3-16-1654/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedR esitas 11.08.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohus edastas 15.08.2016 riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 09.08.2016 otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud otsusega jäeti J. R kaebus Viru Vangla käskkirjade peale rahuldamata. Taotleja väidab, et temale ei ole tagatud iseseisev kohtusse pöördumine s.o kaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule põhjendusel, et taotlejal pole võimalik saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Legislator headnote
AI generated3-16-1654/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht
16. august 2016, Jõhvi Haldusasja number 3-16-1654 Haldusasi
J. R (R) taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlustoiming 11.08.2016 riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta J. R 11.08.2016 taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Kohtumääruse ärakiri saata taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. HKMS § 119 lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED
J. R esitas 11.08.2016 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohus edastas 15.08.2016 riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 09.08.2016 otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud otsusega jäeti J. R kaebus Viru Vangla käskkirjade peale rahuldamata. Taotleja väidab, et temale ei ole tagatud iseseisev kohtusse pöördumine s.o kaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule põhjendusel, et taotlejal pole võimalik saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. RÕS § 4 lg 1 kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt riigi õigusabi liigiks on isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
RÕS § 6 lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tõendatud on, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks, kuid isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks.
RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.
Käesoleval juhul taotleb J. R riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-16- 1197 vaidlustamiseks Tartu Ringkonnakohtus. Kohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud, esitanud kohtule nii faktiliselt kui õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi ning määruskaebusi. Ka haldusasjas nr 3-16-1197 on J. R iseseisvalt vormistanud kaebuse, milles on olemas nii faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited erinevatele õigusaktidele kui selgelt väljendatud taotlus. Tulenevalt eeltoodust halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus selgitab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.
Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega temale asjast tulenevat võimalikku kasu. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J. R 11.08.2016 riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 116 lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik