1-15-5328/81 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2016, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (istungil ei osalenud) Kriminaalasja number 1-15-5328 Kriminaalasi

K.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, T.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9; § 213

lg 2 p 1 järgi, B. -i , E.E ja Z I.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning P.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi üldmenetluses

Menetlustoiming süüdimõistetu E.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu E.E isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX RESOLUTSIOON

Jätta E.E temale Harju Maakohtu 09.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-5328 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 09.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5328 tunnistati E.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja teda karistati

tähtajalise vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati E.E karistuse

kandmise aja algust tema kinnipidamisest, s.o alates 03.07.2015. Kohtuotsus jõustus 07.01.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 03.07.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 03.07.2017.

2 30.06.2016 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid süüdimõistetu E.Eingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetab E.E vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetu võiks vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu E.E avaldas kohtule, ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT E.E kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Kuna E.E on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.E on varavastaste kuritegude eest

korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. E.E on varasemalt ka arvel olnud kriminaalhoolduses – ühel korral käitumiskontrolli ning ühel ÜKT alusel. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma E.E käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Seega võib väita, et E.E on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on

suur risk, et ta jätkab oma varasemat kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest

lahkumist. Ka puuduvad E.E kokkulepped töökoha osas ning seega võib tal

elatusvahendite leidmisel suuri probleeme tekkida. See on omakorda aga tema puhul kuritegeliku käitumise riskiks, sest kuriteod on ta toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et E.E katseajaga tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et isik ei jätka

vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab alluda käitumiskontrollile. Positiivsete asjaolude, st elukoha ning toetavate isikute olemasolu ei vähenda kohtu hinnangul kuritegude

toimepanemise ning käitumiskontrolli nõuete rikkumise riske piisaval määral. Need

tugifaktorid olid E.E olemas ka varem, kuid sellele vaatamata pani ta toime kuritegusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik