1-08-4061/8 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-08-4061

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 23. veebruar 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Maaria Rei Pärnu Maakohtu 05.12.2008.a. kohtuotsus

R.J-i süüdistuses süüdistatav R.J ja kaitsja adv. Jaan Lindmäe Indrek Kalda adv. Jaan Lindmäe

Pärnu Maakohtu 05.12.2008.a. kohtuotsus R.J-i

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Maakohus tunnistas

R.J-i, sünd. XXX, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras

karistamata, elukoht XXXXXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXX,

süüdi keskkonnale olulise kahju tekitanud loodusliku loomastiku kahjustamises

KarS § 361 lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega KarS § 74 alusel

tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Lisakaristusena võeti talt jahipidamise õigus kolmeks aastaks.

Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt küttis R.J ilma loata kolm metssiga (viidud kokkuostu 19.02.2003.a., 27.03.2003.a. ja 22.04.2003.a.), ühe metskitse (viidud

kokkuostu 21.11.2004.a.) ja kolm punahirve (viidud kokkuostu 05.11.2003.a.,

25.09.2004.a., 20.10.2004.a.), millega tekitas keskkonnale kogukahju 60 000.- krooni.

Maakohus tegi kindlaks, et nimetatud metssigade küttimise alusena esitatud

jahiload pole Hiiumaa Jahimeeste Seltsist väljastatud, ei saa segi ajada

olematuid jahilube ja selle numbreid. Metskitse küttimise alusena esitatud jahiloa oli realiseerinud teine isik, kes jahiluba ega lastud looma R.J-ile üle

polnud andnud. Kahe punahirve küttimise alusena esitatud jahiload nägid ette

tapakaaluga kuni 50 kG hirvevasika küttimist, kokkuostule esitati aga

täiskasvanud hirve rümbad. Kolmanda punahirve küttimise alusena esitatud jahiluba oli realiseeritud ühisloana, selles oli osalenud ka R.J ise, ulukiliha oli jagatud ühisjahist osavõtnute vahel. Sellele vaatamata esitas R.J kokkuostule

koos punahirve rümbaga kõnesoleva ühisloa. Kahjumäär ühe metssea ja ühe metskitse kohta on 6000,- krooni, ühe punahirve kohta 12 000.- krooni.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellandid leiavad, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, mistõttu paluvad kohtuotsus tühistada ja R.J süü tõendamatuse tõttu õigeks

mõista. R.J olid alati jahiload. Asjaoludest, et ulukite lihatöötlejale

realiseerimisel aeti segamini jahilubade numbrid ja et R.J ei pööranud

tähelepanu veterinaartõendite ja jahilubade numbrite vastavusele, ei saa

järeldada, et tegemist oli salaküttimisega. Lohakus loanumbrite märkimisel, võimalik loa õigeaegselt mahakandmata jätmine või õigeaegselt mahakandmata

3

jahiloaga ekslikult uuesti küttima minemine pole kriminaalkorras karistatav tegu. Apellandid leiavad, et kohtu järeldused on meelevaldsed ja väärad. Kohus jättis tähelepanuta R.J-i selgituse, et luba jahi pidamiseks oli tal alati, dokumentide

vormistamine oli tema jaoks formaalsuse täitmine. Kohtu järeldus, et R.J

polnud võimalik jahiloa numbreid segi ajada, on oletuslik, oletustel aga kohtuotsus ei või tugineda. R.J-ile oli ajavahemikus veebruarist 2003.a. kuni

novembrini 2004.a. väljastatud 13 hirve küttimisluba, puuduvad tõendid selle piirnormi ületamise kohta.

Ringkonnakohtu seisukoht

Jahinõuete rikkumine KarS § 361 järgi on sisult blanketne norm, st et vastutus

nimetatud paragrahvi järgi järgneb juhul, kui isiku käitumine seoses

jahipidamisega on vastuolus Jahiseaduses nimetatud korraga ja (käesoleva

kriminaalasja raamidest lähtuvalt) kui sellega on tekitatud oluline kahju

keskkonnale. Apellantide arusaam, et jahipidamist sätestavate eeskirjade rikkuminekui see toob kaasa olulise kahju keskkonnalepole kriminaalkorras

karistatav, on vastuolus seaduseandja tahtega, nimelt selles ongi R.J süüdi tunnistatud.

Süüdistusakti kohaselt heidetakse R.J-ile ette Jahiseaduse § 34 lg 1 (ulukiküttimiseks on nõutav jahiluba), § 46 (jahiluba avatakse jahipäeva alguses jahi korraldamise kuupäeva märkimisega jahiloale), § 47 lg 1 (jahiluba suletakse

tabatud uluki märkimisega jahiloale), § 47 lg 5 (jahiluba tagastatakse selle andjale 10 päeva jooksul arvates uluki surmamisest või haavamisest või muudel juhtudel jahiloale märgitud tähtaja lõppemisest) ja § 53 lg 1 (jahisaaduse müüjal peab olema kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmisevastuvõtmise akt) nõuete rikkumist.

Apelleeritud kohtuotsuses järgneb tõendite loetelule kohtu järeldus järgmises

sõnastuses: „Jahiseadus nõuab, et enne jahile minekut tuleb taotleda ja saada jahiluba, kui aga loom on kütitud, tuleb luba kohe maha kanda ning tagastada jahiseltsile, …luba tuleb kohe pärast looma mahalaskmist maha kanda ja lastud loom tuleb kokkuostu viia 24 tunni jooksul pärast tema küttimist. R.J ei ole aga ühestki eeskirjast kinni pidanud“.

Seega on nimetatud konkreetsed jahipidamist reguleerivad eeskirjad, mille

rikkumises R.J-i süüdistatakse ja kohtu hinnang, et tõendite kohaselt on süüdistus leidnud kinnitust.

4

Ringkonnakohus nõustub vastuolulistest tõenditest tehtud järeldusega: R.J-i

käitumine vastab KarS § 361 lg 1 nimetatud tunnustele. Alljärgnev tuuakse vastusena apellatsiooni väidetele.

Vaatamata asjaolule, et maakohtu otsuses pole nimetatud rikutud eeskirju

numbriliselt paragrahvidena, pidi süüdistatav aru saama, milliste sätete rikkumist talle ette heidetakse, tema kaitseõigust pole rikutud.

Maakohus on käesoleva kriminaalasja tõendeid hinnanud põhjalikult ja ei jätnud tähelepanuta R.J-i selgitusedneed on kohtuotsuses piisava üksikasjalikkusega toodud. Need ütlused pole aga ainus kriminaalasjas olev tõend, selle kõrval on veel teisi tõendeid, mis on samuti kohtuotsuses nimetatud. Nähtub, et tõendid on omavahel vastuolus.

Vastuoluliste tõendite korral peab õigusemõistmine möödapääsmatult tegema valiku, millistele kohus rajab oma otsuse ja millised jätab kõrvale, järeldus peab olema põhjendatud. Selliselt on maakohus käesoleval juhul toiminud: otsuses on näidatud, et R.J-i ütlused on ebakonkreetsed ja –usutavad, aluseks tuleb võtta teised asjas olevad tõendid.

Kohustus omada ning vajadusel esitada iga uluki laskmist õigustavat jahiluba lasub jahti pidaval isikul, jahiluba ei kehti kolmandate isikute käes, jahiloa kehtivus ei kuulu pikendamisele.

Väide, et jahti pidades oli R.J alati jahiluba, on üldsõnaline ja vastuolus

kirjalike tõenditega. Süüdistatav pole oma väidete kinnituseks esitanud tema

süüd kinnitavaid dokumente kummutavaid tõendeid (jahiseltsis peetakse arvestust ja alusdokumente jahipidamise kohta). Süüdimõistmise aluseks olevate tõendite veelkordne kordamine käesolevas kohtuotsuses pole KrMS § 342 lg 3 p

1 kohaselt vajalik. Materjalid kinnitavad väidet, et R.J pidas kõnesolevate

dokumentide täitmist üksnes vormitäiteks, ehkki dokumentides kajastatud

andmete tõelevastavuse tagamine oli nimelt tema kui jahti pidanud isiku

kohustus. Lastud loomade realiseerimisel nõutud dokumente mitteesitamine ja veterinaartöötaja poolt väljastatud dokumendi esitamine, millel olev number ei

vasta jahiloa numbrile, on vastuolus jahiuluki küttimise nõuetega. Jahtimine

mujalt väljastatud jahilubade alusel (kolm metssiga), teise isiku nimel ja juba

realiseeritud jahiloa alusel (metskits) või juba realiseeritud jahiloa alusel (üks hirv) välistavad dokumentide väidetud segamini ajamise võimaluse ja viitavad jahieeskirjade tahtlikule rikkumisele. Et selle rikkumisega tekitati keskkonnale

oluline kahju, on täidetud KarS § 361 koosseis. Vastutuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.

5

Maakohus võttis arvesse Hiiumaal jahihooaegadel 2003-2004 olnud segadust jahilubade käitlemisel ja jahilubade alusel veterinaartõendite väljastamisel ning mõistis R.J-i talle esitatud süüdistuse osaliselt õigeks.

R.J-ile mõisteti seaduslik põhija lisakaristus, karistusliigi ja -määra valik on maakohtu poolt põhjendatud.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma