1-09-2513/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2009. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-2513 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi S.D süüdistuses KarS § 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.D elukoht: XXXXXXXXXXXX XX, isikukood: XXX; töökoht: töötu; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud neljal korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.D KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, s.o 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.

KarS § 66 alusel määrata, et S.D tuleb rahaline karistus tasuda ositi (kümne) 10

kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks (seitsesada viiskümmend) krooni. 750

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel S.D-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena

sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku 6 525

materjalidest koopia tegemise kulud (kolmkümmend kuus) krooni ja määratud kaitsjale 36 makstud tasu (nelisada üheksakümmend viis) krooni senti. 495 60

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011

(SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „S.D, 1-09-2513, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või

nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „S.D, 1-09-2513, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

S.D süüdistatakse KarS § 329 järgi selles, et tema isikuna, kes on 11.09.2008

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtuotsusega nr 1-08-11763 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse eest alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 12 kuuks, milline kohtuotsus on Riikliku Autoregistrikeskuse poolt määratud

täitmisele, juhtis 06.11.2008 kella 10.11 ajal Tartumaal Mäksa vallas Kaagvere külas

mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga XXXXXX omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, millega jättis tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb S.D süüditunnistamist KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 7 500 krooni ulatuses. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks 750 krooni.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise objektiivne koosseis eeldab jõustunud kohtuotsuse olemasolu, millega on isikule mõistetud karistus. Samuti peab see kohtuotsus olema täitmisele pööratud ja isik peab talle mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kriminaalasjas nr 1-

08-11763 tehtud Tartu Maakohtu 11.09.2008. a otsuse (tl 11-13) kohaselt mõisteti S.D-le

KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. Kohtuotsus jõustus 26.09.2008. a.

ARK-i Jõgeva osakonna väljastatud teatisega (tl 14) on tõendatud, et S.D-lt on

juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 18.09.2008-17.09.2009 ning sissekanne liiklusregistrisse on tehtud 22.10.2008. a.

Väärteomenetluse protokolliga (tl 2), tunnistaja Kristjan Parveotsa ülekuulamise protokolliga (tl 3-5), kahtlustatava S.D ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 06.11.2008. a kella 10.11 ajal Tartumaal Mäksa vallas Roiu-Kaagvere teel juhtis S.D sõiduautot Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXXXX.

Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtlusega tegutsemist. Asjaolu, et S.D pani kuriteo tahtlikult, kinnitavad tema enda

kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele otsustas ta mootorsõidukit juhtida.

Kohus S.D käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud,

mistõttu asub seisukohale, et S.D pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, ning et teda tuleb selle eest karistada.

KarS § 329 näeb täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse

täitmisest kõrvalehoidumise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse S.D kahetsust toimepandu pärast.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on S.D puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 150 päevamäära. KarS § 44 lg kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50 krooni. Kuna S.D 2007. a sissetulekud puudusid, tuleb rahalise karistuse arvestamisel aluseks

võtta miinimumpäevamäär. Eeltoodust tulenevalt on S.D-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7500 krooni.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga

tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb S.D-le võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 750 krooni suuruste igakuiste maksetena.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 36 krooni (tl 34,

37) ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik