1-14-5454/56 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. august 2016

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5454 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 09.08.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne H.U´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.U isikukood XXX, viibib Viru Vanglas , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. H.U

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 20.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

H.U ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.U Viru Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusega 200 lg on süüdi tunnistatud KarS §

1; § 121 järgi

ja karistati 4 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega. KarS § 6 KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et 4 kuud vangistust kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud vangistus 1 aasta 8 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga.

Tartu Maakohtu 06.11.2015 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 8 kuud

vangistust täitmisele. Karistuse kandmise . algus 23.10.2015 23.06.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses H.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on 8. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Ise soovib ta asuda elama vanaema juurde, kuid vanaema ei

andnud selleks nõusolekut. Tal on võimalus asuda elama sotsiaalelamispinnale aadressil xxx.

Kinnipeetaval on haridus. põhi Enne täisealiseks saamist oli riiklikul ülalpidamisel, elas

erinevates lastekodudes. b Vabanemisel puudub Vanglas tööta majandustöödel koristajana. garanteeritud töökoht. Emaga suhted halvad, isaga kontakt puudub. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist alustas väga vara ning on korduvalt karistatud AS § 71 järgi. Suuresti mõjutab tema

käitumist impulsiivsus, seda nii kuritegude toimepanemisel, probleemide sihipärasel

2 lahendamisel kui ka ees Kinnipeetav on karistatud 3 korda. Kahel korral märkide saavutamisel.

on allutatud käitumiskontrollile ning mõlemal korral pöörati karistus täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 64 2 aasta jooksul 75

%. Viru Vangla ei toeta H.U i

´ tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vanaema ei ole nõus teda enda juurde elama

võtma. Kinnipeetava ema elab Inglismaal, kus elas ka kinnipeetav enne vahistamist. Garanteeritud töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukohaks xx linn. Isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud. 2 korda määrati kirminaalhooldusele ning karistus pöörati täitmisele.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennet

ähtaegset vabastamist. H.U soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

H.U i arvamuse, leiab, et

´ H.U ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

H.U on kriminaalkorras karistatud 3 korda, 2 korda on määratud

kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestusid ning karistused pöörati täitmisele. Isiku

õigusrikkumised aastane. Ta ei ole suutnud sooritada ka ÜKT said alguse ajast, mil ta oli 9-

tunde, mis talle prokuratuuri poole määrati kriminaalasjade lõpetamisel ning need

kriminaalmenetlused uuendati. Tegu on tõsiste käitumisprobleemidega isikuga, kes ei suuda

alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Seda näitab ka tema alaealiste komisjonis käimine 7 korral ning mitmel korral ka erikooli saatmine. Vabanedes puudub kinnipeetaval elukoht ja garanteeritud . Distsiplinaarkaristus on 8. töökoht i

Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud

oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud

kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik ha

kkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust

käitumisest hoiduda, seda enam, et tal puudub vabaduses nii elu kui ka töökoht. Isik ei ole - huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega, sealhulgas ka vanglas.

3 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 8 kehtivat

distsiplinaarkaristust ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise,

olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.U vabastamisega temale

Viru Maakohtu 19. .2014 ning 06.11.2015 Tartu Maakohtu 06 kohtuotsusega mõistetud määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /