4-16-4491/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-16-4491 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi K.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,16,001891 Menetlusosalised Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): K.T, ik xxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Asja läbivaatamise kord kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta K.T kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx V 19.05.2016 2590,16,001891 K.T-le A otsus väärteoasjas nr , millega määrati

LS § 227 lg 2 ja § 207 eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järg i karistuseks , muutmata. juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. 22.04.2016 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx M L 1429791 juhtis K.T väärteoprotokolli nr AB , millest nähtuvalt 22.04.2016 kella 15.48 ajal mootorsõidukit kiirusega 121+4 km/h Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 92. kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Samuti juhtis K.T mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Toimepandud tegudega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 ja LS § 207 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 19.05.2016 otsusega väärteoasjas nr

2590,16,001891 K.T-le määrati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 2 järgi karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

3. 06.06.2016 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja K.T kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Menetlusalune isik tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb toimepandut. Kaebusega v enetleja

aidlustab kohtuvälise m otsuse valitud karistusmäära osas.

Kaebuse kohaselt asetab menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskesse majanduslikku olukorda, kuna sellisel juhul jääb ta tööta ning seeläbi ka püsiva sissetulekuta. Isikul ei õnnestunud p aega tööd ikka leida, kuid alates 01.03.2016 töötab ta xxxx xxxx 4-kuulise katseajaga. Xxxx tegevuseks on ehitustööde teostamine üle kogu Eesti.

Käesoleval ajal on käsil ehitusobjektid Narvas, Jõhvis, Kohtla Järvel ja Tallinnas. -

Menetlusaluse isiku tööülesannete hulgas on ehitusmaterjalide müügipartnerite leidmine, et tagada ettevõtte sujuv töö. pidevalt käima ehitusobjektidel, kohtumistel partnerite Ta peab leidmiseks ja lepingute allkirjastamiseks, läbirääkimistel partneritega ning ehitusmaterjale soetamas, seega on selle

töö tegemiseks vaja kasutada sõidukit, millest järelduvalt vaja omada juhiluba. E isikule

ttevõte on määratud karistusest teadlik ning katseaja lõppedes on ettevõte sunnitud ta juhtimisõiguse kaotamisel vallandama, kuna töökohti muudel erialadel neil pakkuda ei ole. Käesoleval ajal on . Töökoha kaotamisel jääb ka menetlusalusel isikul kindel sissetulek varem

määratud trahvi jääk tasumata ning see edastatakse täitmiseks kohtutäiturile, millega aga kaasnevad isikule kulud . Menetlusalune isik elab koos täiendavad kohtutäituri tasude näol abikaasa ja xxxx. aastal sündinud tütrega. Abikaasa ei tööta, kuna kasvatab last. Viru Maakohtu 31.03.2008 otsuse nr 2- -46143 alusel maksab ta elatist xxxx . aastal sündinud pojale esimesest abielust orteri ja kommunaalteenuste eest kuulub tasumisele , käesoleval ajal 200 eurot kuus. K talveajal umbes 200 eurot kuus. Menetlusalune isik on oma pere ainuke töötav liige, seega ainus ülalpidaja, mistõttu ei saa ta peret ülal pida likke makse maksta juhtimisõiguse da ning riik kaotamisel.

Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.05.2016 väärteootsus nr 2590,16,001891 valitud karistuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks ku – uks osas ning teha uus otsus, millega

määrata karistuseks rahatrahv arvestades minu majanduslikku seisundit ja võimaldades rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul.

4. 09.06.2016 seisukohal, et kohtule saabunud vastuskirja kohaselt on kohtuväline menetleja

K.T on toime pannud temale LS § 227 lg 2 ja § 207 järgi inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õi Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas gesti. kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 13 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, nende eest määratud rahatrahvid on tasumata. Seega oli menetlusalus isikul el

juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. ui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust K vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Menetlusalune isik tekitas oma teoga soodsa pinnase võimaliku liiklusõnnetuse tekkimiseks, kuna peamiseks

Kui liiklusõnnetuse tekkimiseks ongi valesti valitud sõidukiirus.

isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juh

timiselt kõrvaldada. Kohtuväline menetleja leia , et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise b

vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust.

Vastulauses esitatu arvestamata, kuna vaatamata varasemale korduvale karistamisele jäeti samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuväli etlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on ne menetleja seisukohal, et men

avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemis

t) arvestama ka süüdlase isikut.

On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on keskmisest väiksem ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväli menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki ne juhtimi kuuks. sõiguse ära võtmisega 2

Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetl jätta otsus väärteoasjas nr e ja xxxx A V 2590,16,001891 muutmata ja K.T kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. -

7. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et ta juhtis 22.04.2016 kella 15.48 ajal it kiirusega 121+/-4 km/h Haljala vallas mootorsõiduk Tallinn-Narva maantee 92. kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Samuti on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus juhtis mootorsõidukit, millel ka selle eest, et oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. 8. 22.04.2016 kell 15.48 Kohus tutvus videosalvestisega nr 001222, millest nähtub sõiduauto

xxxx registreerimisnumbriga xxxx liikumiskiiruse mõõtmine seadmega LaserCam 4 nr LE0053. Mootorsõiduk liikus 1. sõidurajal, kolmeliikmelise sõiduauto kolonni keskmise autona pärisuunalisel teel, lähenedes patrullautole. Kiiruse mõõtmisel oli seadme kõrgeim lugem 121 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h, laiendmääramatus -4 km/h, +/ seega kiiruse ületamine on mitte vähem kui 27 km/h. Juhile tutvustati videosalvestist. Eeltoodu on tõendatud ka tunnista ütlustega, ja xxxx R N mille kohaselt teostas ta 22.04.2016 liiklusjärelevalvet koos xxxx M Tallinn-Narva maantee 93. kilomeetril Haljala vallas ning L andis valget värvi sõidukijuhile käega peatumismärguande, kuna M L mõõtis sõiduki kiiruseks

121 km/h

kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sõiduautoks osutus xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis K.T. Kontrollimisel selgus ka, et sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kahetseb juhtunut. Palub karistusena juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna alles sai tööle ja tööga seoses on juhtimisõigus väga oluline. Lubab rahatrahvi ära maksta.

9. Kohus tuvastas, et K.T poolt juhitud mootorsõiduk liikus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 92. kilomeetril Arkna suunas kiirusega 121+/-4 km/h. LS

§ 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega oli maksimaalse sõidukiiruse piiranguks 90 km/h. K.T juhitud sõiduki kiiruseks antud teelõigul mõõdeti 121+/ 4 km/h, seega lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt -

27 km/h. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg s 2 sätestatud rik - kumise. Kohus tuvastas ka, et K.T poolt 22.04.2016 kell 15.48 juhitud sõiduautol xxxx, registreerimismärgiga , oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele xxxx vastavuse kontroll, mis on tõendatud tunn ütlustega. LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses istaja ja menetlusaluse isiku

kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 207 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistataks

e rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega pani menetlusalune isik toime ka LS § 207 sätestatud rikkumise.

10. K.T tunnistab väärtegude toimepanemist ning nende asjaolude ja tõendatusse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, sõites kiirusega vähemalt 117 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav sõidukiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p st 2 tulenevaid sätteid tahtlikult, - kuna teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuivõrd teda on ka varem sama teo eest väärteokorras karistatud.

Kohus leiab ka, et juhtides mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg st 2 tulenevaid sätteid vähemalt kaudse -

tahtlusega, kuivõrd ta teadis või nne mootorsõiduki juhtima asumist pidi teadma, et e tuleb kindlaks te stavus

ha mootorsõiduki va liiklusseaduses sätestatud nõuetele. Kohus tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § s 207 ja § 227 lg s 2 sätestatud - - väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.T. Seega ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

KARISTUS 11.

Kohtuväline menetleja tegi 19.05.2016 otsuse, millega määrati K.T-le LS § 227 lg 2 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel e 2 kuuks. LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmin Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määratakse talle karistuseks rahatrahv arvestades tema majanduslikku seisundit.

12. K - ning aristuse määramisel tuleb lähtuda KarS § s 56 näidatud karistuse eesmärkidest arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse - äravõtmisega kuni 6 kuud.

Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmise määra, s.t 2 kuuks.

Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb karistust kergendav asjaolu, milleks on menetlusalune isiku süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.T varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 12-l korral, sealjuures on teda 6-l korral karistatud analoogsete liiklusalaste väärtegude, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasutud osaliselt. Karistused on kehtivad.

Arvestades, et menetlusalune isik on varasemalt korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, varasemate väärtegude eest määratud kergemad karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma, ta jätkab uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, muuhulgas käesolev väärtegu, mis kujutab ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui kaasliiklejate elule ja tervisele, on karistuse põhi ks juhtimisõiguse

äravõtmine igati õigustatud. Karistuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Karistus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja kohtu hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õiglane.

13. Menetlusaluse isiku väited majanduslike ja perekondlike tagajärgede kohta, mis kaasnevad juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ole asjaolud, mis välistaksid karistusena juhtimisõiguse äravõtmise või annaksid aluse kohtuvälise menetleja otsuse muutmise karistust puudutavas osas. Nimetatud majanduslikud ja perekondlikud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka ajal, mil ta otsustas toime panna õigusrikkumise. Samuti oli menetlusalusele isikule teada, et õigusrikkumisele võib järgneda karistus, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmine. Seega, olles teadlik oma majanduslikust ja perekondlikust olukorras ning võimalikest tagajärgedest, pani menetlusalune isik siiski toime järjekordse liiklusalase väärteo.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-26- kuigi

10 väljendanud seisukohta, et üldiselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude

tõttu. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidest ega kaebusest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku enese puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, mis oleks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Varasemad, liiklusalaste väärtegude, sh suurima sõidukiiruse ületamise eest määratud rahatrahvid põhikaristusena ei ole menetlusalusele isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu on käesoleva väärteo toimepanemise eest põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine täiesti põhjendatud. K.T-le on antud võimalusi teha varasematest liiklusalastest rikkumistest tulenevaid õigeid ja vajalikke järeldusi oma edasise elu korraldamiseks, kuid paraku ei ole varasemad kergemad karistused mingit positiivset eripreventiivset mõju tema käitumisele avaldanud. Kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid kogumis hinnates põhjendatud mõista käesoleva väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. 14. - Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.T kaebuse rahuldamata ning Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsuse väärteoasjas nr 2590,16,001891 muutmata.

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp