1-06-7977/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2009 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi täitemenetluses nr 1-06-7977 Kohtulahend

Tartu Maakohtu 26.06.2006 otsus F.Z-i

süüdimõistmises KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistamises rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja kohtutäitur Ivi Kalmet Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu F.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Kohtutäituri avalduses F.Z-ile asenduskaristuse kohaldamiseks asendada Tartu

Maakohtu 26. juuni 2006 otsusega F.Z-ile mõistetud tasumata rahaline karistus 100

päevamäära üldkasuliku tööga 66 (kuuskümmend kuus) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. mai 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada F.Z KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx .

2.

Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule, kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1

Asjaolud F.Z on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 26. juuni 2006 otsusega KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni.

Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse

seadustiku mõistetud rahalise karistuse (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse F.Z-ile

asendamise otsustamiseks (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. karistusseadustiku Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 100 päevamäära, s. o 5 000

krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu F.Z-i väitel ei suuda ta rahalist karistust tasuda, kuid on nõus selle asendamisega üldkasuliku töö tegemisega. Prokurör pidas võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või

kohtulahendit täimisele pöörava maavõi linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab

täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja

süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus

lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud rahalise karistuse asendamine. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena

vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine.

Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole

mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles

märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KrMS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.

Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu

avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et F.Z on tasumata rahaline karistus 100 päevamäära.

Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

F.Z on nõustunud kohtus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev

vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 100 päevamäära, seega on põhjendatud määrata F.Z-ile üldkasuliku töö ajaks 66 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja,

mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks

tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. mai 2009.

3. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada F.Z üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 31. mai 2009 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx

2.4. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik