3-16-839/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-839

Haldusasi

Leonhard

Weiss

RTE

AS

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.04.2016 otsuse nr 66-16/171484

tühistamiseks ja AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016

koosoleku protokolli nr 311 p 2 õigusvastasuse

tuvastamiseks

osas,

milles

jäeti

riigihanke

viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS

kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt

pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Leonhard Weiss RTE AS,

esindaja v.adv Raiko Lipstok

Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, esindaja v.adv

Priit Lätt

Kolmas isik – OÜ JJ-Projekt, esindaja Jüri Järvsalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Leonhard Weiss RTE AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Leonhard Weiss RTE AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 13. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-839 muutmata.

2. Jätta Leonhard Weiss RTE AS ja OÜ JJ-Projekt menetluskulud apellatsiooniastmes

nende endi kanda. Mõista Leonhard Weiss RTE AS-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja

viimase poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1612,50 (üks tuhat

kuussada kaksteist eurot ja viiskümmend senti) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

22.08.2016

(HKMS

§

lg

1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

3-16-839

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Raudtee (hankija) avaldas 19.02.2016 riiklikus riigihangete registris lihthankena

läbiviidava riigihanke „AS Eesti Raudtee rööpmestiku korrashoid 2016“ (viitenumber

171484) hanketeate (HT). HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel

kaasama kvalifitseeritud tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik (TM) tase 4

kutsetunnistust, osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht. Riigihange oli jagatud kaheks osaks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid riigihanke osas 1 (rööpaotste pealekeevitus)

pakkumuse kaks pakkujat.

2. AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 (tl 38) p 2.1.1

kohaselt on hankija teinud riigihankes järgmised otsused: 1) kvalifitseerida OÜ JJ-Projekt; 2)

jätta Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata; 3) tunnistada riigihanke osades 1 ja 2 OÜ JJ-

Projekt pakkumus vastavaks ja edukaks. Leonhard Weiss RTE AS jäeti kvalifitseerimata

põhjusel, et tal puudub nõutud kvalifikatsiooniga keevitustööde juht.

3. Leonhard Weiss RTE AS esitas 30.03.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse taotlusega tunnistada kehtetuks riigihanke osas 1 tehtud hankija otsused, millega

jäeti Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt

pakkumus.

4. VAKO jättis 20.04.2016 otsusega nr 66-16/171484 vaidlustuse rahuldamata.

5. Leonhard Weiss RTE AS esitas 29.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

17.05.2016), milles palus tühistada VAKO 20.04.2016 otsus ja AS Eesti Raudtee 29.03.2016

protokolliline otsus osas, milles jäeti kaebaja riigihanke osas 1 kvalifitseerimata.

Kõik keevitustööde juhid, kellele kaebaja pakkumuses tugines (SS, IM, AT), vastavad HT osa

III p 2.3 alap-s 2 esitatud kvalifitseerimisnõudele, kuid kaebaja kvalifitseerimiseks piisab

sellest, kui kvalifitseerimisnõue on täidetud ka ühe spetsialisti puhul.

SS täidab kvalifitseerimisnõude, sest kuigi tal puudub TM 4 osakutse „raudtee keevitustööde

tööjuht“, on tal olemas TM 4 tervikkutse, mis katab ära osakutse. VAKO on selles küsimuses

tuginenud üksnes AL arvamusele, kuid pole analüüsinud muid allikaid. Kutseseaduse (KutS)

§ 31 lg-st 1 ja § 21 lg-st 1, Kutsekoja kodulehel avaldatud „Kutsestandardi koostamise ja

vormistamise juhendist”, juhendmaterjali

„Üldised kompetentsid. Kvalifikatsiooniga

seonduvad terminid“ p-dest 1.2.2. ja 2.1. ning „Eesti kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamatust“

järeldub, et kui kutse omamine tõendab vastavust tervele kutsestandardile, siis osakutse

omamine tõendab vastavust üksnes osale kutsestandardist. Osakutse on kitsam osa kutsest,

hõlmates üksnes teatud osa kutsekvalifikatsioonist (kas ühe või mitu tööosa), samas kui kutse

hõlmab kogu kutsekvalifikatsiooni. Osakutse võimaldab inimesel tõendada oma oskusi üksnes

teatud osale kutsest ilma, et inimene peaks omandama kogu kutse. Seevastu kogu kutset omav

inimene ei pea täiendavalt hankima osakutset, kuna osakutse on juba kaetud tervikliku

kutsega. AL pole enda seisukohta põhjendanud, et tervikkutse ei kata ära osakutset. TM 4

kutsestandardis sisalduvate kompetentside ja tööosade võrdlusest ning TM 4 kutsestandardi

lisaks 2 olevast tabelist „Tööosad ja tööülesanded“ ilmneb, et kõik teised TM 4 osakutse

kompetentsid peale „rööpaühendite kokkukeevitamise“ on kaetud TM 4 tervikkutse

kompetentsidega. TM 4 tervikkutsega katmata rööpaühendite keevitamise kompetents ei oma

antud juhul kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel tähtsust, sest vaidluse all on

keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate kompetentsid. Asjaolu, et TM 4 tervikkutset

omav isik ei või tegeleda ise rööpaühendite keevitamisega, ei tähenda, et ta ei võiks

keevitustöid juhtida või korraldada. Et TM 4 tervikkutset omav isik võib tegeleda rööpaotstele

pealekeevituse korraldamisega, tuleneb selgesõnaliselt TM 4 kutsestandardi B.2.29. alap-st

3-16-839

10. Kutseregistri kohaselt omab TM 4 tervikkutset 55 inimest ja TM 4 osakutset

„keevitustööde tööjuht“ ainult 3 inimest. Sellise proportsiooni põhjuseks on isikute arusaam

kutsesüsteemist selliselt, et tervikkutse katab ära osakutse.

Juhul, kui TM 4 tervikkutse ei kata ära TM 4 osakutset, siis SS puhul on kvalifitseerimisnõue

täidetud TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutseks oleva „raudtee keevitaja“ kombinatsiooniga.

Kuigi keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, siis isegi, kui pidada

„rööpaühendite keevitamise“ kompetentsi oluliseks, on see kompetents lisaks TM 4

osakutsele olemas ka TM 3 osakutset „raudtee keevitaja“ omaval spetsialistil (TM 3

kutsestandardi p B.2.20. alap 2, kutsestandardi lisaks 2 olev tabel „Tööosad ja tööülesanded“).

Selles vaidlusküsimuses ei ole VAKO üldse seisukohta võtnud ning ka AL ei ole selles osas

arvamust avaldanud.

Kui kohus tuvastab esimeses või teises vaidlusküsimuses, et SS puhul on kvalifikatsiooninõue

täidetud, siis ei oma tähtsust, kas nn vana süsteemi TM III katab ära nn uue süsteemi TM 4

osakutse. Nn vana kutsesüsteemi TM III (vana süsteemi kõrgeim tase) tuleb võrdsustada nn

uue kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega (uue süsteemi kõrgeima tasemega). Praktikas loetakse

nn vana süsteemi alusel väljastatud kehtiv kutsetunnistus tasemele TM III võrdsustatuks nn

uue süsteemi alusel väljastatava kutsetunnistusega tasemele TM 5. Asjaolu, et nn vanas

süsteemis puudus keevitustööde tööjuhi osakutse või et taseme III puhul ei olnud reguleeritud

keevitusega seonduvaid tegevusi, ei tähenda, et taset III omav raudtee teemehaanik ei võinud

keevitustöid juhtida. Kutsestandardi kohaselt III tasemest kõrgemat taset polnud. Järelikult oli

sellist taset omaval inimesel õigus juhtida ka keevitustöid. IM ja AT omavad nn vana süsteemi

TM III kutsetunnistust, mis on võrdsustatav uue süsteemi TM 5 kutsetunnistusega ning mis

katab ära TM 4 ja selle osakutse.

6. OÜ JJ-Projekt esitas 05.05.2016 oma seisukoha. Vastustaja ja VAKO on leidnud, et

kaebaja poolt esitatud isikud ei ole tööde tegemiseks pädevad. Kolmandale isikule

teadaolevalt on kaebaja pakkumuses esitatud spetsialistidel rööbaste kokkukeevitamise

(termiitkeevituse) pädevus, kuid puudub riigihankes nõutav pealekeevitustööde pädevus.

Kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi oma töötajate koolitamiseks ja

professionaalsuse taseme tõstmiseks, aga seda ei ole tehtud (kaebaja on ka varasematel

aastatel samu asjaolusid sarnastes riigihangetes vaielnud, kuid samamoodi tulemusteta).

Kaebaja käitub pahatahtlikult ning tema eesmärk ei ole riigihankeid võita, vaid takistada

hankijatel ja konkurentidel õigeaegselt vajalikke raudtee rööbaste taastamise töid teostada.

7. AS Eesti Raudtee palus 09.05.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kuigi praegusel

juhul ei vasta HT osa III p 2.3 alap-le 2 ükski kaebaja poolt keevitustööde juhiks esitatud

töötaja, ei vasta kaebaja kvalifitseerimistingimusele ka siis, kui tingimusele ei vasta kas või

üks kolmest keevitustööde juhiks esitatud töötajast. Viidatud kvalifitseerimistingimuses

kasutatud sõna „kaasama“ viitab otseselt, et pakkujad esitavad pakkumuses andmed nende

töötajate kohta, keda nad kavatsevad hankelepingu täitmisel kasutada. Hankija jaoks on

oluline, kes on pakkuja poolt määratud keevitustöid juhtima. Pakkuja otsustab ise, kui palju

tööjõudu ta peab lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks kaasata ning erinevate

pakkujate poolt hankelepingu täitmiseks planeeritud tööjõu hulk võib olenevalt pakkujate

eripäradest varieeruda. Seetõttu ei oma tähtsust, kas hanke esemeks olevaid töid oleks

põhimõtteliselt võimalik teostada ühe keevitustööde juhiga, vaid tuleb arvestada, et praegusel

juhul esitas kaebaja keevitustööde tööjuhiks just kolm töötajat. Kuna keevitustööde juht saab

objektil ainuisikuliselt töid juhtida, siis peab iga keevitustööde juhiks esitatud isik

eraldiseisvalt HT nõuetele vastama. Pakkujatel ei ole lubatud kaasata töötajaid, kes

kvalifitseerimistingimustele ei vasta.

3-16-839

AT ja IM ei vasta kvalifitseerimistingimusele, sest TM III kutse ei sisalda keevitustööde

kompetentse. TM III puhul kehtis alates 29.12.2010 kuni 31.12.2013 kutsestandard tähisega

12-29122010-3.11/3.2. TM III taseme puhul nõutavad üldised teadmised, oskused ja

omadused on kajastatud kutsestandardi 4. ptk-s ning kutseoskusnõuded 7. ptk-s, kuid

kutsestandardis ei sisaldunud keevitustööde kompetentsi. Keevitustööde kompetents on

töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse, ning keevitustööde juhtimise ja

järelevalve kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse.

HT osa III p 2.3 alap-s 2 nõutud osakutse raudtee keevitusetööde tööjuht on uue

kutsestandardi nr 12-10122013-3.6.3/4k (TM 4) üks viiest osakutsest, kusjuures raudtee

keevitustööde tööjuhi osakutse eeldab keevitaja kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Uues

süsteemis on tegemist täiesti uute kompetentside lisamisega. Vastustaja ei nõustu, et vana

kutsestandardi TM III tase on võrdsustatud uue süsteemi tasemega TM 5. Võrdsustatud on

raudtee teemehaaniku tööosad, kuid mitte osakutsed. Kuna TM III oli vana kutsestandardi

kõrgeim tase, võrdsustati see uue kõrgeima tasemega TM 5, kuid ainult osas, mis oli vanas

kutsestandardis määratletud, st vanas kutsestandardis kirjeldatud valdkonnad, tegevused ja

vastutus on töötaja kutsetunnistuse kehtivuse korral ülekantavad uude süsteemi. Kuna

varasem kutsestandard ei käsitlenud eritööde osas osakutseid (sh raudtee keevitustööd), ei saa

osakutse kompetentsi millegi alusel üle kanda ega võrdsustada. Seega tuli vastav osakutse

eraldi omandada ning hankes tuli nõuetekohase kutse omamist tõendada kutsetunnistusega.

Uus kutsestandard kehtib alates 10.12.2013, mistõttu oli kaebaja töötajatel piisavalt aega, et

kehtivad kvalifikatsioonid omandada.

SS ei vasta HT osa III p 2.3 alap-le 2, omades ainult TM 4 kutset, kuid mitte osakutset raudtee

keevitustööde tööjuht. TM 4 kutsestandardi p-s B.1 raudtee teemehaanikult ning raudtee

keevitustööde tööjuhilt nõutavad kompetentsid ei kattu täielikult, mida möönis ka kaebaja ise.

Juba ainuüksi põhjusel, et kutsestandardi p B.2.30 alap 10 – rööpaühendite keevitamine – ei

kattu raudtee teemehaanik, tase 4 kutse omandamisel nõutavate kompetentsidega, ei saa

rääkida kompetentside ja tööosade täielikust kattumisest ega sellest, et tervikkutse katab

osakutse. Kutsetunnistus omab tööandja jaoks praktilist tõendusfunktsiooni, kinnitades, et

kutsetunnistust omav isik on tõendanud enda teadmiste/oskuste vastavust kutsestandardis

esitatud nõuetele. Raudtee keevitustöö kompetentside omandamine ei teki läbi juriidilise

argumentatsiooni. Raudteekutsete puhul on kutset andev organ väljastanud kutsetunnistusi

lähtudes sellest, et kirjapildilt sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ja konkreetse

osakutse spetsiifilisust arvestades on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. Selles

küsimuses esitas oma seisukohta erapooletu ekspert AL, kelle poole pöördumiseks tegi

ettepaneku kaebaja. AL kirjeldaski kutseandmise protsessi sellisena, nagu see reaalselt

toimub.

Kuna kaebaja ei ole halduskohtusse esitanud kaebust hankija otsuse peale kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, siis on ta minetanud oma võimaluse hankelepingu

võitmiseks.

8. Tallinna Halduskohus lubas 13.06.2016 otsuses kaebuse täpsustamist selliselt, et kaebus

hõlmab AS Eesti Raudtee juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 punkti 2

tühistamist ka osas, milles riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 tunnistati edukaks OÜ JJ-

Projekt pakkumus (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning

mõistis kaebajalt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulu 1187,49 eurot ja jättis

ülejäänud osas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

Kohus nõustub VAKO 20.04.2016 otsuse p-s 9 märgituga, et kaebaja kvalifitseerimiseks

piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sellele

viitab HT osa III p 2.3 alap 2 sõnastus, kus kasutatakse keevitustööde juhi puhul ainsuse

3-16-839

vormi. Kuna kvalifitseerimise tingimus on selles osas üheselt mõistetav, ei ole vaja seda

täiendavalt tõlgendada. Sõltumata sellest, mitme isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas,

saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt kasutada üksnes neid, kes vastavad

kvalifitseerimise tingimustele.

Kaebaja väidab, et TM 4 tervikkutse katab ära TM 4 osakutse ning SS vastab kvalifitseerimise

nõuetele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse. KutS § 3 p 2 järgi on kutse kvalifikatsioon, mis

saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

KutS § 31 lg 1 sätestab, et osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit tööturul ja

mis on määratud asjakohases kutsestandardis. KutS § 21 lg 1 järgi on kutsetunnistus

dokument, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele,

osakutse puhul kutsestandardi ühe või mitme osa nõuetele. Kooskõlas Kutsekoja kodulehel

avaldatud dokumentidega „Kutsestandardi koostamise ja vormistamise juhend“ ja „Eesti

kutsesüsteemi kvaliteedi käsiraamat“ võib neid mõisteid teoreetiliselt tõesti sisustada ka nii, et

osakutse on kitsam osa kutsest ning kutset omav isik omab kõiki selle osaks olevaid

osakutseid. Samas KutS § 31 lg 2 kohaselt korraldab osakutse andmist kutset andev organ,

milleks praeguses asjas on AS Eesti Raudtee KAO, ning kui faktiliselt ei kata selle organi

omistatud TM 4 tervikkutse kõiki TM 4 osakutseid, sh keevitustööde tööjuhi osakutset, tuleb

teoreetiline käsitlus kõrvale jätta, sest kvalifitseerimise tingimustes on selgesõnaliselt nõutud

keevitustööde tööjuhi osakutset.

VAKO küsis TM 4 tervikkutse ja TM 4 keevitustööde tööjuhi osakutse vastavuse kohta AS

Eesti Raudtee KAO liikme AL seisukohta, kes selgitas 16.04.2016 järgmist: „Antud juhul

raudtee teemehaanik tase 4 tervikkutse ei vasta osakutse raudtee keevitustööde tööjuht tase 4

kutsele. Kutsestandardis toodud kompetentsid on küll kirjapildilt sarnased, kuid siiski välja

toodud eraldi kompetentsidena. Sellega arvestades on täiesti erinevad proovitööde teemad ja

kutseeksami küsimused. Kui teemehhaanik tase 4 tervikkutse proovitööd ja eksamiküsimused

on seotud rööbastee korrashoiu ja remondiga, siis osakutse raudtee keevitustööde tööjuht

proovitöö teemad ja eksamiküsimused käsitlevad suures osas raudteel keevitustööde

teostamist,

keevisliidete

kontrollimist,

erinevate

raudtee

pealisehitise

detailide

keevitustehnoloogiate tundmist ja nõudeid keevisliidetele“ (tl 84-86). Ka kaebaja möönab

kaebuse p-s 14, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht,

sest tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus

sisalduv proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab AL seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse

keevitustööde juht proovitööd on erinevad.

Kaebaja arutlus selle üle, et keevitustööde juhil ei olegi rööpaühendite keevitamise

kompetentsi tingimata vaja, ei ole asjakohane. Kehtestades HT osa III p 2.3 alap-s 2 nõude, et

tööde teostajal peab olema TM 4 kutsetunnistus, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht, on

hankija pakkujalt sisuliselt nõudnud keevitamise kompetentsiga keevitustööde juhti. Kuna

hanketeadet, milles vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus sisaldus, ei ole vaidlustatud, tuleb

nimetatud kvalifitseerimise tingimusest lähtuda, isegi kui see on ebapiisav, asjakohatu,

ebaproportsionaalne või muul põhjusel õigusvastane (RHS § 39 lg 1 ja nt Riigikohtu otsuste

nr 3-3-1-79-03, p 11 ja 3-3-1-24-13, p 25).

Kaebaja väidab, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja

kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht ning SS vastab

kvalifitseerimise tingimustele, sest tal on olemas TM 4 tervikkutse ja TM 3 osakutse raudtee

keevitaja. Kuna hankeasjades kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus ja VAKO poolt kohtule

esitatud toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks seda väidet ja sellega seotud tõendeid varasemas

menetluses esitanud (sh ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud pakkumuses SS kohta TM 3

3-16-839

osakutse omandamise kutsetunnistuse, mille asjakohasust oleks hankija pidanud hindama),

jätab kohus selle väite tähelepanuta.

Seega ei vasta SS HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4 osakutse

keevitustööde tööjuht ning AT ja IM vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on olemas

vana süsteemi TM III kutse ehk kõrgeim tase. Kohus leiab, et tasemete võrdlemisel ei saa

lähtuda pelgalt teoreetilisest konstruktsioonist, vaid lähtuda tuleb tegelike kompetentside

võrdlusest. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid

keevitustööde kompetentsid, kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on

see nõutav, ei piisa HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele

vastamiseks pelgalt TM III tasemest. Selles, et hankija väljastatud keevitusmeistri

kvalifikatsioonitunnistused ei oma asja lahendamisel tähtsust, nõustub kohus VAKO

20.04.2016 otsuse p 11.3 põhjendustega ja HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes neid ei korda, sest

kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta uusi väiteid esitanud. Seega ei vasta ka AT ja IM

HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

Kuna kaebaja ei näidanud pakkumuses, et tal on olemas nõutud kvalifikatsiooniga

keevitustööde tööjuht, on hankija 29.03.2016 otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata

õiguspärane. Kaebaja ei ole välja toonud iseseisvad õiguslikke või faktilisi aluseid, mis annaks

aluse tühistada hankija 29.03.2016 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati

edukaks. Seega ei ole alust hankija 29.03.2016 otsuse tühistamiseks. VAKO jättis 20.04.2016

otsusega õigesti rahuldamata kaebaja vaidlustuse hankija 29.03.2016 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Leonhard Weiss RTE AS palub 27.06.2016 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 13.06.2016 otsus ja jätta menetluskulud AS Eesti Raudtee kanda.

Kaebaja nõustub, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisab sellest, kui vähemalt üks spetsialistidest

vastab kvalifitseerimise tingimustele.

SS täidab ära vaidlusaluse kvalifitseerimisnõude, kuna nõutud oli „vähemalt“ raudtee

teemehhaanik 4 tervikkutse (TM 4) osaks oleva osakutse raudtee keevitustööde tööjuhi

kvalifikatsiooni omamist. SSil on TM 4 tervikkutse. Kuna HT tekstis on nõutud „vähemalt“

osakutset, siis järelikult on sobivaks peetud ka tervikkutset. Tervikkutse katab osakutse.

Kohus on AL arvamusele tuginedes jätnud seadusest ja selle alusel antud juhendmaterjalidest

tuleneva käsitluse kõrvale, väites, et praktika on teistsugune. Kaebaja leiab, et seadus peab

prevaleerima praktika ees. AL arvamuse näol ei ole tegemist hankija kutset andva organi

kollegiaalse arvamusega, lisaks on see ekslik. Kuna seaduse eesmärk on, et tervikkutse katab

osakutse ja TM 4 kutsestandardi kohaselt katavad tervikkutse kompetentsid osakutse

kompetentsid, siis ei muuda olukorda erinevad eksamiküsimused ega proovitööd.

HT-st ei tulene, et hankijal on vaja keevitamise kompetentsi omavat keevitustööde juhti. Isegi

kui hankija oleks soovinud, et keevitustööde juhil endal oleks keevitustööde teostamise

kompetents, siis on see tagatud nii TM 4 osakutse, kui ka TM 4 tervikkutse kaudu.

Rööpaühendite keevitamise kompetents ei oma vaidlusaluse kvalifikatsiooninõude täidetuse

tuvastamisel tähtsust. Praegu on vaidluse all keevitustööde juhi kompetents, mitte keevitajate

kompetentsid. Keevitustööde juht ei pea ise tegelema keevitamisega, vaid ta korraldab

keevitustööde tegemist. Asjaolu näol, et TM 4 kutsestandardi kohaselt on rööpaühendite

3-16-839

keevitamise kompetents TM 4 osakutset omaval isik, mitte aga TM 4 tervikkutset omaval

isikul, on tegemist eksitusega.

Juhul, kui VAKO-l ja halduskohtul on õigus selles, et TM 4 tervikkutse ei kata ära TM 4

osakutset raudtee keevitustööde juht, siis SS puhul on kvalifitseerimisnõue täidetud igal juhul

seeläbi, et lisaks TM 4 tervikkutsele on tal olemas ka TM 3 osakutse raudtee keevitaja. TM 4

osakutse raudtee keevitustööde tööjuht kõik kompetentsid on kaetud TM 4 tervikkutse ja TM

3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kombinatsiooniga. Kohus on ekslikult leidnud, et kaebaja

esitas esmakordselt alles kohtus väite, et TM 4 kutse koos TM 3 osakutseks oleva raudtee

keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht. Kõnealune

küsimus oli arutluse all VAKO istungil, kus kaebaja selgitas, et SSi puhul on kõnealune

kompetents kaetud. Oma pakkumuses ei pidanudki kaebaja sellele asjaolule tuginema.

Kaebaja leiab, et nn vana kutsesüsteemi TM III ehk nn vana süsteemi kõrgeim tase tuleb

võrdsustada nn uu kutsesüsteemi TM 5 tervikkutsega ehk nn uue süsteemi kõrgeima

tasemega.

10. Tallinna Ringkonnakohus võttis 28.06.2016 määrusega vastu Leonhard Weiss RTE AS

apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kaebuse muutmiseks ja asendas AS Eesti Raudtee

juhatuse 29.03.2016 koosoleku protokolli nr 311 p 2 tühistamise nõude osas, milles jäeti

riigihanke viitenumbriga 171484 osas 1 Leonhard Weiss RTE AS kvalifitseerimata ja

tunnistati edukaks OÜ JJ-Projekt pakkumus, õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

11. AS Eesti Raudtee palub 08.07.2016 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud.

Pakkuja kvalifitseerimiseks pidid HT osa III p 2.3 alap 2 tingimustele vastama kõik esitatud

spetsialistid. AT ja IM ei vasta kvalifitseerimistingimustele, sest TM III tase ei andnud

vastava kutsekvalifikatsiooni omajale kompetentsi keevitustöödeks. Vastav kompetents on

töötajal, kellel on raudtee keevitaja, tase 3 osakutse. Keevitustööde juhtimise ja järelevalve

kompetents on töötajal, kellel on raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4 osakutse. Vanalt

kutsestandardi süsteemilt uuele süsteemile üleminekul on võrdsustatud teemehhaaniku

tööosad, kuid mitte osakutsed.

SS-l puudub keevitustööde tööjuhi osakutse, ta ei ole sooritanud nõutavat eksamit ega teinud

proovitööd. Ta ei oma osakutset raudtee keevitustööde tööjuht, tase 4. Osakutse tunnistuse

olemasolu nähtuks kutseregistrist. Hankija ei nõustu kaebaja käsitlusega, et raudtee

teemehhaanik, tase 4 kutse omandamine tähendab automaatselt kõigi vastavas kutsestandardis

nimetatud osakutsete omandamist. Meelevaldne on kaebaja seisukoht, et rööpaühendite

keevitamise kompetents ei oma vaidlusaluse kvalifikatsiooninõude täidetuse tuvastamisel

tähtsust. Rööpaühendite keevitamise kompetentsi eraldi väljatoomine osakutses, aga selle

nimetamata jätmine tervikkutses näitab ilmekalt, et tervikkutse ei kata täielikult ära osakutset.

Kaebaja arvamus, et kutsestandardis võib olla selles osas eksitus, ei ole praeguse vaidluse

esemeks. Asjakohane ei ole kaebaja arutlus, et keevitustööde juhil ei ole rööpaühendite

keevitamise kompetentsi tingimata vaja. Raudtee teemehhaanik, tase 4 ja osakutse raudtee

keevitustööde tööjuht, tase 4 kutsestandardi kehtestamisel on lähtutud sellest, et kirjapildilt

sarnased kompetentsid on oma sisult erinevad ning konkreetse osakutse spetsiifilisust arvesse

võttes on kehtestatud teistsugune teooriaeksam ja proovitöö. KutS-st ei tulene nõuet, et nö

tervikkutse peaks katma ära osakutse. KutS ei kasutagi sellist terminit nagu tervikkutse. KutS-

ga vastuolus olevaks ei saa pidada seda, kui pädev kutset andev organ on otsustanud

kehtestada kutsestandardi, mille nö tervikkutse omandamine ei tähenda automaatselt kõigi

kutsestandardis märgitud osakutsete omandamist.

3-16-839

Kvalifitseerimise tingimust ei täida raudtee teemehhaanik, tase 4 ja raudtee teemehhaanik,

tase 3 osakutse „raudtee keevitaja“ kombinatsioon. See kaebaja väide ei ole

halduskohtumenetluses enam asjassepuutuv. Kaebaja ei ole esitanud pakkumuses SS kohta

raudtee teemehhaanik, tase 3 vastava osakutse omandamise kutsetunnistust, mille

asjakohasust oleks hankija pidanud hindama. Tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega.

Asjakohatud on kaebaja viited VAKO istungile, sest VAKO istungil ei ole võimalik enam

täiendada vaidlustust uute asjaolude ja põhjendustega. Kogu kaebaja käsitlus kutsete

„kombineerimisest“ on asjakohatu.

12. OÜ JJ-Projekt ei kasutanud õigust apellatsioonkaebusele seisukoha esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS §

201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib kaebaja väidetele vastuseks järgmist.

14. HT osa III p 2.3 alap 2 kohaselt pidi pakkuja tööde teostamisel kaasama kvalifitseeritud

tööjõu, kes omab vähemalt raudtee teemehaanik tase 4 kutsetunnistust, osakutse raudtee

keevitusetööde tööjuht. Nõutav dokument: pakkuja esitab keevitustööde tööjuhi, keevitajate

allkirjastatud CV, millest nähtuvad andmed hariduse, töökogemuse (rööpaotste- ja

riströöbaste pealekeevituse kohta) ja kvalifikatsiooni sertifikaati kohta, HD LISA 7 vormil

koos kutsetunnistuse koopiaga.

Arvestades raudtee teemehaanik, tase 4 kutsestandardi kompetentse ja raudtee keevitustööde

tööjuht, tase 4 osakutse kompetentse (tl 45-53, p B.1), on ilmne, et hankija nõudis pakkuja

kvalifitseerimiseks, et keevitustöid juhtival isikul on ühtlasi keevitustööde tegemise

kompetents. Seda on õigesti tuvastanud ka halduskohus. Menetlusosaliste vahel puudub

vaidlus selles, et TM 4 tervikkutse ei hõlma täielikult TM 4 osakutset keevitustööde juht, sest

tervikkutse ei sisalda kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“. VAKO toimikus sisalduv

proovitööde loend (tl 58-60) kinnitab AL seisukohta, et TM 4 ja TM 4 osakutse keevitustööde

tööjuht proovitööd on erinevad. Proovitöödest nähtub selgelt, et TM 4 tervikkutsest on

välistatud kõik praktilise keevitamisega seonduv. Kui hankija kehtestas HT-s nõude, et

kaasatav kvalifitseeritud tööjõud peab omama osakutset raudtee keevitustööde tööjuht ning

see osakutse eeldab kompetentsi „rööpaühendite keevitamine“ olemasolu ja vastava proovitöö

tegemist, on asjakohatud kaebaja arutlused sellest, kas selline kompetents on tegelikkuses

vajalik või mitte. HT vastavat punkti vaidlustatud ei ole. Arvestades faktilist asjaolu, et TM 4

tervikkutse ei hõlma TM 4 osakutse keevitustööde tööjuht kompetentsi „rööpaühendite

keevitamise“ alal, ning vaidlust ei ole, et SSil vastav osakutse puudub (kutsetunnistus tl 74),

on asjakohatud ka kaebaja arutlused sellest, kas üldteoreetiliselt võib osakutse olla kitsam osa

kutsest ning kutset omav isik omada kõiki selle osaks olevaid osakutseid. Konkreetsel juhul

see nii ei ole. Käsitlus, et tervikkutse ei pruugi hõlmata osakutset, et ole vastuolus ka KutS § 3

p-ga 2, § 31 lg-ga 1 ega § 21 lg-ga 1. Samamoodi ei ole asjassepuutuv kaebaja oletus, et

tegemist võib olla kutsestandardi veaga. Kutsestandard ja proovitööde loend ei ole selles osas

vastuolulised.

15. Halduskohus on põhjendatult jätnud hindamata kaebaja väited sellest, kas TM 4 kutse

koos TM 3 osakutseks oleva raudtee keevitaja kutsekvalifikatsiooniga katab ära TM 4

osakutse keevitustööde tööjuht. Neid väiteid ei esitanud kaebaja oma vaidlustuses ning samuti

ei ole selles küsimuses seisukohta kujundanud VAKO. Isegi kui kaebaja esitas SSiga

seonduvalt need seisukohad VAKO istungil, on need asjakohatud põhjusel, et koos

pakkumusega ei esitatud hankijale SS kohta TM 3 osakutse omandamise kutsetunnistust,

3-16-839

mille asjakohasust oleks hankija saanud hinnata. Kohus nõustub hankijaga selles, et kui HT-s

on esitatud konkreetne kvalifitseerimise nõue ning selle nõude täitmiseks vajalike

dokumentide nimekiri, ei pea hankija iseseisvalt hakkama uurima ja kombineerima, kas

nõutud pädevus võib ilmneda veel mingi teiste dokumentide koosmõjust. Ehk teisisõnu, kui

kvalifitseerimise tingimus sätestab sõnaselgelt vähemalt raudtee teemehaanik tase 4, osakutse

keevitustööde tööjuht kutsetunnistuse nõude, siis ei saa tuletada vastavust sellele tingimusele

madalama kutsestandardi osakutsest. Ringkonnakohtu otsuse p-des 14 ja 15 kirjeldatud

põhjustel ei vastanud SS HT osa III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

16. Kaebaja väidab, et nn vana süsteemi TM III kutse katab ära nn uue süsteemi TM 4

osakutse keevitustööde tööjuht ning AT ja IM vastavad kvalifitseerimise nõuetele, sest neil on

olemas vana süsteemi TM III kutse ehk kõrgeim tase. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei

nõustu. Halduskohus on põhjendatult lähtunud tegelikest kompetentside võrdlusest ning kuna

vaidlust ei ole selles, et vana süsteemi TM III tasemes puudusid keevitustööde kompetentsid,

kuid uue süsteemi TM 4 osakutse keevitustööde tööjuhi puhul on see nõutav, ei piisa HT osa

III p 2.3 alap-s 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks pelgalt TM III

tasemest.

Tähendust

ei

oma

ka,

kas

AT

ja

IM

omavad

kehtivaid

hankija

kvalifikatsioonitunnistusi. VAKO on oma otsuse p-s 11.3 õigesti leidnud, et HT osa III p 2.3

alap-s 2 on hankija esitanud üheselt mõistetavalt nõude vähemalt raudtee teemehaanik tase 4,

kutsetunnistuse omamisele, osakutse raudtee keevitustööde tööjuht. Seega tuli nõuetekohase

kutse omamist tõendada kutsetunnistusega ning ka AT ja IM ei vasta HT osa III p 2.3 alap-s 2

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

17. Ehkki seetõttu, et ükski kaebaja poolt esitatud isikutest ei vastanud HT osa III p 2.3 alap-s

2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, ei omagi enam tähtsust küsimus, kas

kvalifitseerimistingmuse täitmiseks pidanuks kõik 3 isikut selle täitma või piisanuks vaid

ühest nõuetekohasest isikust, annab ringkonnakohus seisukoha ka selles. Ringkonnakohus

nõustub VAKO ja halduskohtuga, leides, et kaebaja kvalifitseerimiseks piisanuks sellest, kui

vähemalt üks spetsialistidest vastab kvalifitseerimise tingimustele. Sõltumata sellest, mitme

isiku andmed kaebaja pakkumuses esitas, saanuks ta hankelepingu täitmisel õiguspäraselt

kasutada ikka üksnes neid, kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele.

18. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb

HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule

esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistetakse

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja kulu õigusabile on

1612,50 eurot, mille tasumise kohta on esitatud kuludokument (tl 160-164). Asja mahtu ja

keerukust arvestades on 1612,50 eurot mõistlik kulu ja see tuleb kaebajalt vastustaja kasuks

välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe