2-15-128814/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2016, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-15-128814

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi Andrejs Kosts´i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

270 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820,

asukoht Pirita tee 20 Tallinn 10127); Triin Reinmaa (RT Capital

Estonia OÜ, triin@rtce.ee)

Kostja: Andrejs Kosts (isikukood XXX; tegelik elukoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Andrejs Kosts´ilt Creditreform Eesti OÜ kasuks PC Finance OÜ-ga

17.12.2012 sõlmitud laenulepingu alusel:

-

põhivõlgnevus 100 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot;

-

intress 20 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi summas 50 eurot väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale.

6. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-128814 (Creditreform Eesti

OÜ hagi Andrejs Kosts´i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) 15.08.2016 tagaseljaotsuse,

ning otsuse resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jaotada menetluskulud järgmiselt:

-

Creditreform Eesti OÜ menetluskulud jätta 81% ulatuses Andrejs Kosts´i kanda ning 19%

ulatuses Creditreform Eesti OÜ kanda;

-

Andrejs Kosts´i menetluskulud jätta tema enda kanda.

8. Määrata Creditreform Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 150 eurot.

9. Välja mõista Andrejs Kosts´ilt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskuluna 121,50 eurot

(s.o 81% kindlaksmääratud menetluskuludest) ning viivis tasumata menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

10. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS

§ 1741 lg 4).

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

12. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus

otsust

puuduoleva

osaga

täiendaks.

Otsuse

täiendamise

korral

hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine

13. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

14. Kohus võttis hagi menetlusse 26.05.2016 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.2016 teatega.

Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates hagile vastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt luges kohus hagimaterjalid

kostjale kättetoimetatuks 29.06.2016. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei

vastanud.

15. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

16. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata.

17. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (Riigikohtu

30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 106-13, p 24). Kohtul on seega kohustus kontrollida

tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või

mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

18. PC Finance OÜ ja kostja vaheline laenuleping on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise

aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

19. Hagiavalduse kohaselt on leppetrahv võlaõigusseaduse § 102 järgi kokku lepitud juhuks, kui

kostja ei täida kohustust teavitada laenuandjat viie tööpäeva jooksul igast lepingu täitmist

ohustavast või ohustada võivast asjaolust (üldtingimuste 6.2.).

20. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi. Leppetrahvi peamine eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi

teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma.

Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt.

Teavitamiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahv 50 eurot on

ebamõistlikult suur, lähtudes laenusummast. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et

üldtingimuste punkt 6.2. leppetrahvi kohta on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Seega tuleb

jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahv 50 eurot.

21. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud summas 150 eurot järgmiselt:

-

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot;

-

hageja õigusabikulu 75 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas

220 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja

vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik