3-15-1153/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1153

Haldusasi

OÜ MicroCenter kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 04.04.2014. a otsuse nr 17-6/196

ja 31.07.2014. a vaideotsuse nr 17-4/14/10-1 ning

03.12.2014. a otsuse nr 17-6/616 ja 31.03.2015. a

vaideotsuse nr 17-4/15/10 tühistamiseks ning PRIA

kohustamiseks välja maksma toetus summas

160 738,23 eurot või alternatiivselt Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.04.2014. a

otsuse nr 17-6/196 ja 31.07.2014. a vaideotsuse

nr 174/14/101 ning 03.12.2014. a otsuse nr 17-6/616 ja

31.03.2015. a vaideotsuse nr 17-4/15/10

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ MicroCenter apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ MicroCenter

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.11.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.09.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 28.11.2012. a otsusega

nr 17-6/582 (lisa 1 p 3) OÜ-le MicroCenter Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 vesiviljeluse

investeeringutoetuse taotluse nr 92011840053 alusel toetuse summas 504 885,13 eurot

(abikõlbuliku maksumusega 1 274 306,50 eurot) Torbaselja kalafarmi ehitamiseks. Otsuse

kohaselt peab toetatav tegevus vähemalt 30% ulatuses olema ellu viidud ühe aasta jooksul

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates ja lõplikult kahe aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates (p 10) ning toetuse saaja teeb abikõlblikud

kulutused ja esitab tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kahe aasta jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (p 11).

2. PRIA jättis 04.04.2014. a otsusega nr 17-6/196 välja maksmata OÜ-le MicroCenter

kuludokumentide eest toetuse summas 160 738,23 eurot, võttes aluseks kalandusturu

korraldamise seaduse (KTKS) § 1910 lg 2 ja põllumajandusministri 12.05.2008. a määruse

nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse

investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (määrus nr 46)

§ 2 lg 5¹, § 16 lg 3 ja § 18 lg 2. Otsuse kohaselt 19.12.2013 läbi viidud kohapealse kontrolli

tulemusena oli akteeritud, kuid tegemata töid summas 99 758,92 eurot, seega 28.11.2013

esitatud I kuludeklaratsiooni abikõlbulikuks summaks saab lugeda 305 936,86 eurot, mis teeb

24% kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest, millest tulenevalt ei ole täidetud

määruse nr 46 § 2 lg 5¹. PRIA leidis, et sisuliselt on toetuse saaja esitanud valeandmeid, kuna

on esitanud dokumendid kulude hüvitamiseks, mis ei ole lõpetatud, rikkudes määruse nr 46 §

16 lg 3 nõudeid ning tuvastatud on ka KTKS § 196 lg 2 p 2 koosseis. Veel märkis PRIA, et

teostatud on korduvmakseid lühikese aja jooksul, mis tekitab kahtluse, et tegemist on raha

ringmaksetega, millega jäetakse mulje esitatud arve maksmisest toetuse saaja poolt.

3. PRIA jättis 31.07.2014. a vaideotsusega nr 17-4/14/10-1 rahuldamata OÜ MicroCenter

vaide 04.04.2014. a otsuse peale, võttes aluseks KTKS § 1911 ja haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 83, § 85 p 4, § 86 lg-d 1 ja 2 ning § 87. PRIA väitel ei ole aktsepteeritud töövõtja

vahetust, milline seisukoht otsuses on kirjeldava iseloomuga ega ole toetuse välja maksmata

jätmise aluseks. Ka on maksete puhul tegemist kirjeldava iseloomuga infoga, mis ei olnud

toetuse välja maksmata jätmise aluseks. PRIA märkis, et kuna kontrollakti nr 09255 on vaide

esitaja esindaja A. Karakozov allkirjastanud, lisamata omapoolseid seisukohti või märkusi,

siis on ta aktsepteerinud kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ning alusetud on väited, et ta ei

olnud teadlik, millised tööd on PRIA hinnangul tegemata ja kuidas jõuti järeldusele, et

teostatud on 24% investeeringu abikõlbulikust maksumusest. Veel märkis PRIA, et enne

haldusakti andmist on vaide esitajale saadetud elektronkirju (08.11.2013), mida saab käsitleda

kirjaliku ärakuulamisena, ka on kohtutud 10.01.2014 PRIA-s (kontrollakt nr 09257)

dokumentide esitamisel.

4. PRIA tunnistas 03.12.2014. a otsusega nr 17-6/616 kehtetuks 28.11.2012. a otsuse

nr 176/582 lisa 1 p 3 taotluse rahuldamise ja toetuse määramise kohta OÜ MicroCenter osas,

kuna toetuse saaja ei ole täitnud 28.11.2012. a otsuse p-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

5. PRIA jättis 31.03.2015. a vaideotsusega nr 17-4/15/10 rahuldamata OÜ MicroCenter

vaide 03.12.2014. a otsuse peale. PRIA leidis, et kuigi 03.12.2014. a otsuses on üle korratud

määruse nr 46 § 2 lg 5¹ nõude rikkumine, ei muuda see olematuks taotleja poolt investeeringu

teostamise 2-aastase tähtaja nõude rikkumist. PRIA märkis, et kuna 04.04.2014. a otsust ei ole

kehtetuks tunnistatud, on tegemist kehtiva haldusaktiga. PRIA hinnangul määruse nr 46 § 2 lg

5¹ nõude rikkumine ei välista võimalust taotlejal täita määruse nr 46 § 2 lg 5 nõuet ning

tuginevalt määruse nr 46 § 17 sõnastusele puudub taotlejal kohustus esitada kuludokumente

osade kaupa, mistõttu ei saa väita, et kuludokumentide osalise esitamise puhul ei peaks

taotleja järgima määrusega kehtestatud ülejäänud nõudeid. PRIA hinnangul on määruse nr 46

§ 2 lg-s 5 toodud nõue absoluutne ja puudub kaalutlusruum ning võimetus täita oma

finantskohustusi tuleneb vaide esitaja enda tegevusest, kuna tema tegevus tõi kaasa PRIA

04.04.2014. a otsuse koostamise. PRIA leidis, et ei ole rikkunud HMS § 40 lg-s 1 toodud

ärakuulamise põhimõtet.

6. OÜ MicroCenter esitas 12.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada PRIA 04.04.2014. a otsus nr 17-6/196 ja 31.07.2014. a vaideotsus nr 17-4/14/10-1

ning kohustada PRIA-t välja maksma toetuse summas 160 738,23 eurot 15 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest (haldusasi nr 3-14-52061). Kaebuse põhjendused:

1) Otsusest ei selgu, kas on arvestatud tööde teostaja vahetamist või PRIA kahtlust, et tööde

eest tasumist ei ole täies ulatuses toimunud. PRIA on tuginenud KTKS § 196 lg 2 p-le 2, mis

ei kohaldu olukorras, kus PRIA on taotluse toetuse saamiseks juba rahuldanud. PRIA ei ole

tuvastanud, et kaebaja esitas toetuse taotlemisel valeandmeid. Otsuse motivatsioon ei sisalda

analüüsi, et kaebaja esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid kavatsusega saada põhjendamatut

kasu ega nähtu, et kaebaja oleks toiminud põhjendamatu kasu saamise eesmärgil. Kuivõrd

PRIA-le esitatud kuluaruanne oli vahearuanne, siis ei saanud kaebaja eesmärgiks olla

põhjendamatu kasu saamine.

