kaardi koopia edastas Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-le T. P. d) M. Nummerti selgituste kohaselt hoitakse sõidukeid BearWash OÜ pesula addressil Töökoja 4, Tallinn. T. P. seotud äriühing Easy Leasing OÜ asub ko- dulehe kohaselt samal aadressil. Äriühingu Facebooki kontolt nähtub, et tehakse ti- hedat koostööd BearWash OÜ-ga. Kuivõrd Easy Leasing OÜ pakub kodulehe koha- selt sõidukite üürimise ja pikaajalise rentimise teenust ning BM soetatud sõidukid asuvad samal aadressil, on kahtlus, et T. P. kontrollib BM soetatud sõidukite kasu- tamist. Samal ajal on T. P. vaidlustanud korralduse, millega nõuti temalt suulisi selgitusi

3-16-1655 3(6) (Lisa 27), soovides anda seletusi kirjalikult. Korralduse vaidlustamise eesmärgiks on takistada kontrollimenetlust ja oma osalust ostu-müügitehingutes varjata. 1.2.5. BM soetatud sõidukeid ei kasuta ning need on kolmandate isikute käsutuses. BM ei ole 2016 mais ja juunis deklareerinud müügikäivet ja sisendkäibemaksu. Ei ole usu- tav, et äriühing soetab sõidukeid kavatsuseta neid ettevõtluses kohe kasutama hakata, eriti arvestades kohustust tasuda igakuiselt liisingumakseid. Ka ükski teine ettevõte ei ole oma käibedeklaratsiooni lisas INF kajastatud mais ja juunis ostuarveid BM-ilt. 2. Maksuhalduril on kahtlus, et BM-il puudus kontrolliperioodil reaalne majandustegevus ning tegemist on nn variäriühinguga. BM on 2016 märtsis väljastanud neljale äriühingule müügiar- veid, millele märgitud kaubad on soetatud Manila Wood OÜ-lt (MW). Maksuhalduril on kaht- lus, et BM ei soetanud MW-lt kaupu ja teenuseid, mistõttu ei saanud ta neid ka edasi müüa. BM nimel väljastatud arveid kasutati teiste käibemaksukohustuslasest ettevõtete poolt sisendkäibe- maksu deklareerimise eesmärgil ning BM ise kasutas tasumisele kuuluva käibemaksu vähenda- miseks oma sisendkäibemaksu hulgas variäriühingu tunnustele vastava äriühingu MW arveid. Seda, et MW puhul on tegemist variäriühinguga ja et BM osales mittetoimunud tehingutes, kin- nitavad järgmised asjaolud: a) M. Nummerti selgituste kohaselt kohtus ta MW juhatuse liikme Jann Leigh Javellana Lopega 2016 jaanuaris Tartus ehitusobjektil. Hr Lope pakkus M. Num- mertile võimalust saada vahendustasu, kui talle ehitustöödeks kliendid leitakse. Hr Lope sai MW juhatuse liikmeks 15.03.2016, kusjuures äriühingu osanikuks oli alates 14.03.2016 Hon- kongis registreeritud JGB Limited, sellele eelnevalt Eert Uuemõis (Lisa 37 pöördel). Nii ei saa- nud Hr Lope öelda 2016 jaanuaris M. Nummertile, et tal on ehitusfirma MW. b) Hr Lope eluko- haks on äriregistri andmetel Filipiinid. Alates 29.09.2015 on ta e-resident ning tal on seos 39 äriühinguga. MTA-l ei ole õnnestunud temaga kontakti saada. Maksuhaldurile teadaolevalt ei ole Hr Lope Eestisse sisenenud ega siit väljunud (Lisa 38). Äriregistris on märgitud isikuks, kes võib MW menetlusdokumente vastu võtta, A. V. Viimane kinnitas 29.06.2016 telefonivestluses, et Hr Lope ei viibi Eestis. Seega pole tõendeid, et M. Nummert oleks Hr Lopega kohtunud. c) BM on oma raamatupidamises kajastanud 01.03.2016 arvet nr 1316/1 (Lisa 33), millel on Hr Lope nimi ning aadressiks märgitud Jõe tn 5, Tallinn. Arvestades, et MW ärinimi kuni 15.03.2016 oli Erteh OÜ aadressiga Türi tn 6, Tallinn ja juhatuse liikmeks E. Uuemõis, siis ei saanud 01.03.2016 väljastatud arvel olla märgitud äriühingu nimeks MW ning aadressiks Jõe tn 5, Tallinn, ja arve koostajaks Hr Lope. d) Kuna MW jättis MTA-le tõendamata ettevõtlusega te- gelemise Eestis ajavahemikul 01.01–05.04.2016 kustutati äriühing käibemaksukohustuslaste re- gistrist alates 11.04.2016 (lisa 39). MW-l on täitmata ka käesoleva kontrolli raames koostatud 14.06.2016 korraldus nr 12.2-3/0307040-5, mis avati e-maksuametis 21.06.2016 (lisa 40). 3. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksukohustuse määramist võib selle sund- täitmine BM tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna BM-il majandus- tegevus puudus kontrolliperioodil ja pärast seda, ei ole tõenäoline, et tal oleks vahendeid mak- susumma tasumiseks. Asjaolu, et BM on esitanud kontrolli raames valeandmeid, annab põhjust ka kahelda äriühingu tahtes maksusumma tasuda. Taotluse esitamise seisuga on BM-il maksu- võlg 1663,56 eurot (Lisa 41), mis tekkis ajavahemikul aprill–juuni 2016, s.o ajal, mil juhatuse liikmeks on M. Nummert. Arvestades, et maksuvõlga ei ole tasutud, on tõenäoline, et määratav maksukohustus jääb täitmata. Ka äriühingu koduleht on suletud võlgnevuse tõttu, mis omakorda viitab ettevõtte finantsraskustele. BM arveldusarvel on SEB pangas 11.05.2016 seisuga 4,33 eu- rot (Lisa 42) ja Swedbankis 6,99 eurot (Lisa 43). BM pole maksuhaldurile esitanud pearaamatut, mistõttu puuduvad maksuhalduril andmed tema muude varade kohta. BM omanduses ei ole kin- nisvara ega registervara, samuti ei ole tal väärtpaberikontosid. 4. BM ettemaksukontol olevaid vahendeid (16.08.2016 seisuga 6199,37 eurot) saab käsitleda va- rana. Maksuhaldur on pikendanud tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, s.o kuni 18.08.2016, ent selle aja jooksul ei ole tal õnnestunud kontrolliperioodi kohta saada kõiki mak- sumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur peab vajalikuks jätkata kont- rolli ning on sellest tulenevalt andnud 16.08.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-18 asjade ette-

3-16-1655 4(6) näitamiseks ja teabe andmiseks (Lisa 46). Korralduse täitmise tähtaeg on 23.08.2016. Vastused on saabumata ka ettevõtetelt (E.L Solution OÜ, R.E Viimistlus OÜ, Gerberos Ehitus OÜ), kelle- le BM müüs kaupa ja teenuseid, mida ostis MW-lt. Kuna maksuhaldur kontrollib jätkuvalt 2016 märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust, tehakse maksuotsus hiljem. Loataot- luse rahuldamata jätmisel on MTA sunnitud vabastama BM ettemaksukontole enne maksuotsu- se väljastamist 6199,33 eurot. Arvestades, et nii võib haldusakti täitmine osutuda võimatuks, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. 5. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe päeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui BM on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt on tagatise suuruseks koos täiteku- ludega 7439,20 eurot (6199,33 eurot + 1239,87 eurot (maksuhalduri praktika kohaselt on täi- temenetluse võimalik kulu 20% nõude summast)), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletu- se esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

7. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sund- täitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib mak- suhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas me- netlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku mak- suotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse haldus- kohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitu- sest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvasta- ne. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevi-

3-16-1655 5(6) kus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumi- se võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

8. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esi- tamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täi- temenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab vali- tud toimingu tegemist vajalikuks. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhista- tud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

9. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhal- dur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur 27.05.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-2 (Lisa 2) alusel 2016 märtsi käibedeklaratsioonil deklareeritud andmete õigsust.

Taotlusest ja selle lisadest nähtub ka, et kontrollimenetluste eesmärgiks on koostada maksuotsus, mille tulemusena peaks BM tasuma rahalise nõude summas 6199,33 eurot. Tõenäolise maksusumma kuju- nemine on taotlusest jälgitav: 6 416,66 + 4 694,12 – 4 911,45 = 6199,33, s.o CL & F arvete alusel ma- ha arvatud sisendkäibemaks (Lisad 3, 4) ja MW arvete alusel maha arvatud sisendkäibemaks (Lisad 33–36), millest on maha arvatud MW arvetel märgitud kaupade ja teenuste edasimüügilt arvestatud käibemaks (Lisad 29–32). Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, kas BM tege- likkuses sõidukid soetas ning kas MW-lt kaupa ja teenuseid osteti, mida seejärel edasi müüdi. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõu- de või kohustuse määramine.

10. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kont- rolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohtu hinnangul on see eeldus täidetud. Arvestades, et BM-il puudus kontrolliperioodil ja hiljemgi majandustegevus, ei ole tõenäoline, et tal oleks vahendeid maksusumma tasumiseks. Veelgi enam, vastuoluliste seletuste esitamine ning vara- sem tasumata maksuvõlg viitavad äriühingu võimalikule suhtumisele avalik-õiguslikesse kohustustesse ning tahtmatusele maksusummat tasuda. Ka muu võlgnevus, nagu äriühingu kodulehe sulgemine võlg- nevuse tõttu, ja arveldusarvete kontojäägid ei anna kindlust, et äriühingul oleks piisavalt vahendeid maksusumma tasuda. Nimelt on BM arveldusarvel SEB pangas 11.05.2016 seisuga 4,33 eurot (Lisa 42) ja Swedbankis 6,99 eurot (Lisa 43). Äriühingul puudub maksukohustuse suuruses stabiilne vara (kinnisvara või selle sarnane vara), mille realiseerimise tulemusel oleks võimalik maksunõue täita. BM-il puudub ka registervara ning tal ei ole väärtpaberikontosid.

11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui täitetoimingu soori- tamist tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus on summas 7439,20 eurot (6199,33 eurot + 1239,87 eurot täitekuludena).

Kohus on seisukohal, et MTA näidatud 1239,87 eurot täitekuludena ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks täitekuludeks 622,97 eurot, millest 607 eurot moodustab tasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 5 alusel (10,5% nõude summast, kuid mitte üle 607 euro) ja 15,97 eurot KTS § 34 alusel (menetluse alustamise tasu).

3-16-1655 6(6) 12. Kohus leiab, et taotleja põhjendusi ja valitud täitetoimingut arvestades on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete rakendamata jätmise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus üldjoontes seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. Tagatise väärtust tuleb vähendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee Kohtunik