3-16-1119/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1119

Haldusasi

Igor Abdulajevi kaebus Terviseameti tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt Tallinna

Vangla õhutemperatuuri mõõtmata jätmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Abdulajevi määruskaebus Tartu Halduskohtu

16.06.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Abdulajev

Vastustaja Terviseamet

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse

resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva

määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 10.03.2015 Terviseametile taotluse,

milles palus algatada rahvatervise seaduse ja vangistusseaduse (VangS) § 107 lg 3 alusel

järelevalve Tallinna Vangla hoonete sisekliima parameetrite mõõtmiseks.

2. Terviseamet vastas 16.03.2015. a kirjaga nr 1.3/7/1600-3 taotlejale, et Terviseametil ei

ole võimalik algatada riiklikku järelevalvemenetlust vangla kambrite õhukvaliteedi,

õhutemperatuuri, õhu mikrobioloogilise koostise, CO2 ning teiste parameetrite kohta, sest

kehtivad õigusaktid, mille üle Terviseamet järelevalvet teostab, ei määratle vangla kambrite

nimetatud nõudeid. Terviseamet edastas haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4 alusel taotluse

lahendamiseks Justiitsministeeriumile.

3. Terviseamet vastas 05.08.2015. a kirjaga nr 1.3-7/4167-5 kirjaga kaebajale, et tema vaide

osas, millega ta on taotlenud kambri olmetingimuste, ventilatsiooni ja õhu ning kartseri

elukõlblikkuse kontrollimist, menetlus ei alustata, sest samasisulise vaide on taotluse esitaja

esitanud ka 19.03.2015, mille amet tagastas 31.03.2015. a kirjaga nr 1.3-7/1600-5, sest

vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning seadusandlus ei ole muutunud.

4. I. Abdulajev esitas 02.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus tuvastada

Terviseameti vastuste nr 1.3-7/1600-3 ja 1.3-7/4167-5 õigusvastasuse. Kaebuse kohaselt on

kuuma ilma korral Tallinna Vangla kambrites õhutemperatuur lubatud määrast kõrgem ning

talvel madalam. Tallinna Vangla poolt teostatud mõõtmised ei ole täpsed ning neid ei teostata

vastavalt mõõteseaduse nõuetele.

5. Tartu Halduskohus tagastas 16.06.2016. a määrusega I. Abdulajevi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Halduskohus märkis, et vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber

vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad

kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja ringluse, valguse ja temperatuuri.

Kambris peab olema akne ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete

kinnitamine“ lisa „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või

hoone katlamajast köetavas eluruumis siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis

viibimisel olla alla 18 °C. Kaebaja hinnangul ei vastanud Tallinna Vangla nimetatud nõuetel

ning leidis, et kohustus mõõtmisi teostada tuleneb Terviseametile VangS § 107 lg-st 3, mille

kohaselt riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

ettenähtud tervisekaitse nõuete täitmise üle ning tervishoiuteenuse osutajale sätestatud nõuete

täitmise üle vanglas teostab Terviseamet. Halduskohus märkis, et Terviseamet on kaebajale

põhjalikult selgitanud, et kehtivatest õigusaktidest ei tulene Terviseametile kohustust mõõta

vanglate õhutemperatuuri ning teostada vanglate kambrite õhukvaliteedi, õhutemperatuuri,

õhu mikrobioloogilise koostise, CO2 ning teiste parameetrite üle vanglates järelevalvet.

Halduskohus leidis, et kuna Terviseametil puudus kohustus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri

mõõta, ei saanud Terviseameti keeldumine vastavast tegevusest kaebaja õigusi rikkuda. Seega

puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks.

6. I. Abdulajev esitas 20.06.2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse

peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et

Terviseametil on järelevalve teostamise kohustus. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal asja

vastu konkreetne huvi, kuna tal on Tallinna Vangla vastu 11 kohtuasja menetluses, mis

seonduvad sellega, et tal oli kartserikambrites külm ja elukambrites palav.

7. Terviseamet vaidleb vastuses määruskaebusele vastu ning on seisukohal, et

määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada lähtuvalt 16.06.2016. a määruse

p-des 6 ja 7 sätestatud asjaoludest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 16.06.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

9. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Terviseameti

16.03.2015. a vastuskirja nr 1.3-7/1600-3 ja 05.08.2015. a vastuskirja nr 1.3-7/4167-5

õigusvastasus. 16.03.2015. a vastuskirjaga keeldus Terviseamet riikliku järelevalve

algatamisest ja edastas I. Abdulajevi taotluse vastamiseks Justiitsministeeriumile. 05.08.2015.

a vastuskirjaga teatati I. Abdulajevile, et tema vaide osas ei alustata menetlust, kuna I.

Abdulajev on samasisulise vaide esitanud 19.03.2015, mille amet tagastas 31.03.2015. a

kirjaga nr 1.3/7-1600-5 ning vahepeal ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning seadusandlus ei ole

samuti muutunud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega osas, milles halduskohus leiab, et

kuna Terviseametil puudus kohustus Tallinna Vanglas õhutemperatuuri mõõta, ei saanud

Terviseameti keeldumine vastavast tegevusest kaebaja õigusi rikkuda. See, kas kehtivatest

õigusaktidest tuleneb Terviseametile kohustus mõõta vanglate õhutemperatuuri ning teostada

vangla kambrite õhu parameetrite üle riiklikku järelevalvet või mitte, on kaebuse sisulise

lahendamise küsimus, sest see ongi kaebuse põhiväide, et Terviseametil on seadusest

tulenevalt vastav kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kohustuse puudumine

niivõrd ilmselge, et see annaks alust öelda, et isikul puudub kaebeõigus, kuna Terviseameti

keeldumine ei saanud tema õigusi rikkuda. VangS § 107 lg 3 kohaselt teostab Terviseamet

vanglas riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

ettenähtud tervisekaitse nõuete ning tervishoiuteenuste osutajale sätestatud nõuete täitmise

üle. Rahvatervise seaduse § 4 p 9 kohaselt on elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõueteks

muuhulgas, et eluaseme- ja puhketingimused peavad soodustama tervise säilimist. Kuna

Terviseamet on teinud kaebaja taotluse osas sisulise otsuse ja keeldunud selle rahuldamisest,

siis ei saa kaebaja õiguste riivet iseenesest välistada. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on

kaebaja pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse ning kaebaja õiguste riive ei ole

vähemalt ilmselgelt välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus

halduskohtuga, et kaebajal puudub kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes.

11. Kuna kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, nõudes Terviseameti tegevuse

õigusvastasuse kindlakstegemist, siis tuleb kaebeõiguse hindamisel arvestada ka

HKMS § 45 lgs 2 sätestatud piirangutega.

HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista

õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu.

12. Riigikohtu praktika kohaselt piisab kaebeõiguse tekkimiseks sellest, et hinnangu andmine

isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste

kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 13).

HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole

esitatud, siis puudub kohtul vajadus hinnata seda, kas väidetav õiguste rikkumine on

toimunud (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p

36).

13. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et tema huvi Terviseameti poolt riikliku

järelevalve teostamiseks on seotud 11 kohtuasjadega, mis tal on Tallinna Vangla vastu

menetluses, kus vaidlused seonduvad sellega, et tal oli kartserikambrites külm ning

elukambrites palav. Ringkonnakohtu hinnangul ei aita tuvastamiskaebuse esitamine

käesolevas asjas sellisel määral kaasa kaebaja õiguste kaitsele, et tuvastamiskaebuse esitamine

oleks lubatav. Isegi juhul, kui Terviseamet viiks kaebaja taotluse alusel Tallinna Vangla

kambrite tingimuste osas läbi riikliku järelevalve, ei saaks kaebaja kasutada neid andmeid

oma teistes kohtuasjades, kuna need ei kajasta selle perioodi kambrite olusid, mis kaebajal on

teistes kohtuasjades vaidluse all. Tartu Ringkonnakohus on ka varasemalt rõhutanud, et

HKMS § 45 lg 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas tuvastamiskaebuse menetlemine, mille

tulemusel saavutatud kohtuotsusest ei teki isikule mingisugust reaalset eelist või õiguslikku

kasu (Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2015. a määrus asjas nr 3-15-1242).

Kaebusest nähtub, et kaebaja sooviks on saavutada olukord, kus Terviseamet algataks riikliku

järelevalve Tallinna Vangla kambrite sisekliima nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Terviseameti keelduva vastuse õigusvastasuse tuvastamisega kaebaja oma eesmärki ei

saavuta, sest sellega ei saa kohustada Terviseametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja ei ole kohustamisnõuet esitanud, kuid kuna kaebaja vaidlustab vastustaja vastuseid,

millest ühe andmisest oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud enam kui aasta ning teise

andmisest peaaegu aasta, siis oleks perspektiivitu ka kaebajale ettepaneku tegemine kaebuse

muutmiseks kohustamiskaebuseks, kuna kohustamiskaebus ei oleks tähtaegne ning kaebaja

esitatud materjalidest ei nähtu, et võiks esineda asjaolusid, mis võiksid anda aluse

kaebetähtaja ennistamiseks.

14. Riigikohtu praktika kohaselt on juhul, kui isikul puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks

põhjendatud huvi HKMS § 45 lg 2 mõttes, tegemist kaebeõiguse puudumisega (vt nt

Riigikohtu 04.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15). Seega on halduskohus iseenesest õigesti

tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 121

lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi ja asendab

need käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Agu Timmi

Maili Lokk