3-16-87/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-87

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

21.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse

resolutsiooni p 2 muutmata, asendades vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Matvejev esitas 10.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla jätnud kaebaja kaebuse

Euroopa Inimõiguste Kohtule edastamata. Kaebaja esitas ka taotluse riigilõivust

vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 02.02.2016. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebuse esitajale riigilõivu, summas 15 eurot, tasumiseks

aega 15 päeva arvates määruse jõustumisest. Halduskohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata

jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 10.03.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määruse muutmata, täiendades halduskohtu

määruse põhjendusi oma määruse põhjendustega.

4. Riigikohus jättis 28.04.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse menetlusse

võtmata.

5. Tartu Halduskohus tagastas 16.05.2016. a määrusega S. Matvejevi kaebuse, kuna kaebajal

tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 13.05.2016, kuid kaebaja ei olnud riigilõivu tasunud.

6. S. Matvejev esitas 31.05.2016 Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale

määruskaebuse.

7. Tartu Halduskohus jättis 07.06.2016. a määrusega S. Matvejevi määruskaebuse käiguta

ning andis kaebajale tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks,

s. o riigilõivu, summas 15 eurot, tasumiseks.

8. S. Matvejev esitas 19.06.2016 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses

maksejõuetusega.

9. Tartu Halduskohus jättis 21.07.2016. a määrusega S. Matvejevi taotluse riigilõivust

vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ning jättis kaebuse veelkord käiguta,

andes kaebajale 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks alates määruse jõustumisest.

Halduskohus märkis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebajale

laekunud perioodil 31.01.2016–31.05.2016 kokku 247,01 eurot, millest on kinnipidamisi

nõuete ja vabanemisfondi tehtud summas 172,82 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p 1 sätestatut arvestades on S. Matvejevi kahekordne keskmine ühe kuu

sissetulek seega 37,10 eurot, s. o (247,01-172,82)/4x2. Kuna käesoleva asja

menetluskulud piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga summas 15 eurot, mis ei ületa

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis esineb seadusest tulenev alus menetlusabi

andmisest keeldumiseks.

10. S. Matvejev esitas 08.08.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse

peale, milles märgib, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, kuna ta on suitsetaja

ning tal kulub kuus sigarettide peale 14 eurot, mis on praktiliselt kogu tema kuu sissetulek

vanglas. Riigilõivu tasumiseks tuleb tal suitsetamisest loobuda, kuid kuna ta on suitsetanud 30

aastat, siis ta ei suuda seda nii kiiresti teha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse resolutsiooni

punkti 2 peale, millega halduskohus jättis tema taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on

arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile.

Seega tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvestada taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

sissetulekuid ja väljaminekuid, s. o käesoleval juhul perioodi 19.02.2016–18.06.2016, sest

kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks e. menetlusabi taotluse 19.06.2016.

Halduskohus on seetõttu ebaõigesti võtnud kaebaja sissetulekute ja väljaminekute hindamisel

aluseks perioodi 31.01.2016–31.05.2016. Viru Vangla poolt esitatud S. Matvejevi isikukonto

väljavõtte kohaselt olid perioodil 19.02.2016–18.06.2016 kaebaja sissetulekud 318,85 eurot,

millest tehti kinnipidamisi nõuete- ja vabanemisfondi summas 223,20 eurot.

12. Riigikohtu üldkogu tunnistas 12.04.2016. a otsusega asjas nr 3-3-1-35-15

HKMS § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul

isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Viidatud otsuse

punkti 51 kohaselt võib kinnipeetavate puhul, kelle kulutused toidule, riietele jne ei ole

vältimatud, sest isiku vastavate vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud muul viisil,

eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses

töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.

Kuna 2016. a on Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 430 eurot,

siis tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 33-1-35-15 tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1

kohaldamisel käesoleval juhul eeldada kaebaja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt

kulutusi summas 21,50 eurot. Kuigi kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest ei nähtu, kas

kaupluses tehtud ostud seonduvad vältimatute kulutustega ning vaatamata sellele, et kaebaja

on määruskaebuses märkinud, et tema ostud on eelkõige seotud suitsetamisega, ei pea

Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 punkti 51 kohaselt 5% ulatuses töötasu alammäärast

tehtud igakuiste kulutuste osas neid kulutusi menetlusabi andmisel täpsemalt hindama. Seega

arvestab ringkonnakohus, et käesolevas asjas oli kaupluses tehtud ostudest igakuiselt summas

21,50 eurot tehtud ostude puhul tegemist määruskaebuse esitaja vältimatute kulutustega.

13. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud

nelja kuu keskmine sissetulek 4,825 eurot (318,85-223,20-4x21,50)/4x2. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et eeldatavasti piirduvad käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks

riigilõivuga 15 eurot, sest kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale, millega

halduskohus tema kaebuse tagastas. Riigilõivu seaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu

määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

14. Kuna kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek on

väiksem kui eeldatavad menetluskulud, siis iseenesest ei ole kaebajale menetlusabi andmine

keelatud, kuid HKMS § 111 lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi andmisel hinnata ka kaebuse

perspektiive. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega, ka vaatamata kaebaja majanduslikule

seisundile ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

15. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse

esitamisel Tartu Halduskohtu 16.05.2016. a määruse peale, millega halduskohus tagastas tema

kaebuse, kuna jõustunud on Tartu Halduskohtu 02.02.2016. a määrus, millega jäeti

rahuldamata S. Matvejevi taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Halduskohtu 02.02.2016. a määruse kohaselt tuli kaebajal tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv

summas 15 eurot 15 päeva jooksul arvates 02.02.2016. a määruse jõustumisest. Halduskohtu

02.02.2016. a määrus jõustus Riigikohtu 28.04.2016. a määrusega, millega jäeti S. Matvejevi

määruskaebus menetlusse võtmata. Seega tuli vastavalt halduskohtu 02.02.2016. a määrusele

S. Matvejevil tasuda kaebuse esitamisel riigilõiv hiljemalt 15 päeva jooksul 02.02.2016. a

määruse jõustumisest arvates, s. o hiljemalt 13.05.2016. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks riigilõivu tasunud või taotlenud riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist.

Halduskohus on 02.02.2016. a määruses selgitanud kaebajale, et riigilõivu tasumata jätmise

korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates alust pidada Tartu Halduskohtu

16.05.2016. a määruse peale esitatud määruskaebust piisavalt edukaks selleks, et vabastada

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.

16. Sellega jääb Tartu Halduskohtu 21.07.2016. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

Ringkonnakohus asendab aga vastavas osas halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk