2-16-4866/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4866 Tsiviilasi N J hagi V R ja V K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N J (IK XXX) Kostja I: V R (IK XXX), esindaja pankrotihaldur Martin Krupp Kostja II: V K (IK XXX)

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta N J hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus N J hagis V R ja V K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

3. Menetluskulud jätta hageja N J kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menet-luskulusid ei ole.

4. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu N J hagiavalduse esitami-sel tasutud riigilõivust (300 eurot) pool, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot N J pangakontole nr XXX.

Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menet-

2-16-4866

lusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-4866 N J hagi V R ja V K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Hageja esitas 07.07.2016 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks seoses sellega, et hageja ja kostja I pankrotihaldur on sõlminud asjaõiguslepingu kohtuväliselt ning hageja nõue on sisuliselt rahuldatud. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seoses esitatud hagist loobumise taotlusega menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 168

2-16-4866

lg 2 alusel.

Kostjad ei ole kohtule vastanud ega muid dokumente esitanud ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks tekkinud menetluskulusid. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Riigilõivu tagastamine

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot.

Kuna kohus lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu, tuleb hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldada ning määruse jõustumisel tagastada hagejale NAP-i kaudu pool tasutud riigilõivust s.o 150 eurot.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik