3-16-1140/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1140

Haldusasi

Ilko Mitnitšuki kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel

seonduvalt õigusvastaselt kartserisse paigutamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ilko Mitnitšuki määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ilko Mitnitšuk

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06 2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas registreeriti 04.04.2016 kaebaja kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 2500 eurot seoses õigusvastaselt kartserisse paigutamisega.

2. Tartu Vangla rahuldas 11.05.2016. a otsusega nr 1-13/52-2 esitatud kahju hüvitamise

taotluse osaliselt ja mõistis Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 31,95 eurot.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 06.06.2016 kaebaja kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seonduvalt õigusvastaselt kartserisse paigutamisega.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul hüvitise suurusega. Kaebusega koos esitas kaebaja ka

taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a määrusega jäeti kaebaja taotlused riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ja riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi,

kuna kaebaja on kohtule suutnud esitada arusaadava nõude ning on esitatud kaebust vajalikus

ulatuses ja kohtule arusaadavalt ka põhjendanud. Lisaks on kaebaja ka varem korduvalt

halduskohtu poole pöördunud, mistõttu ei ole alust arvata, et kaebaja ei suudaks käesoleva

haldusasja raames edukalt halduskohtumenetluses osaleda. Lisaks selgitas halduskohus, et

tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada ja seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus

leidis, et puudub seaduslik alus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1

p 6 kohaselt, kuna asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav.

Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuse esitamisel tuleb kaebajal riigilõivuseaduse § 60 lg 3

kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot ning leidis, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (05.02.2016 – 04.06.2016) nähtub, et kaebaja

kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on arvestatud maha seaduse alusel tehtavad

kinnipidamised, oli kõnealusel perioodil 4,80 eurot ((31,95-22,36)÷4×2). Seega puuduvad

kaebajal ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tasumisest

vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. See aga ei olnud halduskohtu hinnangul

piisav alus selleks, et vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna HKMS

§ 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmine isiku maksejõuetuse korral lubatud üksnes siis,

kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtupraktikas on

leitud, et õigusvastaselt kartseris viibimise eest on kohane hüvitis 6,39 eurot iga alusetult

kartseris viibitud päeva eest ning suurema hüvitise kui 6,39 eurot ööpäeva eest välja

mõistmiseks peavad esinema täiendavad piirangud, mis kahju hüvitise summa suurendamist

õigustaksid. Kaebaja on nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui ka kohtule

esitatud kaebuses toonud kahju hüvitamise nõude alusena välja üksnes tema õigusvastase

kartserisse paigutamise. Tartu Vangla on mõistnud kaebajale välja kahjuhüvitise summas

31,95 eurot õigusvastaselt kartseris viibitud 5 ööpäeva eest, mis vastab kohtupraktikas välja

kujunenud hüvitise määrale. Kuivõrd kaebaja ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis

annaksid alust kohtupraktikas välja kujunenud hüvitise suurendamiseks, siis ei saa esitatud

kaebust halduskohtu hinnangul pidada perspektiivikaks ning seetõttu jääb kaebaja taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas 04.07.2016 halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27.06.2016. a

määruse peale. Kaebajale tundub, et kohtunik kiidab heaks selle kuritegeliku tegevuse, mida

vangla kaebaja vastu on toime pannud. Kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu

27.06.2016. a otsus nr 3-16-1140, sest kaebajal pole raha ja pole kellegi käest laenata, kuna

kaebaja viibib vanglas ja kaebaja ei ole süüdi selles, et Tartu Vangla ei ole teda tööle

rakendanud. Seadus ütleb ju, et kedagi ei saa karistada süütult. Kaebaja selgitab, et summa,

mida ta nõudis halduskohtu kaudu, oli Tartu Vangla jaoks jõukohane. 2500 eurot kõikide

mõnituste eest, mida kaebaja pidi taluma olles haige, on minimaalne, mida ta nõudis Tartu

Vanglalt. Kaebaja palus määrata talle advokaat, kelle kaudu ta saaks vaidlustada Riigikohtus

ning Euroopa Kohtus, juhul kui kohus võtab vastu teise otsuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.06.2016. a määruses esitatud seisukohtadega

kaebaja riigi õigusabi taotluse ja kaebuse eduväljavaadete osas ega pea neid vajalikuks korrata

(HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 27.06.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel