1-15-6742/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. augustil 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-6742 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu valentina Michelson-

, tõlk Ipbüker Kohtua si Viru Vangla materjalid L.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu L.U, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras :

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.U

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai v

aidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.07.2016 Viru Maakohtule materja kinnipeetava L.U tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

L.U Harju Maakohtu .08.2015 kohtuotsusega ning tunnistati süüdi KarS § järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2

1 aasta 9 kuud 27 päeva alusel karistati vangistusega . Karistuse kandmise algus 22.08.2015 18.06.2017. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.2016.

Kinnipidamisasutuse kohta koostatud iseloomus st L.U tusest nähtub, et kinnipeetaval

on üks kehtiv distsiplinaarkaristus 17.05.2016 läbis sotsiaalprogrammi . Alates xxx. 15.04.2016-

xxx. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus elama asuda aadressil xxx Tegemist on ühetoalise üürikorteriga, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja alaealine laps. Elukaaslane on selleks nõusoleku andnud. Kinnipeetav lõpetas ning läks edasi õppima Tallinna Merekooli, xxxx

kus lõpetas Enne kinnipidamist töötas . Varasemalt on töötanud ametlikult ettevõtetes xx. xx xx.

Vabanedes xx lemasolu kohta puudub. soovib kinnipeetav tööle asuda , garantiikiri töökoha o Tasumata võlanõudeid on süüdimõistetul 3927,89 eurot. Lähedastest on täisealine tütar, kes elab xx astane. Elukaaslasega on suhelnud nii . Praeguse elukaaslasega on neil ühine poeg, kes on 13. a

2(4)

telefoni kui kirja teel. Elukaaslase sõnul pole ta viimasel ajal kinnipeetavalt telefonikõnesid ja kirju saanud, selle põhjust ei oska öelda. Viru Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus.

Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Uue kuriteo toimepanemise risk vabanemise korral järgmise kahe aasta jooksul on 32%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla toetab L.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on xxx kinnipeetaval lähedastest täisealine tütar, kes elab elukaaslane ning nende ühine 13. aastane poeg. Elukaaslasega on suhelnud nii telefoni kui kirja teel. Viimasel ajal ole elukaaslane süüdimõistetult kirju ega telefonikõnesid saanud, põhjus on teadmata. võimalus elama asuda aadressil xx Tegemist on Vabanemise korral on L.U ühetoalise üürikorteriga, mille üürnikuks on kinnipeetava elukaaslane. Nimetatud korteris elab ka nende ühine alaealine poeg. Elukaaslane on nõus kinnipeetava vabanemise korral sellele aadressile elama võtma. L.U on korduvalt karistatud nii väärkui kuritegude eest. Viimased kriminaalasjad on olnud joobes mootorsõiduki juhtimised. Isik on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel ning kahel korral teinud ÜKT-d. Viimase kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo ning liitkaristuse tulemusena mõisteti reaalne vangistus. Probleeme on esinenud ka

ÜKT tundide tegemisel ajavahemikul 20 . Kõigil juhtudel on isik korduvalt rikkunud ka 11-2013 registreerimiskohustust ning temale pandud kohustusi.

Prokurör kirjalikus seisukohas ei seisa vastu nimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

L.U vanglas käitumise positiivsed asjaolud - sotsiaalprogrammi Eluviisitreening aktiivne läbimine, majandustöölisena töötamine jm viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud - pingutusi õiguskuuleka elu suunas.

Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas kuni 18.06.2017. Tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 15.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta.

Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei ole vastu L.U tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

L.U selgitas, et ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Ta on jõudnud ikka, milla tuleb seadusevastasest tegevusest loobuda lõplikult.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri ja

kirjalikku arvamust, leiab, et L.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole stusest vabastamine kinnipeetava ennetähtaegne vangi põhjendatud.

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu

– tema käitumist i d isikut iseloomustavaid andmeid nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3(4)

S

xx xxx xxx ning xxx eriala. Enne üüdimõistetu lõpetas . Edasi asus õppima , kus lõpetas vangistust ametliku xxx. töötas lt

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu korral, käesoleval hetkel on t karistatud seitsmel kolm

kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on süüdimõistetut korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kus isikul tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 1,05 milligrammi liitri kohta.

K karistatud 11 korral, aristusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on väärteokorras kehtivaid karistusi on üks ja see on mõistetud ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Kõik viimased kuriteod on mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes olekus. Uus kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Isik suhtub ühiskonda negatiivselt, kuna ei suuda aktsepteerida ühiskonnas kehtivaid norme ning ei suuda olla seadusekuulekas.

Kohus leiab, et kuna isikut on karistatud korduvalt, kuid ei ole siiani ta suutnud oma käitumist

muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, keda on korduvalt karistatud . alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest Kõik see ilmestab kogumis neeri, mis ei ol kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumisma e varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tema poolt toimepandud kuritegude laad ei ole muutunud raskemaks küll , kuid süüdistus on olnud iga kord üks ja seesama, mis kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on osaleb vangistuses majandustöödel ning läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub kinnipeetavale mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

L.U on kehtiv elamisloakaart, mis kehtib kuni 30.01.2018.

Ennetähtaegse vabanemise korral Garanteeritud töökoht puudub, kuid on isikul olemas elukoht. kinnipeetava enda sõnul soovib ta tööle asuda Lähedastest on isikul täiskasvanud tütar, kes xx.

elab xxxs, elukaaslane, kellega suhtleb ning kes kinnipeetavale vabanemise korral on nõus

võimaldama elukoha ühetoalises korteris asukohaga , kus elab ka nende ühine 13. aastane xxx

poeg. Kohus arvestab neid kuriteo kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, tema süüdimõistetu käitumist kriminaalhooldusel ja vabaduses viibides (viimane kuritegu on toime pandud katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on katsesajal toime pannud uusi kuritegusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle katseaeg on alustaks ebaõnnestunud, nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut ja seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. sik on järjepidevalt I toime

4(4)

pannud liikluskuritegusid. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetav 18.06.2017 miseni on veel 10 kuud aega, on piisavalt a karistusaeg lõpeb , ärakand mis pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3- 1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingi ikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), mus ei ole täidetud (is näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. on olnud määratud kriminaalhooldusele, L.U

mille nõudeid kinnipeetav rikkus, pannes katseajal toime uue kuriteo. Tema sooritatud kuriteod näitavad, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk tingimisi oleks madal süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel või väheoluline.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , L.U temale Harju Maakohtu 24.08.2015 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik