2-16-102342/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-102342

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. august 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-102342

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Vanda

Danilova vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

390 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(rk 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn),

esindaja Kristjan Vahar, e-post kristjan@tallinnlaw.ee;

kostja Vanda Danilova (ik XXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Vanda Danilova

vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista Vanda Danilovalt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks

võlgnevus 300,06 eurot, millest 300 eurot on põhinõue ja 0,06 eurot intress.

3. Välja mõista Vanda Danilovalt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis

protsendina põhinõudelt 300 eurot alates 08.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 300 eurot.

Väljamõistetud

summa

kanda

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaseltsi

arvelduskontole nr EE911010220064480012, märkides selgitusse kostja nime,

isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 90% ulatuses Vanda Danilova ja 10% ulatuses Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaseltsi kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-102342 Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi

menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot (riigilõiv).

3. Välja mõista Vanda Danilovalt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks

menetluskulud 90 eurot.

4. Välja mõista Vanda Danilovalt Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis

menetluskulult

90 eurot

alates

käesoleva

tagaseljaotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

2(3)

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.06.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal

04.02.2015 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas SMS Laen AS kostjale 04.02.2015 Interneti vahendusel

esitatud laenutaotluse alusel laenuna 300 eurot 150-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt

10.07.2015) intressiga 141,10 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks

402,31% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 16 korda Eesti Panga

2015. aasta veebruaris avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra 24,15%. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja vahel

sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega,

mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi raha kasutamise eest

kogu kokkulepitud tähtaja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid

hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

3(3)

mõista intress perioodi 04.02.2015 kuni 10.07.2015 eest 0,06 eurot (300 eurot × 0,05% ×

150 päeva / 365 päeva).

VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist alates

hagiavalduse esitamisest.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 300,06 euro (300 eurot põhinõue

ja 0,06 eurot intress) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 08.06.2016 viivised

põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hageja

nõude osaliselt, so ~ 90% ulatuses, jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses

hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot (riigilõiv). Kohus leiab,

et hageja õigusabikulu väljamõistmiseks puudub alus. Hageja esindajaks käesolevas

menetluses on volikirja (tl 28) alusel Kristjan Vahar, kes Maksu- ja Tolliameti andmetel saab

sissetulekut vaid Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsist. Seega on alust arvata, et Kristjan

Vahar on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava

töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.

Kohus, rahuldades hageja nõude osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja

menetluskuluna 90 eurot (90% 100 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

90 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik