2-16-107573/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-107573

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2016.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi Aivar Ottenderi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

257.43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909;

asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Ingrid

Nook

(ingrid@minicredit.ee)

Kostja Aivar Ottender (isikukood XXX; tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Aivar Ottenderilt seoses 11.04.2013 laenulepinguga AS-i MiniCredit

kasuks:

2.1. põhivõlg 100 eurot, intress 6 senti, viivis 12.05.2013 kuni 12.08.2016 eest 26.68

eurot, kokku 126.74 eurot;

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

13.08.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 100 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Aivar Ottenderilt AS-i MiniCredit kasuks intress 3.94 eurot,

meeldetuletuste tasu 26 eurot ning viivis osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista välja Aivar Ottenderilt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud 76 eurot.

Kaja esitamine

8. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

12. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).

13. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja 11.04.2013 laenulepingu alusel põhivõla

100 eurot, intressi 4 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 27.43 eurot ning lisanduva viivise 1,5% päevas alates hagiavalduse esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 11.04.2013 laenu 100 eurot 30 päevaks ning

kohustus selle koos 20 euro suuruse intressiga tagastama 11.05.2013.

14. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus leidis 05.03.2014 lahendis

kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 (p 22), et TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade

kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib

vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui

TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 11.04.2013

kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.

15. Hageja on laenulepingus märkinud krediidikulukuse määraks 791 %. Eesti Panga poolt

aprillis 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,74 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt

tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra

enam kui 24 korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei

ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte

meeldetuletuse tasu.

16. TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing

on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus

tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna

tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta

intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intress laenu kasutamise aja

eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi 11.04.2013 kuni 11.05.2013 eest

on 6 senti (määraga 0,75 % aastas). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

17. Kuivõrd kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud

viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras.

Kostja on viivitanud laenusumma tagastamisega hagejale 1189 päeva (12.05.2013 kuni

12.08.2016). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras

26.68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja

kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis protsendina põhinõudest seaduses

ettenähtud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui 100 eurot.

18. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses. Toimiku materjalide põhjal on

hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud

õigusabikulud 150 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

95 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 20 eurot menetluskulud TsMS § 4842 alusel.

Kohus jätab hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda. Seega

tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 76 eurot. Kostja menetluskulud

jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega

hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik