2-16-3197/24 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2016. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3197 Tsiviilasi

M. S. hagi S. S-i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. S., isikukood *, elukoht *, e-post * Hageja lepinguline esindaja Madis Truber, Kiirmenetlus OÜ, asukoht Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post kuldar@vkpartnerid.ee Kostja S. S., isikukood *, elukoht *, e-post * Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aavo Aadli, OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, asukoht Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post aavo.aadli@mail.ee Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, ½ riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja M. S. ja kostja S. S-i vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping ühisvara jagamise osas alljärgnevalt:

1.1. Kostja ja hageja lõpetavad ühisomandi aadressiga *, registriosa nr * ning kinnistusraamatusse kantakse korteriomandi ainuomanikuna M. S. Kostja annab oma nõusoleku omaniku kande muutmiseks selliselt, et M. S. kantakse registrisse ainuomanikuna.

1.2. Hageja ja kostja ühised kohustused jagunevad selliselt, et hageja võtab ühiskohustused krediidiasutuste ees endale. Hageja tasub hageja ja kostja poolt ühiselt võetud laenude jäägid krediidiasutustele: - SEB Pank AS-le laenulepingu nr * kohaselt - SEB Pank AS-le laenulepingu nr * kohaselt - TFB Bank laenulepingute alusel

1.3. Sõiduauto Toyota Avensis (reg. märk *) jääb S. S'ile, kuid S. S. kohustub hagejale tasuma kompensatsiooni 1250 eurot 12 kuu jooksul võrdsetes osades, 104,16 eurot igakuiselt.

1.4. Osapooled on kokku leppinud, et osapoolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16- 3197 jäävad täies ulatuses osapoolte endi kanda.

2. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale M. S. (tagastada hageja esindaja Kiirmenetlus OÜ arvelduskontole nr EE932200221058490056) pool ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus ühisvara jagamise nõudes seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele ja peale jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hagejale tagastada ½ ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot vastavalt kohtumääruse resolutsiooni p-le 2.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.

Hagiavaldus, menetluse käik 29.02.2016. a esitas M. S. maakohtule hagi S. S'i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 26.04.2016. a võttis maakohus hagi menetlusse. Tsiviilasja arutati kohtuistungil 11.08.2016. a. Pooled sõlmisid kohtuisungil kompromisslepingu ühisvara jagamise nõude osas ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. 12.08.2016. a osaotsusega rahuldas hageja hagi abielu lahutamise nõude osas ja lahutas M. S. ja S. S'i abielu.

Kompromissleping 11.08.2016. a toimunud kohtuistungil allkirjastasid pooled M. S. ja S. S. alljärgneva kompromisslepingu: Harju Maakohtu menetluses on hageja hagiavaldus kostja vastu tsiviilasjas nr 2-16-3197 abielu lahutamise ja ühisvara jagamise osas. 1.2. Menetlusosalised on jõudnud seisukohale, et mõistlikum, majanduslikult soodsam ja kiireim viis eeltoodud õigusvaidluse lahendamiseks on kompromisslepingu sõlmimine. 1.3. Hageja ja kostja (koos Osapooled) sõlmivad käesolevas dokumendis sisalduva kompromisslepingu tsiviilasjas nr 2-16-3197 õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (edaspidi Kompromiss) ja paluvad selle kohtul kinnitada alljärgnevatel tingimustel: 2. Kompromissi tingimused 2.1. Kostja ja hageja lõpetavad ühisomandi aadressiga *, registriosa nr * ning kinnistusraamatusse kantakse korteriomandi ainuomanikuna M. S. Kostja annab oma nõusoleku omaniku kande muutmiseks selliselt, et M. S. kantakse registrisse ainuomanikuna. 2.2 Hageja ja kostja ühised kohustused jagunevad selliselt, et Hageja võtab ühiskohustused krediidiasutuste ees endale. Hageja tasub hageja ja Kostja poolt ühiselt võetud laenude jäägid krediidiasutustele: SEB Pank AS-le laenulepingu nr * kohaselt SEB Pank AS-le laenulepingu nr * kohaselt

TFB Bank laenulepingute alusel

2.3 Sõiduauto Toyota Avensis (reg. märk *) jääb S.S-ile, kuid S. S. kohustub hagejale tasuma kompensatsiooni 1250 eurot 12 kuu jooksul võrdsetes osades, 104,16 eurot igakuiselt. 2.6 Osapooled on kokku leppinud, et Osapoolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-3197 jäävad täies ulatuses Osapoolte endi kanda. 3. Poolte kinnitused ja taotlused 3.1. Osapooled paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-16-3197 lõpetada Kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Osapooled on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, s t et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 3.3. Osapooled kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita. 3.4. Kompromissi allkirjastamisega Osapooled kinnitavad, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus. 3.5. Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-15-13571 poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamist, paludes selle kanda osaühingu Kiirmenetlus pangakontole nr EE932200221058490056. 3.6. TsMS §-le 661 lg 4 tuginedes on Osapooled kokku leppinud, et lühendavad Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe (2) päevani.

Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 2-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu ühisvara jagamise nõude esitamise eest summas 300 eurot tasus hageja 30.03.2016. a. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale M. S. (tagastada hageja esindaja Kiirmenetlus OÜ arvelduskontole nr EE932200221058490056) ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik