1-16-6914/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4579 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali Kriminaalasi VA süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, PU´i süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS §

121 lg 2 p 1,3), KarS § 404 lg 1, KarS § 215 lg 2 p 1, 2 KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, NK´i süüdistuses KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS §

120 lg 1), KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, Aleksandr Fjodorov´i süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi,

NB

´i süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi,

GK (alates 01.01.2015 Kar ´i süüdistuses KarS § 121 S §

121 lg 2 p 1,3),

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi,

VS

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. septembri

2015 otsus lühimenetluses

Kaebuste esitajad

NK kaitsja, kaitsja, kaitsja PU VA Prokurör Marika Reintop Süüdistatavad

VA XXXXXXXXXXX , ik: , varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 10.12.2014,

PU, ik: , varem kriminaalkorras XXXXXXXXXXX karistatud, kinni peetud 17.12.2014,

NK ik: XXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud, 08.01.2015 Kaitsjad Karine Nersesjan, Valeriy Gimaev, Talvi Vaske

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 17 septembri 2015 aasta otsus:

1. nr 14E-GE1575 tegemisega seotud 4104 euro VA PU

´lt ja ´ilt DNA ekspertiisi väljamõistmises.

2. -GE0053 tegemisega seotud VA PU NK NB VS ´lt, ´ilt, ´ilt, ´ilt, ´lt DNA ekspertiisi nr 15E

260 euro väljamõistmises,

3. nr 15E-SS0005 tegemisega seotud 663 euro VA PU ´lt ja ´ilt sõrmejäljeekspertiisi väljamõistmises.

Teha uus otsus millega:

1. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks VA-l ekspertiiside nr 14E-GE1575, nr 15E-GE0053 ja nr 15E-SS0005 tegemisega seotud kulude katteks kokku 1958,50 eurot.

2.

KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks ’il PU ekspertiiside nr 14E-GE1575, nr 15E-GE0053 ja nr 15E-SS0005 tegemisega seotud kulude katteks kokku 1958,50 eurot.

3. KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks ’il NK ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 600.00 eurot.

4. -lt KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks VS ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 600.00 eurot.

5. NB KrMS § 180 lg 1,2 § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks ’il ekspertiisi nr 15E-GE0053 tegemisega seotud kulude katteks 391.00 eurot.

M

uus osas jätta kohtuotsus muutmata.

VA NK kaitsja apellatsioon ja kaitsja ja PU

bused rahuldada osaliselt. kaitsja määruskae

KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetlusega seotud õigusabi kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. koos PU GK AT ´i, ´i (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas ja IG´iga süüdistust ei ole esitatud) 21.03.2014 kl 21.30 paiku, viibides aadressil XXXXXXX XXX X,

Tallinnas asuva XXXXXX keskuse lähedal lõid korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja keha piirkonda IP´ile ja RK´ile, põhjustades neile füüsilist valu ja kehavigastusi. SA PERH haigusloo kohaselt tuvastati IP´il koljupõhimiku murd, ülalõualuude, ninaluude ja silmakoopa luude murrud,

oli tal parem silm sinine ja RK arsti poole ei pöördunud, kuid tema ütluste kohaselt lõualuus mõra. Teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega panid toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § PU ja

GK

121 järgi (KarS-i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis teise inimese tervise –

kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ja see on toime pandud korduvalt, panid PU ja

GK toime KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

NK 18.04.2014 kl 22.30 paiku, viibides aadressil XXXXXX XX, Tallinn asuva restorani M ruumis, võttis oma õlal rippunud kotist välja suure noa ja asetas noatera vastu kannatanu JM lõua alumist osa, pärast mida langetas oma käe ning ligikaudu kahe kolme sekundi pärast asetas - ta uuesti noatera kannatanule vastu lõua alumist osa, mille tulemusena kannatanu tundis suurt hirmu ja võttis ähvardust reaalsena. Tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 NK

järgi (KarS

– KarS § 120 lg 1 järgi). -i alates 01.01.2015.a. kehtivas redaktsioonis

PU 18.09.2014 kl 18.50 ajal Tallinnas, Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla II üksuse II korruse kambri nr 427 WC-s süütas põlema poroloonmadratsi ja voodiriided, millega põhjustas ohu nii samas kambris viibinud P-PH´i ja kui ka teiste II üksuses viibinud vanglatöötajate ning HM ´i kinnipeetavate elule ja tervisele. Võõra asja süütamisega, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, pani PU toime

KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

VA, PU, Aleksandr Fjodorov, AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) ja

IB (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 19.11.2014.a. kuni

20.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: `ile kuuluvat VT helesinist värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. , väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud XXX XXX aadressil Tallinn, XXXXXXX XX XX maja juurde.

VA ja Aleksandr Fjodorov, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 26.11.2014.a. kuni

27.11.2014.a. panid toime võõra vallasasja ajutise kasutamise katse, aga nimelt: ´ile ML

kuuluva halli värvi sõiduauto Ford Probe, reg. , väärtusega 1000 nr. XX XXX eurot, mis oli

pargitud XXXXXXX tn maja

XX juurde Tallinna linnas, lõhkunud selleks ära eesmise parempoolse ukse luku, tungisid autosalongi, kus, võtnud maha roolisamba katte, lõhkusid ära süüteluku ning ühendades süüteluku juhtmeid, püüdsid auto mootorit käivitada, kuid nende tahtest mitteolenevatel põhjustel oma kuritegelikku tegevust lõpuni ei viinud, kuna ei suutnud auto mootorit käivitada.

VA NK DA , , Aleksandr Fjodorov ja

, tegutsedes (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud)

koos, ajavahemikul alates 27.11.2014.a. kuni 28.11.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: `le kuuluvat punast värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr. MS XXX

XXX XXXXXXXX XXX XX maja , väärtusega 680 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, juurde.

VA NK VS , ja , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 29.11.2014.a. kuni 30.11.2014.a.

omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: OJ`ile kuuluvat ning kasutuses LN

olevat punast värvi sõiduautot Mazda 626 reg. nr. , väärtusega 600 eurot, mis oli XXX XXX pargitud aadressil Tallinn, XXXXXXXX XXX X maja juurde.

VA VS , ja PU , tegutsedes koos, ajavahemikul alates 30.11.2014.a. kuni 08.12.2014.a.

omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: t helesinist värvi VT`ile kuuluva

sõiduautot Audi 100 reg. nr. , väärtusega 800 eurot, mis oli pargitud aadressil XXX XXX

Tallinn, maja juurde. XXXXXXX XX XX

VA, Aleksandr Fjodorov, GK, VS ja AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole , tegutsedes

koos, ajavahemikul alates 03.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: `ile kuuluvat halli värvi sõiduautot BMW 318i reg. nr. AS XXX

XXX ssil Tallinn, XXXXXX XXX XXX maja , väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadre juurde.

PU, , Aleksandr Fjodorov,

ja

GK AT EV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, 04.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid KR võõrast vallasasja ja nimelt: `ale kuuluvat hõbedast värvi sõiduautot

BMW 520i reg. nr. XXX XXX, väärtusega 1500 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn, XXXXXX XX XX maja juurde.

VA AT , , NB

,

(käesolevas asjas süüdistust ei ole e (käesolevas asjas süüdistust ei DA

,

ja

DM (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas ŠV

süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a. kuni

10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: MO`ale kuuluvat tumehalli värvi sõiduautot Ford Scorpio reg. nr. , väärtusega 600 eurot, mis oli XXX XXX pargitud aadressil Tallinn, XXXXX X maja juurde.

VA, PU, NB, AT (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas süüdistust , DA ja ŠV (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud), tegutsedes koos, ajavahemikul alates 09.12.2014.a. kuni 10.12.2014.a. omavoliliselt ajutiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: `ile kuuluvat ning OK PK`i kasutuses olevat valget värvi sõiduautot Audi 100 reg. nr.

XXX XXX , XXXXXXXXX XXX , väärtusega 1200 eurot, mis oli pargitud aadressil Tallinn XX maja juurde.

PU, , Aleksandr Fjodorov, , ja GK VS AE (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud)

tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a.

omavoliliselt aj MP utiselt kasutasid võõrast vallasasja ja nimelt: `ile kuuluvat tumesinist värvi

sõiduautot Ford Sierra reg. nr. , väärtusega 400 eurot, mis oli pargitud aadressil XXX XXX

Tallinn, XXXXXX XXX XX ja XXXXXX XXX XX majade vahele. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning grupi poolt, panid , VA PU, NK, Aleksandr Fjodorov,

NB GK VS , ja toime

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

VA AT ,

ja

(käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas süüdistust ei ole ŠV

, tegutsedes koos, ajavahemikul alates 05.12.2014.a kuni 09.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ´ale kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: vana arvuti MO koos monitori, klaviatuuri ja hiirega, kogumaksumusega 25 eurot, stereokõlarid maksumusega

25 eurot, automagnetoola maksumusega 59.58

0 eurot, eurot, veoköie maksumusega 15.1

käivituskaablid maksumusega 20.07 – eurot, taskulambi maksumusega 9.93 eurot kokku esemeid kogumaksumusega 154.50 eurot.

VA ja PU, tegutsedes koos, 10.12.2014.a, võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

PK`ile kuuluvad vallasasjad, aga nimelt: autos Audi 100, reg. nr XXX XXX, olnud ketassae

Makita maksumusega 200 eurot, akutrelli eurot, suure ketaslõikuri Makita maksumusega 200

DeWalt komplekti maksumusega 500 eurot, lasernivelliiri Bosch maksumusega 70 eurot, tungraua maksumusega 20

eurot, rattavõtme maksumusega 10 eurot, bassikõlari Kenwood

700w maksumusega 300 eurot, kaks eurot, kaks stereo helivõimendit kogumaksumusega 700 stereokõlarit kogumaksumusega 100 eurot, transmitteri koos sellesse paigaldatud USB mälukaardiga kogumaksumusega 38 eurot kokku esemeid kogumaksumusega 2138 eurot. –

PU, Aleksandr Fjodorov (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas ,

GK

süüdistust ei ole esitatud) (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitat (käesolevas ,

AE ,

VS

asjas süüdistust ei ole esitatud) ja tuvastamata isik, tegutsedes koos, ajavahemikul alates

15.12.2014.a. kuni 16.12.2014.a. võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ´ile MP

kuuluva vallasasja, aga nimelt: sõiduautos Ford Sierra, reg. nr XXX XXX, asuva automagnetoola Pioneer esipaneeli, maksumusega 30 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, panid toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. VA ja

PU

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.

2.1. Maakohus tunnista

s VA süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi is karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust, ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristuse mitme kuriteo eest, luges kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõist ´le 2 (kaks) aastat vangistust. is VA

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda ´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõist s VA is ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud.

KarS § 68 alusel arvas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud a : 10.12.2014-14.01.2015, ja

s.o 1 (üks) kuu 6 (kuus) päeva. Kandmisele kuulu

1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 24 vaks (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõist ´le is VA liitkaristuse 15.01.2015 Harju Maakohtu

otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9065 mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõist tähtajali is se vangistuse 2 aastat 4 kuud.

KarS § 68 alusel arva 15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kantuks 10 s

kuud 22 päeva

1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva ja kandmisele kuuluvaks

vangistust.

Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva algust arvestas alates 15.01.2015.

VA i

suhtes valitud tõkend vahistamine jätt kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, is kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja lõppedes tühistas tõkendi.

2.2. Tunnistas PU ’i süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 (kuni 31.12.2014 KarS § 121) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist seks 1 (üks) aasta vangistust, KarS § 404 lg 1 järgi is karistu

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist karistuseks 1 (üks) aasta vangistust rS § 215 is , Ka

lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist karistuseks 1 (üks) aasta is vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistis liitkaristuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes s PU

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat.

KarS § 68 alusel arvas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud a : 17.12.2014-14.01.2015, ja

s.o 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Kandmisele kuulu

1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 1 vaks (üks) päev vangistust.

KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõist ´ile liitkaristus is PU e 15.01.2015 Harju Maakohtu

otsusega kriminaalasjas nr 1- -

14 9065 mõistetud karistusega üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõist täh is tajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 6

(kuus) kuud.

KarS § 68 alusel arva 15.01.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kantuks 10 s

kuud 15 päeva.

1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva Kandmisele kuuluvaks vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva algust arvestas alates 15.01.2015.

PU´i suhtes valitud tõkend vahistamine jätt i is kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tühistas tõkendi

.

2.3. Tunnistas

NK’i süüdi KarS § 120 lg 1 (kuni 31.12.2014 KarS § 120) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõist ´i is karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Arvas maha NK poolt tehtud 10 tundi üldkasulik u tööd (ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund k

üldkasulikku tööd) mõist karistuseks 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. , is

Tunnistas NK

i süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõist ´ile is NK liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda ´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes s NK ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

KarS § 68 28.01.2015, s.o 21 päeva. alusel arvas karistusest kantuks 08.01.2015- Kandmisele

kuuluvaks

3 (kolm) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurenda ´ile mõistetud karistust 12.02.2014 Harju Maakohtu s NK

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 9 kuud 28 päeva võrra, mõistes ´ile NK kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (kuu) 7 (seitse) päeva. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 1 (kuu) 7 (seitse) päeva arvestas alates 29.01.2015. Valitud tõkendi vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata,

jõustumisel tühistas.

2.4. , , S, kuid nende osas ei ole Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel A.Fjodorov, NB GK kohtuotsust vaidlustatud.

2.5. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel mõistis ekspertiiside läbiviimisega seotud kulude katteks ´lt VA

ja PU´ilt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 14E-GE1575) summas 4104 eurot.

VA NK NB VS ´lt, ´ilt, ´ilt, ´ilt, ´lt seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud PU (Ekspertiisiakt nr 15E-GE0053) summas 10 260 eurot.

GK -GE0206) ´ilt seoses DNA ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 15E summas 228 eurot.

VA PU ´lt ja ´ilt seoses sõrmejäljeekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 15E- SS0005) summas 663 eurot.

Kriminaalmenetluse kulude tasumise ajaks luges 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON:

3.

ooni alusteks VA kaitsja märgib apellatsi KrMS § 338 p 2,4 materiaalõiguse rikkumise ja karistuse mittevastavuse süüdistatava isikule, mille tõttu on le mõistetud KarS § 215 lg2 p1, VA

2 järgi põhjendamatult range karistus.

KrMS § 180 lg 3 rikkumise, kus kohus ei ole arvestanud ja tema ema varalist seisundit ja SA resotsialiseerumisväljavaateid

KarS § 215 sanktsioon näeb ette maksimaalse karistusena rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. VA-le mõisteti KarS§ 215 lg2 p 1,2 järgi 2 aastane vangistus, see on üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei arvestanud, et VA oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine.

Apellatsiooni koostaja leiab, et süüdistatavale üle keskmise sanktsiooni määra mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 mõttele. Pealegi on leidlikkus ja aktiivsus iseenesest positiivsed iseloomujooned, ainult et alaealistel ei ole veel terviklikku arusaama ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning seetõttu rakendavad nad seda seadusevastaselt, kuna nende lõppeesmärk oli põnevus ja kiire autosõit ehk elu nagu filmis.

Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-59-15 tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka üldpreventiivseid ja eripreventiivseid karistuse eesmärke ning need peaksid olema tasakaalus. Alaealiste puhul ei tohiks üldpeventiivne eesmärk olla tähtsam kui eripreventiivne Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Apellatsiooni koostaja on seisukohal, et käesoleval juhul olid põhjendamatult määratud kaks

DNA ekspertiisi maksumusega 10260 eurot ja 4014 eurot, kuna nende väljamõistmine kas süüdistatav telt või nende vanematelt ilmselgelt põhjendamatu ja ebaõiglane ning ei ole a on

proportsionaalsed alaealiste süü suurusega. Põhimõtteliselt tunnistas oma süüd ja VA arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, peaks kohtueelsel uurimisel alaealiste süüd olema võimalik kindlaks teha ka muude sh. odavamate menetlustoimingutega.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 318, ühistada Harju 319, 321, 337 p 4 palub t

Maakohtu 17.septembri 2015.a. kohtuotsus - VA le mõistetud KarS 215 lg2 p 1,2 järgi 2 aastase vangistuse mõistmise osas ja teha uus kohtuotsus, millega mõista talle leebem karistus.

Tühistada VA- lt välja mõistetud ekspertiisikulud DNA ekspertiisi 15E-GE 053 summas 10260 eurot ja DNA ekspertiis 14E-

GE1575 summas 4104 eurot ja jätta need tema osas riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUSED:

4. Harju Maakohtu 17.09.2015.a otsuse osaliselt menetluskulude PU´i kaitsja vaidlustab väljamõistmise osas.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt on kohtul menetluskulude väljamõistmise otsustuse tegemisel diskretsiooniõigus, mille käigus tuleb analüüsida kas menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Käesoleval juhul käib kahtlemata ´il menetluskulude

PU

väljamõistmine üle jõu, kuna on alaealine, kellel puudub töökoht, samuti elukutse, mis PU

võimaldaks temal selles suures ulatuses menetluskulusid tasuda. õpib hetkel Viru V PU anglas

ning ei ole tal viibimise ajal. Kaitsja leiab, et võimalik hetkel teenida tulu ka vanglas süüdistatava varaline seisu tuleks jätta riigi kanda nd on selline, et menetluskulud .

Riigikohus oma varasemas praktikas asus seisukohale, et kohus peab menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. juuni 2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-38-11, p 27). Ka antud juhul on tegemist teise astme kuriteoga, varalist kahju on küll tekitatud, kuid seda mõistetakse välja PU´i vanematelt. Kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11).

Harju Maakohus aga ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses, seega Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata.

Kaitsja leiab, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib ´ile ilmselt üle jõu ning on PU

tema lähedastele (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist.

Harju Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ´i vanematelt ei ole kaalutulusõigust PU

täitelikult teostanud, kuna pole tähelepanu pööranud ´i vanemate varalisele seisundile. PU

Eeltoodust tulenevalt kaitsja leiab, et menetluskulude tasumisest vabastamine osaliselt kasvõi oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga.

Eeltoodust tulenevalt PU´i kaitsja palub tühistada 17. septembri 2015. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

5. kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu kohtuotsuse osas, mis puudutab menetluskulude NKi väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses, kuna leiab, et Harju Maakohtu kohtuotsus on tehtud kriminaalmenetl

). usõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 2

Määruskaebuse esitaja taotleb Harju Maakohtu kohtuotsuse menetluskulude tühistamist NK-ilt täies ulatuses väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohus on kohtuotsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 tähenduses. lg 2

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Harju Maakohtu kohtuistungil esitas kaitsja kohtule taotluse ning palus osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Kohtuistungil rõhutas kaitsja, et kuivõrd NK on alaealine ning temal ja tema seaduslikul esindajal puudub hetkel võimalus menetluskulude tasumiseks, siis on igati mõistlik vabastada osaliselt menetluskulude tasumisest.

glas ning ei ole tal NK õpib hetkel Viru Van

võimalik Kaitsja leiab, et süüdistatava varaline hetkel teenida tulu ka vanglas viibimise ajal.

seisund on selline, et menetluskulud (eriti ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas

10 260 eurot osaliselt riigi kanda. ) tuleks jätta vältimatult

Riigikohus oma varasemas praktikas asus seisukohale, et kanda jätmise otsustamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08. juuni 2011.a kohtuotsus nr 3-1-1-38-11, p 27). Ka antud juhul tegemist on teise astme kuriteoga ning varalist kahju ei olnud tekitatud,

NK süü ei ole suur.

Kohus peab süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi

2015.a kohtuotsus nr 3-1-1-2-15, p 11).

Harju Maakohus aga ei ole kaitsja poolt esiletoodud asjaolusid menetluskulude hüvitamise otsustamisel arvestanud ning ei ole põhjendanud, mis põhjusel alaealist tuleb kohustada tasuma menetluskulusid täies ulatuses (eriti ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 10 260 eurot), seega Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu kohtuotsus on selles osas põhistamata.

menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib le ilmselt üle jõu ning on tema lähedastele NK- (emale) ebamõistlikult koormav ja kahjustab tema taasühiskonnastumist.

Eeltoodust tulenevalt ei peaks kohtu veendumuse kujunemisel tekkima mingit kahtlust, et süüdistatava varaline seis ei võimalda menetluskulusid tasuda ja nende tasumine on ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Menetluskulude tasumisest vabastamine vähemasti osaliselt oleks kriminaaltoimiku sisalduva informatsiooni kohaselt igati põhjendatud, vastavuses kehtiva kohtupraktikaga ning kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõtte ja eesmärgiga.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes -st 2

337 lg 1 p- - KrMS § 339 lg , § st 4 ja § 337 lg 2 p st 2

kaitsja palub tühistada 17. septembri 2015. a kohtuotsus, mis puudutab menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda või saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks; rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium, kaebuste piirid annab esmalt võttes aluseks ringkonnakohtu pädevuse ja hinnangu - VA le mõistetud karistusmäära seaduslikkusele ning seejärel süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmisele.

7.

VA rS kaitsja on leidnud, et süüdistatavale Ka § 215 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud 2 aastane vangistus on põhjendamatult range. Kolleegium sellist seisukohta ei jaga. Riigikohtu juhiste ( nt otsus nr 3-1-1-63-14) kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava -

karistuse ülemmäära korrigeerit ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. akse eri-

Kaitsja toob õigesti välja, et KarS § 215 lg 2 sanktsioon näeb ette kuni 3 aastase vangistuse, seega on lähtepunktiks 1 aasta ja 6 kuud. süü s VA uuruse osas tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole üksikkuriteoga vaid karistus oli mõistetud 8 kuriteo toimepanemise eest, kusjuures on kohus tuvastanud tema aktiivse rolli grupis kuritegude toimepanemisel. Seega süü suurus annab aluse mõista keskmisest rangema karistuse. st tunnistanud süüdi VA on enna

osaliselt ja kohtuistungil ta kahetsust ei ole väljendanud. Kohus on arvestanud süü osalist tunnistamist karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud.

Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud Ka lg 1 loetellu kuuluvale asjaolule, mille rS § 57

maakohus amata. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka jättis ebaseaduslikult arvest ringkonnakohus.

Kaitsja on kergema karistuse mõistmise alusena toonitanud süüdlase alaealisust.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-76- rusaam, et alaealisus tingib automaatselt

07 märkinud, et a

süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamise ja seda nii karistuse liigi kui määra osas - -

on ekslik. Kui isiku süü, kohtu poolt tuvastatud kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, kas süüdistatav on täis või alaealine. -

Kriminaalasja kohtulikul menetlemisel on vahetult uuritud alaealise suhtes esitatud VA

iseloomustavat materjali ning neist tulenevalt on tegemist noorega, kes koolis ei käi ja kelle käitumine on õigusrikkumistega seonduvalt alaealiste komisjonis olnud korduvalt arutelu esemeks. Seega on tegemist küll alaealise isikuga, kuid tema mõjutamine õiguskuulekusele saab toimuda vaid temale reaalse vangistuse mõistmisel määras, mis vastab nii tema süüle kui isikuandmetele. Kolleegium leiab, et mõistetud üksikkaristuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohus kohaldanud kergeimat liitkaristuse mõistmise põhimõtet ning lugenud ka varguste toimepanemiste ee . Samuti kolleegium st mõistetud karistuse kaetuks raskema karistusega osutab, et KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse hilisemal mõistmisel on kohus kandmisele kuuluva lõpliku karistuse mõistmisel eksinud üle 4 kuu süüdistatav . Kohtuotsusega mõistetu a kasuks d

karistuse parandamine tooks kaasa süüdistatava olukorra raskendamise, milleks antud juhul ringkonnakohtul puudub. pädevus

8.

VA kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud ka ekspertiisi läbiviimisega seotud kulude väljamõistmist. Palub ekspertiisitasud jätta riigi kanda põhjendusega põhimõtteliselt

, et kuna VA tunnistas oma süüd ja arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust, peaks kohtueelsel uurimisel alaealiste süüd olema võimalik kindlaks teha ka muude sh. odavamate menetlustoimingutega.

Nii nagu kaitsja märgib siis KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel olenevalt , mitte aga menetluskulude tõendamisvajadusest lähtuvalt võimalikust

määrast Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas . õigus otsustada, kas nad määravad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu.

Ringkonnakohus n b õustu ka põhimõttega, et süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele.

Antud juhul ongi ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtuvalt kuna omavoliliselt kasutatud ja hiljem maha jäetud sõiduauto st ekspertiisiks võetud proovidest saadud DNA de analüüsil profiilide võrdluse tulemusena oli võimalik seostada kuritegude toimepanemine just süüdistatavaga. Menetlejale ei ole kohtueelsel uurimisel KrMS § 63 lg 1 ettenähtud rangete tõendite kogumine etteheidetav. Asjaolu, et kohtueelsel uurimisel süüdistatav osaliselt oma süüd tunnistab ei uuda tõendite kog m umist ebavajalikuks. Seda enam, et tõendina on käsitatav ja kuulub hindamisele süüdistatava poolt kohtuistungil ristküsitlemise käigus antud ütlused.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt ei ole eeltoodud põhistus aluseks ekspertiisitasude riigi kanda jätmiseks.

9. kaitsja on alternatiivselt taotlenud kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist NK põhjendusega, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 2 sätteid kuna menetluskulude väljamõistmise osas põhj enetluskulude osas põhjenduste täielikku endused puuduvad. M

puudumist

ei ole maakohtule ette heidetud. ja KrMS § 339 lg 1 p 7 ettenähtud rikkumist

KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kaitsja etteheiteid aluseks võttes kolleegium leiab, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas oma seisukohad ja järeldused esitada, mistõttu kaitsja eeltoodud taotlus rahuldamisele ei kuulu.

10. , ja

VA PU NK kaitsjad on taotlenud KarS § 180 lg 3 kohaldamist ja menetluskulude

(eelkõige DNA ekspertiisikulu summas 1 260 eurot) osaliselt riigi kanda jätmist.

Siinkohal kolleegium osutab, et maakohus on kohtuotsuse põhiosas märkinud, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Sama otsustus kajastub ka kohtuotsuse resolutiivosas, kuid tegelikkuses kohtuotsus t ositi menetluskulude tasumist ei es

nähtu kuivõrd KrMS § 180 lg 3 kohaldamine eeldab väljamõistetavate ka otsuses igakuise lt

summade

atava kindlaksmääramist. Antud juhul on süüdist le antud õigus tasuda te menetluskulud 12 kuu jooksul, mida võimaldab KrMS § 313 lg 1 p 7. Maakohtu järelduse puhul on t tusega mida ringkonnakohus kaitsja kaebuse egemist süüdistatava kasuks tehtud otsus te alusel süüdistatavate suhtes raskendada ei saa.

KrMS § 180 lg kohaselt ühes kriminaalasjas mitme isiku süüdimõistmisel otsustab kulude -s 2

jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ( isikute süü KarS § 56 suurus

tähenduses ja süüdi mõistetavate Eeltoodust saab järeldada, et ) isikute varali seisu. st

ka miskohustuse assüüdistatavad vastutavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvita täitmise eest osavõlgnikena, mitte aga solidaarvõlgnikena.

Vaidlustatud otsuses on

d maakohus jätnud ebaõigesti ekspertiisimaksumuse süüdistatavate

vahel jagamata rikkud

, mis es oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses toob kaasa kohtuotsuse osalise tühistamise. Kuna rikkumisega on ebaseaduslikult raskendatud kaassüüdistavate olukorda, kelle suhtes pole kohtuotsust vaidlustatud, siis tuleb teha uus otsus ka lt ja S

NB’ ’lt menetluskuluna ekspertiisitasude väljamõistmise osas.

Kolleegium leiab, et antud juhul on vajalik anda misele kuuluvate hinnang väljamõist

ekspertiiside maksumuste osas. Nimelt kolleegium leiab, et -ekspertiisi istmise DNA de väljamõ

osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja nimelt ekspertiiside nr 14E-GE1575 ja 15E- GE0053 läbiviimiste eest väljamõistetud summade osas ja seda alljärgneva põhjendusega. Vastavalt KES § 273

on -

DNA ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2012. kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12 on a määruses

leitud, et „analüüsiobjekt“ ja“ ekspertiisiobjekt“ on samasisulised ja mõlema termini all on silmas peetud objekti, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Ringkonnakohus leiab, et kuna DNA-ekspertiisi puhul ei uurita vahetult ekspertiisiakti sissejuhatuses loetletud esemeid, vaid neilt võetud proove, tuleb analüüsiobjektina käsitada võetud proove. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 14E-GE1575 ( 2 kd. t.lk. 106-116) oli proove 22 ja ekspertiisiakti nr 15E-GE0053 ( 4 kd. t.lk. 65-88) kohaselt oli proove 63.

Mõlemas e on märgitud, et analüüsiobjektide arvuna käsitatakse ekspertiisi kspertiisiaktis käigus läbi viidud reaktsioone. Ekspertiisiaktis nr 14E-GE1575 on neid 72 ja ekspertiisiakti nr

15E-GE0053 on 180 ekspertiisi maksumust ning õiendi e kohta on analüüsiobjektide arvuks te märgitud vastavalt 72 ja 180.

Analüüsiobjekti sellise käsitusega ei saa nõust analüüsiobjekt uda, kuna uuritavat i ei saa

samastata reaktsiooniga. läbi viidud Kuigi võib mõista, et läbi viidud reaktsioonide hulgast sõltub ekspertiisi kulu, tuleb lähtuda seadusega paika pandud hinnakirjast ehk nagu selgitas

Riigikohus eespool viidatud määruses: „Reaalne töömaht konkreetse juhtumi puhul ei ole ekspertiisikulude suurusega seonduva osas oluline, kuivõrd kohtuekspertiisiseaduse (KES) kohaselt on ekspertiiside teostamise korral kehtestatud nn ühikuhinnad.“

Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega mõisteti VA-lt ja - PU lt välja

DNA VA -ekspertiisi nr 14E-GE1575 4104 eurot ja maksumus õiendis märgitud ulatuses -lt ja

PU-lt, -lt, -lt ja S- . -ekspertiisi nr 15E-GE0053 maksumus NK NB lt DNA õiendis märgitud ulatuses 10 260 eurot.

Nagu eelpool märgitud on ekspertiisi hind ühe analüüsiühiku kohta 57 eurot DNA- , siis

ekspertiisi, kus li 22, maksumuseks on 1254.00 eurot ja ekspertiisi, kus analüüsiobjekte o objekte oli 63, maksumuseks on 3591.00 eurot.

Kohtukolleegium leiab, et arvestades eeltoodud põhistusel väljamõistmisele kuuluvate ekspertiisitasude vähendamist olulises ulatuses puudub alus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta veelgi osa menetluskuludest riigi kanda, seda enam, et faktiliselt ongi väljamõistetavate summade vähendamisega ringkonnakohus jätnud suure osa ekspertiisitasust riigi kanda.

Kulude jagamisel arvestab ringkonnakohus karistuse mõistmise tähenduses iga süüdistatava süü suurust ( kuritegude arvu, aktiivsuse astet, karistatust) isikute vanust ning asjaoluga, et vastavalt tõenditele maksustatava tulu kohta puudus eelnimetatud isikutel tulu. Eeltoodu alusel kolleegium leiab, et ekspertiisi maksumusega 1254.00 eurot tegemisega seotud kulu tuleb välja mõista VA-lt ja PU-lt võrdsetes osades ehk siis VA-lt 627.00 eurot ja PU-lt samuti 627.00 eurot.

Ekspertiisitasu summas 3591.00 katteks tuleb -lt ja - kummaltki 1000.00 VA PU lt välja mõista

eurot, - ja S-lt kummaltki 600.00 eurot, -lt 391.00 eurot. NK lt NB Sõrmejäljeekspertiisi tegemisega seotud kulu summas 663.00 eurot tuleb välja mõista VA-lt ja

PU PU - -lt 331.50 eurot ja lt võrdsetes osades ehk siis VA -lt 331.50 eurot.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 3, § 339 lg 2, § 340 lg1, lg 2

338 p 2, p 6 lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17 septembri 2015 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse.

VA NK kaitsja apellatsiooni ning ja PU

kaitsjate määruskaebused rahuldab osaliselt.

12.

RÕS korras määratud kaitsjad on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist.

N,K ja kaitsjad on taotlenud, tluse kohaselt PU koos käibemaksuga 72.00 euro hüvitamist. Tao on menetlustoiminguteks Kolleegium maakohtu otsuse analüüs ja määruskaebuse koostamine.

leiab, et kaitsjate taotlused kuuluvad rahuldamisele. Mõlemad menetlustoimingud on olnud vajalikud ning toimingute

ks kulutatud aeg on mõistlik. VA kaitsja on taotlenud koos käibemaksuga 96.00 euro hüvitamist. Menetlustoiminguteks on märgitud maakohtu otsuse analüüs ja apellatsiooni koostamine. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on koostanud apellatsiooni, mis eeldab ka maakohtu otsuse analüüsi. Apellatsioonis on vaidlustatud nii mõistetud karistust kui ka menetluskulusid. Kolleegium leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4.

KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega jäävad apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)