2) Otsusest ei ole võimalik tuvastada, milliste tõendite alusel tuvastas PRIA, et akteeritud,

kuid tegemata töid on summas 99 758,92 eurot. Ei ole aru saada, millised tööd on PRIA

hinnangul tegemata ka kui lähtuda kontrollaktist nr 09255. Seega ei ole PRIA rikkumist

tuvastanud ja puudus õiguslik alus toetuse välja maksmata jätmiseks. Kaebajale ei

võimaldatud esitada seisukohta ega kaalutud kaebajale väidetavate puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja andmist.

3) PRIA on pidanud puuduseks, et akteeritud teraskarkass, õõnespaneelid, soklipaneelid,

välisseinte Sandwich paneelid, katusekonstruktsioonid, metalltrepid ja terasrestid ei asunud

ehitusobjektil. Puudub nõue, et nimetatud detailid pidanuksid asuma kalakasvatuse objektil.

Tarne ja paigaldus 50% või 60% ulatuses tähendab, et tooted ei pruugi olla paigaldatud.

Otsusest ei nähtu, et kui aktis kajastatud plaatvundamendi tehtud tööde protsent (85%) on

väär, siis milline on õige protsent. Kaebaja on tööd vastu võtnud ja Tarrest LT OÜ-le tasunud

486 834,93 eurot. Kuna tegemist on I kuludeklaratsiooniga, ei saa tööd olla lõpetatud.

4) Otsuse andmisel oli PRIA-l kaalutlusõigus. Määruse nr 46 § 18 lg 2 ei ole kooskõlas

proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõttega ega vasta Euroopa Liidu õigusele. Riigikohus

rõhutab otsuses nr 3-3-1-80-08, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt hindab liikmesriigi kohus

seda, kas kohaldatavas siseriiklikus õiguses ette nähtud sanktsioonid on proportsionaalsed.

PRIA pidanuks arvestama, et senine töövõtja Nordecon Betoon OÜ ei sõlminud kaebajaga

lepingut ja ta oli sunnitud leidma uue tööde teostaja. 28.10.2013. a taotlust töövõtja

vahetamiseks ei ole PRIA menetlenud.

7. OÜ MicroCenter esitas 04.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus

tühistada PRIA 03.12.2014. a otsus nr 17-6/616 ja 31.03.2015. a vaideotsus nr 17-4/15/10

(haldusasi nr 3-15-1153). Kaebuse põhjendused:

1) PRIA tuginemine 04.04.2014. a otsuse õiguspärasusele olukorras, kus selle osas käib

kohtumenetlus, on kaebaja õiguste sihipärane kahjustamine. Toetuse saajalt saab nõuda

määruse nr 46 § 2 lg-s 5 sätestatud kohustuse täitmist eeldusel, et PRIA on maksnud taotlejale

välja toetuse vastavalt taotleja kuludeklaratsioonile. Olukorras, kus PRIA poolt ei ole makseid

tehtud ja maksete tegemata jätmise õiguspärasus on vaidlustatud, ei kehti taotleja suhtes § 2

lgs 5 sätestatud kohustus ning toetuse saaja ei ole rikkunud KTKS § 199 lg 4 p-s 3 sätestatud

kohustust.

2) PRIA on kohaldanud ebaõigesti kaalutlusõigust ja jätnud arvestamata asjas tähtsust omavad

asjaolud. PRIA pidanuks kaaluma toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise

põhjendatust olukorras, kus ta oli võtnud vastu 04.04.2014. a otsuse, mille kaebaja oli

vaidlustanud. PRIA pidi võtma arvesse ja kaaluma argumenti, et investeeringu tegemise

jätkamine oli raskendatud põhjusel, et PRIA poolt oli välja maksmata esimene osa toetusest.

Samuti ei antud kaebajale võimalust olla ära kuulatud. Otsus ei ole nõuetekohaselt

motiveeritud, kuna sellest ei nähtu põhjendused, miks PRIA on otsustanud 28.11.2012. a

otsuse kehtetuks tunnistada.

8. Tartu Halduskohus võttis 23.09.2014. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52061

OÜ MicroCenter kaebuse menetlusse ja peatas 10.02.2015. a määrusega haldusasjas

menetluse kuni 03.12.2014. a otsuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Halduskohus võttis

21.05.2015. a määrusega menetlusse haldusasja nr 3-15-1153; uuendas haldusasjas nr 3-14-

52061 menetluse; liitis kaebused ühte menetlusse, kasutades haldusasja numbrit 3-15-1153.

9. OÜ MicroCenter esitas 23.10.2015 alternatiivsed nõuded, milles ta palus tuvastada

PRIA 04.04.2014. a ja 03.12.2014. a otsuste ning 31.07.2014. a ja 31.03.2015. a vaideotsuste

õigusvastasus juhul, kui kohus leiab, et tühistamisnõuete rahuldamine ei ole võimalik.

10. Tartu Halduskohus jättis 12.11.2015. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks; jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Otsuse põhjendused:

1) 04.04.2014. a otsuses ei ole jälgitav, kuidas PRIA leidis, et teostamata tööde maksumus on

99 758,92 eurot. See ei tingi otsuse materiaalset õigusvastasust. Kontrollaktist nr 09255 ja

teostatud tööde aktist nähtuvalt ulatub vaegtöödena märgitud tööde maksumus

180 307,49 euroni (plaatvundament 66 713,44 eurot, teraskarkass 42 199,29 eurot,

soklipaneelid 13 033,72 eurot, sandwichpaneelid 15 663,05 eurot, katusekonstruktsioon

34 005,74 eurot, metalltrepid 2640 eurot, terasrestid 6052,25 eurot). Kaebaja ehituspäevikust,

kaetud tööde aktidest ja hoiuseaktidest ei ilmne, et osa kontrollaktis nimetatud vaegtöödest

oleks tegelikkuses teostatud. Ehitusdetaili või -konstruktsiooni tarnet ei saa lugeda lõpetatuks,

kui see ei ole jõudnud ehitusobjektile, vaid asub väidetavalt tootja asukohas. Vastupidisel

juhul ei oleks toetatava tegevuse elluviimine kontrollitav. PRIA on põhjendatult leidnud, et

kuludeklaratsiooni abikõlblike kulude summa on väiksem kui 30% kogu projekti kavandatud

abikõlblike kulude summast.

2) Määruse nr 46 § 18 lg 2 ei näe ette PRIA diskretsiooni, kui sätte kohaldamise tingimus on

täidetud. Toetuse välja maksmata jätmine võib olla taotleja suhtes ebaproportsionaalne, kui

rikkumine on väheoluline. Käesolevas asjas see nii ei ole. Pärast kohapealse kontrolli

teostamist on kaebaja kogunud tõendeid, et luua näivus ehitusdetailide tarnimisest.

Kuludeklaratsioonis valeandmete esitamine oli taotleja tahtlik tegevus. Kaebajal oli

motivatsioon teostatud tööde mahu tegelikust suuremana näitamiseks, kuna vastasel juhul

oleks ta kinnitanud määruse § 2 lg-s 51 sätestatud nõude rikkumist. Samas kinnitavad

ehituspäevik ja kaetud tööde aktid, et kontrollaktis nimetatud töid ei olnud teostatud.

Ehituspäevikus on äramärkimist leidnud üksnes plaatvundamendi ettevalmistustööd,

vaidlusaluste ehitusdetailide ja -konstruktsioonide tarnimist ei nimetata. Ehituspäevikust

nähtuvalt on ehitustöid alustatud 21.10.2013, s.o ca viis ja pool nädalat enne

kuludeklaratsiooni esitamist. Ehitusperioodi pikkus tõstatab küsimuse, kas kaebaja väidetud

mahus tööde teostamine selle aja jooksul oli võimalik. Seejuures ei ole PRIA väidetav viivitus

peatöövõtja vahetuse heakskiitmisel takistanud tööde teostamist, kuna töid on alustatud nädal

enne peatöövõtja vahetuse kohta PRIA-le teate esitamist. Lisaks on kaebaja

kuludeklaratsioonis märgitud kulu kandmine kaheldav. Tasumine on toimunud 30 000 euro

kaupa, vaheldumisi on kaebaja arvelduskontole laekunud 30 000 eurot Tarrest TL OÜ-lt ja

seejärel on sama summa Tarrest TL OÜ-le tagasi kantud. Maksete selline teostamine osutab,

et poolte vahel sõlmitud laenuleping, laenu väljamaksmine ja arve tasumine on näilik.

Osutatud viisil toimides ei ole kaebaja täitnud tööde eest tasumise kohustust töövõtja ees,

kohustus on laenuks vormistatud. Toetuse taotlemisel pidi kaebaja arvestama kohustuste ja

piirangutega investeeringu tegemisel, samuti, et toetus makstakse välja üksnes toetuse

saamise ja toetava tegevuse tingimuste täitmise korral. 04.04.2014. a otsus ei piira kaebaja

õigusi ülemääraselt.

3) Kaebaja seaduslik esindaja viibis 19.12.2013 kontrolli teostamise juures. Kontrollaktist

nähtuvalt oli kaebaja teadlik kuludeklaratsiooni võimalikest puudustest. Neist lähtuvalt on

kaebaja esitanud täiendavad dokumendid 10.01.2014. Kuna toetuse väljamaksmise menetlus

algas kuludeklaratsiooni esitamisega, siis oli kaebaja teadlik nii menetluse aluseks olevatest

andmetest, võimalikest minetustest kui ka sellest, et PRIA võib jätta toetuse välja maksmata.

Nendel asjaoludel oli kaebajale tagatud võimalus seisukohtade esitamiseks. Kaebaja ei ole

vaide- ega kohtumenetluses toonud esile asjaolusid, mille esitamine enne 04.04.2014. a otsuse

andmist oleks tinginud teistsuguse otsuse tegemise.

4) Olukorras, kus kaebajale toetuse määramisest oli möödunud enam kui 2 aastat ja ta ei ole

esitanud taotlust projekti elluviimise tähtaja muutmiseks, oli vastustajal õigus otsustada

toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine vastavalt KTKS § 199 lg 4 p-le 3.

Kuigi KTKS näeb ette PRIA kaalutlusõiguse toetuse määramise otsuse kehtetuks

tunnistamisel, oli vastustaja kaalutlusruum käesoleval juhul oluliselt ahenenud. Puudus

võimalus teistsuguse otsustuse tegemiseks. PRIA oleks saanud jätta otsuse andmata olukorras,

kus kaebaja võimekus toetatava tegevuse elluviimiseks oleks selge, kaebaja ise oleks pidanud

vajalikuks projekti elluviimise tähtaja muutmist ning selle ka PRIA-le vastava taotluse

esitamisega avaldanud. Kaebaja väited oma tegevuse finantseerimise kohta erinevate

laenudega, mille maht ei ole võrreldav projekti maksumusega, kinnitavad, et kaebajal puudub

võimekus projekti lõpetamiseks. Vastavalt Nõukogu määruse nr 1198/2006 art 55 lg-le 1 on

kulud abikõlblikud, kui toetusesaajad on kulude eest tegelikult maksnud enne 31.12.2015.

Sama tingimus tuleneb KTKS § 196 lg 1 p-st 6. Seega on kaebaja sisuliselt minetanud

võimaluse projekti tähtaegseks elluviimiseks. Projekti hilisemal lõpetamisel ei oleks kulud

abikõlblikud. Kaebaja ärakuulamine ei olnud tulenevalt HMS § 40 lg 3 p-st 2 nõutav, kuna

toetuse tingimused, s.h projekti elluviimise tähtaeg oli kaebajale teada ning PRIA lähtus

03.12.2014. a otsuse tegemisel kaebaja toetuse taotluses ja kuludeklaratsioonis esitatud

andmetest.

5) Kaebaja kuludeklaratsiooni alusel oleks väljamakstava toetuse summa vastavalt toetuse

proportsioonile 160 738,23 eurot. Kuna toetuse väljamaksmine toimub pärast kulude

tegelikku kandmist, siis projekti elluviimiseks pidi kaebajal olema kavandatud vahendeid ca

1 100 000 eurot. Kui kaebaja kavatses enne projekti lõplikku elluviimist täiendavalt

kuludeklaratsioone esitada, pidi tal olema vahendeid ehitamise jätkamiseks olukorras, kus

toetus 160 000 euro ulatuses jäi välja maksmata. Seega saanuks selle toetuse osas

õigusvastane välja maksmata jätmine õigustada projekti tähtaja edasilükkamist üksnes

piiratud ajaks. Kohtule esitatud laenulepingud ei kinnita kaebajal projekti elluviimiseks

vajalike vahendite olemasolu. Seega lasus projekti elluviimise risk kaebajal ning projekti

tähtajaks lõpetamata jätmisel ei olnud PRIA-l keelatud toetuse määramise otsuse kehtetuks

tunnistamine sõltumata kaebaja suhtes antud varasema otsuse vaidlustamisest vaide- või

kohtumenetluses. Kuna 04.04.2014. a otsus oli haldusaktina kehtiv ka 03.12.2014. a otsuse

andmise ajal, siis sõltumata kohtu hilisemast hinnangust 04.04.2014. a otsuse õiguspärasusele

oli vastustaja õigustatud tuginema varasemale otsusele 03.12.2014. a otsuse andmisel.

6) Taotlus kaebuse muutmiseks ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna käesolevaks ajaks

ei ole kummagi kaevatava otsuse tühistamine võimatuks muutunud ning tühistamiskaebuse

lahendamisel on kohus andnud sisulise hinnangu otsuste õiguspärasusele. Kaebuse muutmine

tooks kaasa menetluse viibimise ega ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks otstarbekas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ MicroCenter esitas 14.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 12.11.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada PRIA 04.04.2014. a otsus

ja 31.07.2014. a vaideotsus ning kohustada PRIA-t maksma kaebajale toetuse summas

160 738,23 eurot 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks palub kaebaja tühistada

PRIA 03.12.2014. a otsus ja 31.03.2015. a vaideotsus. Alternatiivselt palub kaebaja juhul, kui

kohus leiab, et eeltoodud taotlused tuleb jätta rahuldamata, tuvastada PRIA 04.04.2014. a ja

03.12.2014. a otsuste ning 31.07.2014. a ja 31.03.2015. a vaideotsuste õigusvastasus.

Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kontrollaktis toodud järeldused ei ole kontrollitavad. Kohus on tuvastanud tehtud/tegemata

tööde protsendi vastuolulise tõendi alusel. Kuivõrd 04.04.2014. a otsuses ei ole viidatud

kontrollaktile, ei saa arvutuskäik sellest tuleneda. Otsus vastavaid põhjendusi ei sisalda.

Meelevaldne on kohtu arutluskäik, et vaegtööde maksumus võiks ulatuda kuni

180 307,49 euroni. Kohus on liitnud kokku tööde maksumused, arvestamata tehtud/tegemata

tööde protsente. Jääb arusaamatuks, miks ei ole tegemata tööde protsent 30, 15 vms. PRIA on

tunnistanud, et tööde mahtusid ei olnud võimalik kontrollida. Menetlus on olnud ühekülgne ja

puudulik ning rikutud on HMS §-s 6 sätestatud kohustust. Kuna PRIA-l puudus kindlus, kas

protsent on 7,84 või vähem, on väidetav rikkumine ebaoluline ja toetuse välja maksmata

jätmine ebaproportsionaalne.

2) Puudub nõue, et kirjeldatud detailid pidanuks asuma kalakasvatuse objektil. PRIA ega

kohus pole viidanud vastavale õigusaktile. Ehitusmaterjal oli faktiliselt kaebaja valduses ja tal

oli igal ajahetkel võimalik alustada materjalide paigaldamist. Kuna Tarrest LT OÜ 26.11.2013.

a akti kohaselt on materjalide maksumus üle 70 000 euro, siis on väär tuvastus, et on

akteeritud, kuid tegemata töid summas 99 758,92 eurot. Seega ei ole õige kohtu tuvastatu, et

tehtud tööde protsent on 24. Kaebaja jätkas ka peale 26.11.2013 tööde tegemisega ja kaebuse

esitamise seisuga olid tööd teostatud 100% ulatuses. Siis ei ole tuvastatud määruse nr 46 § 16

lg 3 rikkumine kaebaja poolt 04.11.2014 seisuga. Kuivõrd nimetatud rikkumine on toetuse

väljamaksmata jätmise aluseks määruse nr 46 § 2 lg 5¹ ja § 18 lg 2 järgi, siis tuleb

04.04.2014. a otsus tühistada või tunnistada õigusvastaseks. Kuna 31.07.2014. a vaideotsus

põhineb samadel õiguslikel asjaoludel ja on tehtud otsuse suhtes, siis tuleb tühistada ka

vaideotsus või tuvastada selle õigusvastasus.

3) Kohus on ebaõigesti leidnud, et määruse nr 46 § 18 lg 2 ei näe ette diskretsiooni, kui sätte

kohaldamise tingimused on täidetud. Nõukogu määrus nr 1198/2006 on siduv ning Euroopa

kohtupraktika kinnitab, et Euroopa Liidu õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem peab

vastama tõhususe ja proportsionaalsuse põhimõttele ning olema hoiatav (Euroopa Kohtu

25.11.2986. a otsus nr 201/85 ja 202/85: Klensch jt, p 10; 20.06.2002. a otsus nr C-313/99

G. Mulligan jt vs Iirimaa, p 35). Määruse nr 46 § 18 lg 2 näeb PRIA tõlgenduse kohaselt ette,

et toetus jäetakse kogu kuludeklaratsioonis toodud ulatuses välja maksmata, kui on

tuvastatud, et kuludeklaratsioonis kajastatud tööd ei ole ellu viidud 6% ulatuses, mis ei ole

kooskõlas proportsionaalsuse ja tõhususe põhimõttega ega vasta Euroopa Liidu õigusele.

Tunnustada tuleb PRIA õigust ja kohustust teostada kaalutlusõigust ka juhul, kui siseriikliku

õiguse normid vastava õiguse olemasolu sõnaselgelt ette ei näe. PRIA pidi rikkumise

avastamisel arvestama rikkumise tõsidust, ulatust, püsivust ja kaaluma toetuse vähendamist.

Kohus oleks pidanud võtma otsuses seisukoha kaebaja taotluse osas jätta määruse nr 46 § 18

lg 2 ja § 16 lg 3 kohaldamata osas, milles need ei näe PRIA-le tööde osalise teostamata

jätmise puhul sanktsiooni kohaldamisel ette kaalutlusõigust sanktsiooni suuruse üle. Kohus

seda ei teinud, millega on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p-i

4. 4) 04.04.2014. a otsuse tegemisel oleks PRIA pidanud arvestama, et senine töövõtja Nordecon

Betoon OÜ ei sõlminud kaebajaga lepingut, mis põhjustas viivituse töödes. Kuna kaebaja

lähtus määruses nr 46 toodud tähtaegadest, siis on asjakohatu kohtu etteheide, et

ehitustöödega on alustatud 21.10.2013. Kaebaja pidi leidma uue peatöövõtja. Kaebaja on

esitanud menetluses tõendid, mis tõendavad, et ehitust jätkati ka peale Tarrest LT OÜ akti ja

kontrollakti koostamist. Kaebaja ei ole käitunud kohtu poolt etteheidetaval viisil ja tema

käitumises ei ole tuvastatav tahtlus esitada valeandmeid. Otsusest ei nähtu, et kaebaja oleks

toiminud põhjendamatu kasu saamise eesmärgil. Olukorras, kus akteeritud, kuid tegemata

tööd leiavad menetluses tuvastamist, saab kaebajale äärmisel juhul heita ette asjatundmatust ja

hooletust suhetes töövõtjaga. Kohtu järeldus, et kaebajal oli motivatsioon tehtud tööde

protsendi tegelikkusest suuremana näitamiseks, ei põhine kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ja

on väär. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et 04.04.2014. a otsus ja 31.07.2014. a vaideotsus

vastavad kehtivale õigusele.

5) 03.12.2014. a otsus ei vasta HMS § 54 nõuetele. Toetuse saajalt saab nõuda määruse nr 46

§ 2 lg-s 5 sätestatud kohustuse täitmist eeldusel, et PRIA on teinud eelneva makse vastavalt

esitatud deklaratsioonile. Kui PRIA poolt ei ole makseid tehtud või maksete tegemisest

keeldumine on vaidlustatud, siis ei kehti taotleja suhtes § 2 lg-s 5 sätestatud kohustus ning

toetuse saaja ei ole rikkunud KTKS § 199 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust. 28.11.2012. a otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseks ei saa olla asjaolu, et toetuse saaja ei teinud abikõlbulikke

kulutusi ja ei esitanud tegevuse elluviimist tõendavaid dokumente kahe aasta jooksul arvates

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

6) Alusetu on kohtu järeldus, et PRIA oleks saanud jätta otsuse andmata üksnes olukorras, kus

kaebaja võimekus toetatava tegevuse elluviimiseks oleks selge. Kaebaja võimekus oli otseses

sõltuvuses PRIA tegevusest. Asjakohatu on eeldada, et kaebaja pidi nägema ette võimaluse, et

tal oleksid olemas rahalised vahendid kogu projekti elluviimiseks ja kaebaja ei saanud

arvestada PRIA poolse toetusega. Sellest tulenevalt pidi kohus kaaluma, kas investeeringu

tegemise jätkamine oli raskendatud põhjusel, et PRIA poolt oli välja maksmata esimene osa

toetusest. Kohus on lähtunud formaalsest põhimõttest, et toetuse väljamaksmine toimub pärast

kulutuste tegelikku kandmist. PRIA pidi kaaluma, kas kaebajale täiendava tähtaja määramise

teel arvates vaidluse lõppemisest haldusasjas nr 3-14-52061 on võimalik määruse nr 46

nõudeid täita. Ka kohus ei ole tähtaja muutmise võimalust välistanud. Kuivõrd PRIA ei ole

kaalutlusõigust teostanud, siis kuulub 03.12.2014. a otsus tühistamisele. Kuna vaideotsus

põhineb samadel asjaoludel, siis on õigusvastane ka 31.03.2015. a vaideotsus.

7) Kaebaja oleks otsuste tühistamisel olukorras, kus see ei annaks enam soovitud tulemust.

Sellises olukorras on HKMS § 49 lg-s 1 nähtud ette võimalus kaebuse alust või nõuet muuta.

Vastav taotlus on esitatud tähtaegselt. Halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 49 lg 1 ja 2

ning § 37 lg 2 p 6 ja 3, kuivõrd jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks.

12. PRIA esitas 07.01.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kuludeklaratsiooni järgselt oli abikõlbulike tööde summaks 305 936,86 eurot, mis

moodustab 24% kogu investeeringu abikõlbulikust maksumusest. Sisuliselt esitas kaebaja

PRIA-le valeandmeid, kuna esitas kuludokumendid kulude hüvitamiseks, mis ei ole lõpetatud.

Kontrolli käigus tuvastati kaebaja poolt tegemata tööd 99 758,92 euro ulatuses. Kontrollakti

on allkirjastanud kaebaja esindaja A. Karakozov, kes ei lisanud aktile omapoolseid

vastuväiteid või märkusi. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber

kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolud või seaksid kahtluse alla kontrolli läbiviimise

õiguspärasuse.

2) Ehitusmaterjalide tarnet ei saa lugeda ehituse teostamiseks. Valeandmete esitamine on

rikkumine, mille osas on puuduste kõrvaldamine sisuliselt võimatu. Kui objekt hiljem valmis

ehitatakse, ei muutu olematuks valeandmete esitamise fakt menetluse käigus. Kaebaja esitatud

materjalidest ei nähtu, et investeeringuobjekt oleks valmis ja sihipärases kasutuses.

3) Kaebaja viited Nõukogu määrusele nr 1198/2006 ja Riigikohtu lahenditele on asjakohatud.

Nõukogu määruse nr 1198/2006 kohaselt tuleb kulude abikõlblikkuse eeskirjad sätestada

siseriikliku õigusega, mida ongi siseriiklikult tehtud nii KTKS-i kui ka määruse nr 46

kehtestamise näol. Viited Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-80-08 ja 3-3-1-38-14 on

asjakohatud, sest tegemist on erinevate valdkondade toetusliikidega, mida rahastatakse

erinevatest Euroopa Liidu fondidest ja millede suhtes rakenduvad erinevad õigusaktid ning ka

sisuliselt oli tegemist erinevate menetlusetappidega. Määruse nr 46 § 18 lg 2 ja § 16 lg 3

puhul ei näe PRIA võimalust kaalutlusõiguse rakendamiseks. Lisaks jätab kaebaja käsitlemata

KTKS § 196 lg 2 p 2 nõude rikkumise. Kuna kaebaja on esitanud valeandmeid, on määruse nr

46 § 2 lg-s 5 toodud nõue absoluutne ja puudub kaalutlusruum. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõsiseltvõetavat selgitust, kuidas on võimalik esitada tahtmatult kuludokumendid teostamata

tööde eest.

4) Määruse nr 46 §-st 17 tulenevalt puudub taotlejal kohustus esitada kuludokumente osade

kaupa, mistõttu ei saa väita, et kuludokumentide osalise esitamise puhul ei peaks taotleja

järgima määrusega kehtestatud ülejäänud nõudeid. Kaebaja äririskide võtmine (laenude

võtmine) ei ole kaalutlusotsuse tegemise aluseks. Võimetus täita finantskohustusi tulenes

kaebaja enda tegevusest, kuna PRIA ei kohustanud kaebajat esitama kuludokumente tegemata

tööde osas, saavutamaks toetuse väljamaksmist. Kaebusega esitatud laenulepingud ja

04.04.2014. a otsuses viidatud rahasummade ringmaksed tekitavad kahtluse, et taotlejal pole

omavahendeid olnud ja toetuse taotlemisel esitati ebaõigeid andmeid. Kaebaja

usaldusväärsust kahandab asjaolu, et ta ei ole esitanud äriregistrile 2014. a majandusaasta

aruannet, mis võimaldaks kontrollida laenukohustuste tõelevastavust ja üldist

majandustegevust, nägemaks, kas kaebajal oli suutlikkus investeeringut teostada.

13. PRIA esitas 15.06.2016 täiendava seisukoha, milles ta märkis, et äriregistri andmetel on

kaebajale tehtud 13.03.2016 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks seoses 2014. a

majandusaasta aruande esitamata jätmisega ning alates 21.10.2013 on kaebajal maksuvõlg

(hetkel suurusega 87 018,58 eurot), mida kaebaja ei ole ajatanud, millised asjaolud

kinnitavad, et kaebajal puuduvad investeeringu teostamiseks vahendid omaosaluse katmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus

ei ole vääralt tõlgendanud materiaalõigusnorme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud

kohtumenetluse norme määral, mis tingiks halduskohtu otsuse tühistamise.

15. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuse väiteid, mis on esitatud

PRIA 04.04.2014. a. otsuse ja 31.07.2014. a vaideotsuse peale seoses kaebaja poolt

28.11.2013 esitatud kuludokumentide alusel taotletud toetuse, summas 160 738,23 eurot, välja

maksmata jätmisega (I) ning seejärel PRIA 03.12.2014. a otsuse ja 31.03.2015. a vaideotsuse

peale esitatud väiteid seoses PRIA 28.11.2012. a otsuse kehtetuks tunnistamisega (II).

Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jagab menetluskulud

(III).

I

16. Kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas PRIA 04.04.2014. a otsust ja 31.07.2014. a

vaideotsust eelkõige põhjusel, et kaebaja arvates ei ole PRIA poolt leitud objektil tegemata

tööde maht kontrollitav ega õige ning halduskohus on tuvastanud tehtud/tegemata tööde

protsendi vastuolulise tõendi alusel. Ringkonnakohus möönab, et PRIA 04.04.2014. a otsuses

on motiveerimispuudused, mida ei ole kõrvaldatud ka 31.07.2014. a vaideotsusega, kuid

võttes arvesse PRIA tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid, ei ole otsuse

resolutsioon lõppjäreldusena õigusvastane, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus nii kaebaja

põhinõudena esitatud tühistamis- ja kohustamisnõude kui ka kohtumenetluse käigus

alternatiivsena esitatud tuvastamisnõude rahuldamiseks. Halduskohus ei ole õiguse

tõlgendamisel ega tõendite hindamisel eksinud määral, mis tooks kaasa vaidlustatud

haldusaktide osas halduskohtu otsuse tühistamise.

17. Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS, vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise

ajal kehtinud redaktsioonis) § 194 lg 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetmete või

tegevuste kaupa. Lõike 2 kohaselt sätestatakse meetme tingimustes muu hulgas toetatavad

tegevused (1), abikõlblikud või mitteabikõlblikud kulud (2), samuti toetuse maksimaalne

määr (4), omafinantseeringu nõude korral selle minimaalne määr (5), vajaduse korral toetuse

taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord (9), toetuse

väljamaksete tegemise tingimused ja kord (10) ning toetuse saaja kohustused (11).

Põllumajandusministri 12.05.2008. a määrusega nr 46 kehtestatud „„Euroopa Kalandusfondi

2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse

andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 46) § 2 lg 5 järgi peab toetatav tegevus

olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31.

detsembril 2015. aastal, välja arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul. Määruse nr

46 § 2 lg 51 sätestab, et 2011. aasta taotlusvooru raames rahuldatud taotluste puhul peab

toetatav tegevus olema vähemalt 30 protsendi ulatuses ellu viidud ühe aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetatav tegevus loetakse vähemalt 30 protsendi

ulatuses ellu viiduks, kui Ametile esitatud kuludeklaratsioon hõlmab vähemalt 30 protsenti

toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Kuna kaebaja taotlus toetuse saamiseks rahuldati

2011. aasta toetusvooru raames PRIA 28.11.2012. a otsusega, pidi kaebaja määruse nr 46 § 2

lõikest 51 tulenevalt toetatava tegevuse 28.11.2013 seisuga vähemalt 30 protsendi ulatuses

abikõlblikest kuludest ellu viima.

18. Vaidlust ei ole selle üle, et PRIA 28.11.2012. a otsuse kohaselt oli kaebaja puhul

abikõlblike kulude maksumuseks 1 274 306,50 eurot (vt PRIA otsuse lisa, kd I, tl 7p). Sellest

30 protsenti moodustab 382 291,95 eurot. PRIA toimikust ilmneb, et kaebaja esitas PRIA-le

oma kohustuse täitmiseks tähtaegselt Tarrest LT OÜ 26.11.2013 kuupäevaga vormistatud arve

nr 141, millest nähtub teostatud tööde akti nr 1 alusel kalakasvatuse ehitustööde teostamine

summas 405 695,78 eurot ehk seega abikõlblikest kuludest 30 protsenti ületavas mahus.

Ühtlasi esitas kaebaja PRIA-le teostatud tööde akti ning 10.01.2014 täiendavalt kaetud tööde

aktid, hoiuseakti ja ehitustööde päeviku. PRIA teostas kohapeal kontrolli 19.12.2013, mille

kohta vormistas kontrollakti nr 09255. Kontrollaktis tuvastas PRIA, et osad aktis nr 1

märgitud töödest (teraskarkass, õõnespaneelid, soklipaneelid, välisseinte Sandwich-paneelid,

katusekonstruktsioonid, metalltrepid, terasrestid) olid teostamata. Plaatvundamendi osas

möönis kontrollakti koostaja vaid eeltööde teostamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga

selles, et kaebaja esindaja on kontrollaktile ilma märkusteta alla kirjutanud ehk seega PRIA

tuvastatud järeldustega nõustunud. Sellega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kaebaja esitas

toetuse taotlemisel eelviidatud tööde teostamist puudutavas osas valeandmeid sisaldavad

kuludokumendid ning PRIA ja halduskohtu järeldused on vastavas osas õiged.

19. Vaidlus puudub selle üle, et kui jätta kontrollaktil loetletud nn vaegtööd tervikuna aktis

märgitud rahalises mahus arvesse võtmata, jääksid kaebaja poolt 28.11.2013 seisuga teostatud

kulutused kaugelt alla 30 protsendi abikõlblikest kuludest. Halduskohus leidis, et teostatud

tööde aktist nähtuvalt ulatub kontrollaktis loetletud vaegtööde maksumus 180 307,49 euroni.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei ole siinkohal arvestanud veel kontrollaktis

loetletud õõnespaneelide maksumust summas 5250,84 eurot, millega koos on vaegtööde

maksumus 185 558,33 eurot. Sellega jääks akti nr 1 järgsete, tegelikult teostatud tööde

maksumus oluliselt alla 30 protsendi abikõlblike tööde maksumusest (405 695,78 –

185 558,33 = 220 137,45 ˂ 382 291,95 eurot) Nimelt moodustaks sellisel juhul teostatud

tööde maksumus summas 220 137,45 eurot 17,2 protsenti abikõlblike tööde

kogumaksumusest.

20. PRIA on 04.04.2014. a otsuses teostamata tööde rahaliseks mahuks hinnanud siiski

oluliselt väiksema summa - 99 758,92 eurot. Ringkonnakohus nendib, et vastava summa

kujunemine on PRIA poolt põhjendamata, mis on haldusakti oluline motiveerimispuudus,

kuid leiab sarnaselt halduskohtule, et kontrollakti järeldustele vastuväited esitamata jättes ehk

aktsepteerides kohapealse kontrolli teostamisel fakti, et kontrollaktis märgitud tööd olid

tegemata, ei riku PRIA 04.04.2014. a otsuses vaegtööde kogumaksumusest (185 558,33 eurot)

väiksema summa märkimine kaebaja õigusi. Lõpptulemus oleks sama kui kõigi vaegtööde

kogumaksumuse äramärkimisel - mõlemal juhul jääb teostatud ehitustööde maksumus alla 30

protsendi abikõlblikest kuludest. Ka PRIA 04.04.2014. a otsuses märgitud summa puhul

jäävad kaebaja poolt 28.11.2013 seisuga teostatud kulutused alla 30 protsendi abikõlblikest

kuludest (405 695,78 – 99 758,92 = 305 936,86 eurot, mis on väiksem kui 30% abikõlbulikest

töödest, st 305 936,86 ˂ 382 291,95 eurot). Ühtlasi ei ole kaebaja esitanud haldusmenetluse

ega kohtumenetluse käigus tõendeid, mis PRIA kontrollaktis esitatud järeldused ümber

lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et ehituspäevik ja kaetud

tööde aktid ei kinnita, et kontrollaktis nimetatud töid siiski teostati. Vastupidi - ehituspäevik ja

kaetud tööde aktid toetavad kontrollaktis tehtud järeldusi. PRIA leiab vaidlustatud

04.04.2014. a otsuses õigesti, et 305 936,86 eurot moodustab kõigest 24 protsenti kogu

investeeringu abikõlblikust maksumusest.

21. Kaebaja leiab, et kuna 04.04.2014. a otsuses ei viidata kontrollaktile, ei saa arvutuskäik

sellest tuleneda. Ringkonnakohtu arvates on ilmne, et otsuses viidatakse 19.12.2013 teostatud

kohapealsele kontrollile, mis vormistati kontrollaktis nr 09255, kuna asja materjalidest ei

nähtu, et enne või pärast nimetatud kuupäeva oleks PRIA teostanud veel mõne kohapealse

kontrolli. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga selles, nagu ei arvestanuks

halduskohus arvutuste tegemisel tehtud ja tegemata tööde protsente. Väidetavalt tehtud töö

maht oli protsendina tööde akti märgitud ning vastava protsendi alusel kujunes ka tehtud töö

maksumus rahas. Näiteks nähtub aktist, et soklipaneelide tarne ja paigaldus kokku maksab

26 067,44 eurot. Akti koostamise ajaks oli töö akti kohaselt väidetavalt teostatud 50 protsendi

ulatuses, mis tabeli eelviimase lahtri järgi moodustas kogusummast 13033,72 eurot. Tööd jäi

teha veel sama suures summas ehk 13 033,72 euro ulatuses. Halduskohtu otsusest nähtub, et

kohus võttis kõigi tööde puhul arvesse summa, mis oli akti koostaja poolt arvutatud lähtuvalt

teostatud töö mahust ehk näiteks soklipaneelide puhul 13033,72 euro ulatuses. Mis puudutab

kaebaja väidet, et PRIA andmetel ei saanud tööde mahtusid kontrollida, siis töö maht sai

kontrollaktist nähtuvalt tähtsust omada vaid plaatvundamendi tööde juures, kus PRIA möönis,

et eeltööd on teostatud. Ka juhul, kui plaatvundamendi töid kogumis siiski arvesse võtta

(summa 66713,44 eurot), ei muudaks see siiski lõppjäreldust, st teostatud kulutused ei

moodustaks ka siis 30 protsenti abikõlbulikest kuludest (185 558,33 – 66713,44 = 118 844,89

eurot ning 405 695,78 – 118 844,89 = 286 850,89 eurot ˂ 382 291,95 eurot).

22. Kaebaja väitel puudus nõue, mille kohaselt pidanuks kõik kirjeldatud detailid asuma

kalakasvatuse objektil. Ringkonnakohus leiab, et vastav nõue tulenes konkreetsel juhul

Määrusest. Määruse nr 46 § 16 lg 3 sätestab, et töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks

taotletakse väljamakse tegemist, peab olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu

võtnud ning nende eest tasunud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Tarrest LT OÜ aktist

ilmneb, et üle anti kas ehitustöid ehk siis teenust või kaupa koos tarne ja paigaldusega. Seega

olukorras, kus kauba koos tarne ja paigaldusega teostamise osakaaluks on aktis märgitud

vähemalt 50%, tuleb asuda seisukohale, et kaup pidi olema kaebajale vähemalt tarnitud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ehitusdetaili või –konstruktsiooni tarnet ei

saa lugeda lõpetatuks, kui see ei ole jõudnud ehitusobjektile, vaid asub väidetavalt tootja

asukohas. Ka ei oleks kaebaja tõlgenduse korral toetatava tegevuse elluviimine kontrollitav.

Eluliselt ebausutav on ka ehitusdetailide tellijale „tarnimine“ asukohas, kus neid ehitamiseks

ei kasutata.

23. Kaebaja arvates pidanuks PRIA 04.04.2014. a otsuse tegemisel arvestama ka seda, et

senine töövõtja Nordecon Betoon OÜ ei sõlminud kaebajaga lepingut, mis põhjustas viivituse

töödes ning kaebaja pidi leidma uue peatöövõtja. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja väited

senise töövõtja vahetamise põhjuste kohta on vastuolulised. PRIA toimikust nähtub, et

kaebaja esitas PRIA-le teatise, sooviga kooskõlastada ehituse peatöövõtja vahetus, 28.10.2013

ehk seega vaid üks kuu enne esmase kohustuse, viia toetatav tegevus vähemalt 30% ulatuses

ellu, täitmise tähtpäeva. Kaebaja põhjendas teatises peatöövõtja vahetust erinevalt

apellatsioonkaebuses väidetust sellega, et Nordecon Betoon OÜ ei saa ehitada vastavalt

tähtaegadele. Seoses kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väitega märgib

ringkonnakohus, et eluliselt on ebausutav, et toetuse määramise tingimusi teades vaidles

kaebaja alates toetuse saamisest 28.11.2012 kuni teatise esitamiseni 28.10.213 valituks

osutunud peatöövõtjaga lepingu sõlmimise üle. Ka on ebausutav, et kaebaja sai teadlikuks

peatöövõtja võimetusest lepingut tähtaegselt täita alles 28.10.2013 seisuga ehk 11 kuud pärast

toetuse määramist. PRIA 04.04.2014. a otsusest nähtub, et PRIA nõusolekut ettevõtja

muutmiseks ei andnud. KTKS § 1918 lg 3 p 5 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema

toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning

jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse

muutmiseni. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja taotluse rahuldamise otsuse muutmist

ei taotlenud, puudus PRIA-l õiguslik alus nõustuda ühepoolselt ka toetuse kasutamise

tingimuste muutmisega. Ka puudus PRIA-l seetõttu õiguslik alus 28.11.2012. a otsuses

märgitud tähtaegu kaebaja kasuks pikendada. Samas ei takistanud väidetav peatöövõtja

vahetus kaebajal ehitustööde teostamist, kuna ehitustööde päevikust nähtuvalt alustas kaebaja

ehitustöödega veel enne teatise PRIA-le saatmist, 21.10.2013. Muude menetlusnormide

väidetava rikkumise osas nõustub ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu

otsuse põhjendustega (otsuse p 35) ega pea vajalikuks neid korrata.

24. Asjaolu, et kaebaja jätkas tööde teostamist ka pärast 28.11.2013 ning kaebuse esitamise

aja seisuga võis teostatud töid olla ka 100 protsenti abikõlblikest kuludest, ei oma

PRIA 04.04.2014. a otsuse puhul tähtsust, kuna määruse nr 46 § 2 lõikest 51 ning PRIA

28.11.2012. a otsuse nr 17-6/582 p-st 10 tulenevalt pidi kaebaja toetatava tegevuse vähemalt

30 protsendi ulatuses 28.11.2013 seisuga ellu viima. Ringkonnakohus leiab, et nõue, viia

toetatav tegevus 28.11.2013 seisuga (PRIA 28.11.2012. a otsuse nr 17-6/582 p 10 järgi ühe

aasta jooksul hiljemalt taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest) ellu vähemalt 30 protsendi

ulatuses abikõlblikest kuludest, ei riku kaebaja õigusi, kuna lõppeesmärgina pidi toetatav

tegevus olema kaebaja poolt tervikuna ellu viidud hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse

rahuldamisest ning nimetatud kohustust ei ole kaebaja vaidlustanud. Enamgi veel - kuigi

toetatav tegevus tuli tervikuna ellu viia kahe aasta jooksul, oli kaebajal nii määruse nr 46 kui

ka PRIA otsuse nr 176/582 alusel õigus viia esimesel aastal pärast toetuse määramist ellu

vähem kui 1/3 toetatavast tegevusest, mis on proportsionaalselt vähem kui toetatava tegevuse

ühtlasel jaotamisel kaheaastase perioodi peale. Kuna kaebaja vastav kohustus on PRIA toetuse

määramise otsuses selgelt kirjas, oli kaebaja nõudest teadlik ning pidi sellega ka arvestama.

Eeltoodust tulenevalt pidi ka halduskohus PRIA 04.04.2014. a otsust kontrollides lähtuma

teostatud tööde mahust 28.11.2013, mitte kaebuse esitamise aja seisuga. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et määruse nr 46 § 18 lg 2, mis näeb ette toetuse

väljamakse tegemisest keeldumise, ei andnud PRIA-le kaalutlusõigust.

25. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et kohustuse täitmata jätmisele järgnev

sanktsioonisüsteem, mis kaalutlusõigust ei võimalda, on ebaproportsionaalne. Olukorras, kus

isik ei ole toetatud tegevuse täitmise tähtaja keskpaigaks suutnud täita ka ühte kolmandikku

kogu toetatud tegevusest, võib eeldada, et tähtajaks jääb täitmata ka ülejäänud kaks

kolmandikku toetatud tegevusest. Lisaks ei rikkunud kaebaja ainult kohustust, viia toetatav

tegevus konkreetseks ajaks ellu, vaid esitas toetatava tegevuse reaalse elluviimise kohta

PRIAle ka valeandmeid. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et toetuse väljamaksmata

jätmise tingis nii asjaolu, et toetust taotleti töö või teenuse eest, mis ei olnud reaalselt lõpule

viidud kui ka asjaolu, et kuludeklaratsioonis esitati ebaõigeid andmeid, mis toetuse

taotlemisel tooks kaasa toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse (halduskohtu otsuse p 32).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja rikkumist ei saanud PRIA poolt

tuvastatud asjaoludel väheoluliseks pidada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu

arvates alust määruse nr 46 § 18 lg 2 ja § 16 lg 3 kohaldamata jätmiseks osas, milles need ei

näe PRIAle tööde osalise teostamata jätmise puhul sanktsiooni kohaldamisel ette

kaalutlusõigust sanktsiooni suuruse üle. Kuna kaebaja mitte ainult ei teostanud töid osaliselt,

vaid esitas PRIAle ka valeandmeid, ei oleks kaebaja märgitud ulatuses määruse kohaldamata

jätmine asjassepuutuv, kuna ei tooks kaebaja poolt PRIA-le valeandmete esitamise tõttu asjas

kaasa teistsuguse otsuse tegemist.

II

26. PRIA 03.12.2014. a otsusega, mis jäi 31.03.2015. a vaideotsusega muutmata,

tunnistatakse kehtetuks PRIA 28.11.2012. a otsus kaebajale toetuse määramise kohta põhjusel,

et kaebaja ei täitnud PRIA 28.11.2012. a otsuse nr 17-6/582 punktides 10 ja 11 sätestatud

kohustusi, viia toetatav tegevus vähemalt 30% ulatuses ellu ühe aasta jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest ning teha abikõlblikke kulutusi ja esitada tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et on kaebaja poolt PRIA 28.11.2012. a otsuse nr 17-

6/582 punktis 10 nimetatud kohustuse täitmata jätmise käesoleva otsusega (otsuse p-d 16-25)

juba kindlaks teinud, mistõttu ei pea täiendavalt vajalikuks sel küsimusel peatuda. Ühtlasi ei

ole apellatsioonkaebusest nähtuvalt poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja ei täitnud

tähtaegselt ka otsuse nr 17-6/582 punktis 11 märgitud kohustust, viia toetatav tegevus

tervikuna ellu kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Samas on kaebaja seisukohal, et temalt saab nõuda määruse nr 46 § 2 lg-s 5 sätestatud

kohustuse täitmist vaid eeldusel, et PRIA on teinud eelneva makse vastavalt esitatud

deklaratsioonile. Kui PRIA poolt ei ole makseid tehtud või maksete tegemisest keeldumine on

vaidlustatud, ei kehti taotleja suhtes § 2 lg-s 5 sätestatud kohustus ning toetuse saaja ei ole

rikkunud KTKS § 199 lg 4 p-s 3 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei

nõustu.

28. Määruse nr 46 § 2 lg 5 kohaselt peab toetatav tegevus olema ellu viidud kahe aasta

jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2015. aastal, välja

arvatud lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö puhul. KTKS § 199 lg 4 kohaselt võib Euroopa

Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt

üks järgmistest asjaoludest: p 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut

või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et kummagi viidatud sätte

kohaldamine ei ole tehtud tingimuslikuks PRIA poolt kaebajale abikõlblike kulude

hüvitamisest, ning seda ka olukorras, kus PRIA poolt maksete tegemisest keeldumine on

kohtulikult vaidlustatud. Ühtlasi ei ole ringkonnakohus käesolevas otsuses tuvastanud, et

PRIA poolt kaebajale 04.04.2014. a otsusega väljamakse tegemisest keeldumine olnuks

õigusvastane. Seega puudub PRIA õigusvastane tegevus, mis takistanuks kaebajal oma

kohustusi tähtaegselt täita. Ringkonnakohus märgib, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kohustuse täitmine võinuks kaebaja suhtes peatuda või edasi lükkuda vaid juhul, kui kaebaja

oleks taotlenud PRIAlt toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse

muutmist. Nagu ringkonnakohus juba otsuse p-s 23 märkis, kaebaja vastavat taotlust PRIA-le

ei esitanud. Seega ei ole võimalik järeldada, et PRIA 28.11.2012. a otsus kehtis ühepoolselt

vaid PRIA poolt kaebaja ees võetud kohustuste osas, kuid kaebaja poolt PRIA ees võetud

kohustuste osas ei kehtinud. Antud asjaoludel ei pidanud PRIA asuma teostama kaebaja

suhtes kaalutlusõigust ning hindama, kas kaebajale täiendava tähtaja määramise korral oleks

viimasel võimalik määruse nr 46 nõudeid täita. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4

alusel ka halduskohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 37-42) ega pea vajalikuks neid

korrata. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka PRIA 03.12.2014. a otsuse ning 31.03.2015. a

vaideotsuse tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks.

III

29. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ning halduskohtu

otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Seega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel