3-15-1130/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. august 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1130

Haldusasi

RN

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

20.11.2014

vastutusotsuse nr 13-7/473-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ RN, volitatud esindaja Carmen Tars

Vastustaja ‒ Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Meelis Rohtlaan

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

RN apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RN apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. novembri

2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1130 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.09.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-15-1130

2(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus kontrollis 03.02.2011

korralduse nr 12.2-3/665-1 alusel üksikjuhtumi kontrollina OÜ Kodusepp käibemaksu

arvestamise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil september-detsember 2010. Kontrolli

tulemusel tuvastas maksuhaldur, et kontrollitaval perioodil on OÜ Kodusepp jätnud

deklareerimata maksustatava käibe Pajusaare tee 6 kinnistu müügist (kinnistute müügihind

sisaldas käibemaksu) ning kaupade müügilt OÜ-le Taevatuli. Kontrolli tulemusel kuulus OÜ-

le Kodusepp juurde määramisele 20% määraga maksustatavat käivet summas 3 793 971

krooni ning sellelt arvestatud käibemaksu summas 758 794 krooni (s.o 48 495,78 eurot). OÜ

Kodusepp esitas maksuhaldurile vabatahtlikult september-detsember 2010. a kohta

käibemaksu ja tulumaksu parandusdeklaratsioonid.

OÜ Kodusepp ei tasunud deklareeritud maksusummasid ning maksuhalduri poolt maksuvõla

sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ Kodusepp

maksuvõlga sisse nõuda. OÜ-l Kodusepp puudub registervara ning maksuhalduri hinnangul ei

ole tegemist tegutseva äriühinguga. Eeltoodu tõttu alustas maksuhaldur OÜ Kodusepp endise

juhatuse liikme RN (juhatuse liige perioodil 02.06.2010 – 06.01.2011) suhtes

vastutusmenetluse.

2. MTA kohustas 20.11.2014 vastutusotsusega nr 13-7/473-11 RN tasuma OÜ Kodusepp

maksuvõla summas 48 495,78 eurot. Maksuhaldur oli vastutusotsuses seisukohal, et Pajusaare

tee 6 kinnistu müük ning kaupade müük OÜ-le Taevatuli (10.02.2010 arve nr 10002 alusel) on

toimunud ajal, mil RN oli OÜ Kodusepp juhatuse liikmeks. RN poolt maksuhaldurile esitatud

26.08.2010 ainuosaniku otsus koos juhatuse töökorraga, mille kohaselt on JG valitud OÜ

Kodusepp uueks juhatuse liikmeks alates 26.08.2010, on tagantjärele vormistatud. OÜ

Kodusepp endine juhatuse liige RN on tahtlikult jätnud deklareerimata tema enda poolt

sooritatud Pajusaare tee 6 kinnistu müügitehingud ning kauba müügi OÜ-le Taevatuli ja

tasumata tehingutelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Kui RN juhatuse liikmeks oleku ajal ei

oleks äriühingu käibedeklaratsioonides perioodidel september ‒ oktoober 2010 esitatud

ebaõigeid andmeid ning oleks deklareeritud Pajusaare tee 6 asuva kinnistu müük ja kauba

müük OÜ-le Taevatuli nõuetekohaselt, oleks maksukohustus tekkinud ajal, mil äriühing omas

kinnisvara müügist laekunud rahalisi vahendeid, mida oleks olnud võimalik kasutada OÜ

Kodusepp maksuvõla vähendamiseks.

3. RN esitas 05.01.2014 vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 30.01.2015 vaideotsusega

rahuldamata.

4. RN esitas 29.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 20.11.2014 vastutusotsuse

nr 13-7/473-11 tühistamiseks. MTA ei ole tõendanud, milles seisnes kaebaja tahtlik tegevus

maksusumma tasumata jätmisel ning deklareerimiskohustuse rikkumisel. Asjaolu, et OÜ

Kodusepp esitas käibemaksudeklaratsioonid esialgselt maksusummadega, mida OÜ Kodusepp

juhatuse liige JG pidas vajalikuks korrigeerida, ei tõenda maksusumma tahtlikku tasumata

jätmist või maksuõigusrikkumise toime panemist. Kaebaja võis olla hooletu ja eksida

majandustehingute kajastamisel. Kaebaja on keskhariduseta ehitusettevõtja, kellel puudusid

2010. a-l teadmised raamatupidamisest ja äriühingu juhtimisest.

Kaebaja ei vastutanud OÜ Kodusepp raamatupidamise eest. Vastutus lasus alates 26.08.2010

augustist JG-l, kes on selleks andnud oma kirjaliku nõusoleku. Vastavalt 26.08.2010 OÜ

3-15-1130

3(11)

Kodusepp juhatuse töökorrale oli juhatuse liige JG vastutav OÜ Kodusepp finantsjuhtimise ja

raamatupidamise korraldamise eest ning juhatuse liige RN oli vastutav ehitustegevuse eest.

Seega puudus kaebajal kohustus esitada MTA-le deklaratsioone. Kaebajale jääb

mõistetamatuks, miks MTA usub pigem JG, kes väidab, et ta ei ole kunagi tegutsenud OÜ-s

Kodusepp, vaatamata sellele, et ta on valitud OÜ Kodusepp juhatuse liikmeks, saanud

ainuosanikuks ning esitanud äriühingu nimel deklaratsioone. Kaebaja kinnitab, et 26.08.2010

OÜ Kodusepp juhatuse töökord ja JG juhatuse liikme nõusolek ei ole fiktiivsed ning on

allkirjastatud JG poolt. JG-le oli tagatud ligipääs OÜ Kodusepp pangakontole ning e-

maksuametile äriühingule antud paroolide alusel. Asjaolu, et JG juhatuse liikmeks valimise

otsus jäi toona esitamata äriregistrisse, ei oma õiguslikku tähendust.

Kuna kaebajal puudus tahtlus käibe deklareerimata jätmiseks ja maksusumma tasumata

jätmiseks,

ei

saa

kohaldada

viieaastast

aegumistähtaega

ning

kohaldada

tuleb

maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 1. lauses ette nähtud kolmeaastast

aegumistähtaega. Seega on maksusumma määratud pärast aegumistähtaja möödumist ning

maksusumma sissenõudmine on aegunud.

Puudub põhjuslik seos deklaratsioonide ajaliselt hilisema esitamise ja tekkinud maksuvõla

vahel. Maksudeklaratsioonide esitamine iseenesest ei tähenda automaatselt deklareeritud

maksukohustuse täitmist. Isik võib maksudeklaratsiooni esitada õigeaegselt, kuid ikkagi jätta

täitmata maksukohustuse. Seega ei ole maksudeklaratsiooni õigeaegne esitamine ja

deklaratsiooni kohaselt tekkinud maksukohustuse tasumine omavahel otseses põhjuslikus

seoses. Vastutusotsuses on erinevalt vastutusotsuse projektist muudetud põhjusliku seose

põhjendust. Põhjuslik seos ei saa olla pidevas muutumises. Olulist tähendust omab asjaolu, et

06.01.2011, mil MTA hinnangul läks OÜ Kodusepp juhtimine tervikuna üle JG-le, oli OÜ

Kodusepp pangakontol rahalisi vahendeid, millest oleks saanud tasuda maksusummasid.

5. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja oli

teadlik käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustusest, kuna on lisanud OÜ Kodusepp

poolt vaidlusalustes tehingutes väljastatud arvetele käibemaksu ning kaebaja oli kontrollitaval

perioodil ka ainus e-maksuameti kasutusõigust omav isik ja juhatuse liige. Kaebaja teadlikku

tegevust ‒ vaidlusalustelt tehingutelt käibemaksu deklareerimata jätmist ning deklaratsioonide

nullidega esitamist – saab käsitada üksnes tahtlusena. Eluliselt usutav ei ole väide, et

deklaratsioonide esitamine nullidega oli tingitud hooletusest, võttes arvesse kaebaja tegevust

pärast maksumenetluse alustamist (osaühingu osade võõrandamine ning juhatuse töökorra ja

ainuosaniku otsuse tagantjärele vormistamine). Kuna praeguses asjas ei viita ükski kogutud

tõend sellele, et JG on saanud äriühingu juhatuse liikmeks juba 26.08.2010, on maksuhaldur

põhjendatult pidanud seda dokumenti tagantjärele koostatuks. Kui JG oleks saanud juhatuse

liikmeks juba 26.08.2010 ainuosaniku otsusega, puudunuks vajadus valida JG äriühingu uueks

juhatuse liikmeks ainuosaniku 27.12.2010 koostatud ja äriregistrile 03.01.2011 esitatud

otsusega. Samuti nähtub 29.12.2010 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu p-st 1.1, et OÜ

Kodusepp juhatuse liikmeks on ainult kaebaja. Vastustaja rõhutab veel, et isegi juhul, kui JG

sai 26.08.2010 OÜ Kodusepp juhatuse liikmeks ning kohustused juhatuse liikmete vahel

jagati ära, siis ei tähenda see automaatselt seda, et üks juhatuse liige ei vastuta teise juhatuse

liikme tegemise eest. Kui üks juhatuse liige ei kontrolli, mida teine teeb, siis ka see juhatuse

liige rikub juhatuse liikme kohustusi.

Kaebaja on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult. Seega kuulub

kohaldamisele viieaastane aegumistähtaeg. Vastutusotsus on tehtud maksusumma määramise

aegumistähtaja jooksul.

3-15-1130

4(11)

Isegi kui maksukohustuse tekkimise ajal omas äriühing maksuvõla tasumiseks vajaminevaid

rahalisi vahendeid ning on tõenäoline, et äriühing oleks suutnud maksukohustused tasuda, siis

praeguse vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohast ei oma nimetatud asjaolu tähtsust. Seda

seetõttu, et maksuvõla tekkimise põhjuseks oli deklareerimiskohustuse rikkumine.

6. Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Äriregistri kohaselt oli vaidlusalusel perioodil ainsaks Kodusepp OÜ juhatuse liikmeks ning

ka ainuosanikuks kaebaja (tl 52-53). Äriregistri kohaselt on uueks osanikuks 29.12.2010

saanud JG, kes on saanud 06.01.2011 ka juhatuse liikmeks, asendades sellega kaebaja.

Kaebaja on maksumenetluses esitanud väited ja dokumendid, mille kohaselt oli JG OÜ

Kodusepp juhatuse liikmeks juba alates 26.08.2010 (tl 77) ning juhatuse töökorra kohaselt oli

JG ülesandeks tehingute raamatupidamises kajastamine ja deklaratsioonide esitamine (tl 78).

Maksuhaldur on leidnud maksuotsuse lk-l 6, et 26.08.2010 vormistatud dokumendid on

fiktiivsed ja on täiendavalt otsuse p-s 8 vastanud kaebaja vastuväidetele. Kohus nõustub

vastustaja järeldustega. Kaebaja ja JG ütlused on selles osas teineteisega vastuolus ja

maksuhaldur on seetõttu õigesti lähtunud asjas kogutud muudest tõenditest ja nende

vastastikest seostest. Kaebaja ei ole osanud maksumenetluses selgitada, miks 26.08.2010

vormistatud ainuosaniku otsust uue juhatuse liikme lisandumise kohta ei esitatud äriregistrile

(tl 80). Istungil piirdusid kaebaja selgitused sellega, et ta ei osanud äriregistrile dokumente

esitada. Samas jõudsid äriregistrisse 2010. a lõpus tehtud muudatused, kus kaebaja oli samuti

osaline. Äriregistrisse andmete esitamata jätmine ei pruugiks omada õiguslikku tähendust

juhatuse liikmete vahel vastutuse jagunemise suhtes siis, kui dokumendid oleksid reaalsed.

Küll aga viitavad dokumentide esitamata jätmine ja maksuhalduri kogutud muud asjaolud

sellele, et dokumendid on fiktiivsed.

Samuti ei ole kaebaja osanud selgitada, kuidas sai JG esitada deklaratsioone, kui tal puudus

juurdepääs e-maksuametile. Kohus nõustub maksuhalduriga, et ei ole eluliselt usutav, et

olukorras, kus JG-le pandi kohustus esitada deklaratsioone, jäeti talle juurdepääs e-

maksuametile tagamata. Maksuhalduri lõppjärelduse õigsus selles küsimuses nähtub ka

järgmistest tõenditest:

1) OÜ Kodusepp osa notariaalse müügilepingu p 1.1 kohaselt (tl 45) on juhatuse liikmeks

üksnes kaebaja;

2) sama müügilepingu p 2.1.4 kohaselt kinnitab müüja, s.o kaebaja, et Pajusaare 6 kinnistu

võõrandamise tehingutest on osaühingul käibemaksu tasumise kohustus summas 899 167

eurot. Sellise kinnituse lisamine lepingusse sai olla üksnes kaebaja huvides ning isegi kui

kaebaja kasutas selle kinnituse lisamiseks nõustajat, pidi see teave ja info tulema kaebajalt

endalt. Sellest tuleneb, et kaebaja ütlused, et ta ei teadnud deklareerimisest ega tasumise

kohustusest midagi, ei ole usaldusväärsed. Sellega muutuvad ebausaldusväärseks ka muud

kaebaja ütlused selle kohta, et ta ei teadnud äriühingu korralduse kohta midagi;

3) kui JG oli juba alates 26.08.2010 juhatuse liige, puudus vajadus nimetada ta 27.12.2010

otsuses uuesti juhatuse liikmeks, vaid oleks piisanud üksnes kaebaja tagasi kutsumisest (tl

135-137);

4) Kodusepp OÜ arvelduskontolt on tehtud pangaülekandeid (tl 107 jj) ning juurdepääs

pangakontole oli ainult kaebajal.

Kui kaebaja oli vaidlusalusel perioodil OÜ Kodusepp ainuke juhatuse liige ning dokumendid

JG juhatuse liikme volituste algamise kohta juba alates 26.08.2010 on fiktiivsed, pidi kaebaja

ainuisikuliselt täitma kõiki juhatuse liikmeks olekuga kaasnevaid kohustusi, sh ka kohustust

tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste õigeaegne täitmine.

3-15-1130

5(11)

Vastutusotsuses on leitud, et kohustus, mida kaebaja rikkus, oli käibe deklareerimata jätmine

(p 6.1). Kohustuse rikkumine on maksuvõla tekkimisega põhjuslikus seoses seetõttu, et kui

kinnistute müük oleks nõuetekohaselt deklareeritud, oleks maksukohustus tekkinud ajal, mil

äriühing omas kinnisvara müügist laekunud rahalisi vahendeid, mida oleks saanud kasutada

maksukohustuse täitmiseks (p 6.3). Kohus leiab, et vastutusotsuse põhjendus on selles osas

lünklik. Kohtule ei ole selgelt arusaadav, miks on vastutusotsuse p-s 5 tuginetud sellele, et OÜ

Kodusepp on esitanud ebaõigeid andmeid ja rikkunud seega tasumiskohustust, kuid kaebajale

on ette heidetud üksnes deklareerimiskohustuse rikkumist. Põhjusliku seose tuvastamise osas

nõustub kohus kaebajaga, et üksnes deklareerimiskohustuse täitmine ei pruugi tuua kaasa

maksukohustuse täitmist, vaid ka käivet deklareerides võivad jääda maksud tasumata. Samas

tuleb praegusel juhul arvestada, et ka tasumiskohustuse rikkumisele tuginemisest üksi ei piisa,

sest OÜ Kodusepp 2010. a-l esitatud deklaratsioonide kohaselt puudus maksukohustus, mida

tulnuks täita. Korrektne ning ammendav oleks olnud vastutusotsuses tugineda nii

deklareerimiskohustuse kui ka tasumiskohustuse rikkumisele, kuna need mõlemad rikkumised

jadas on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega.

Samas on vastutusotsuse p 6.1 viimases lõigus (lk 7) toodud välja maksuhalduri seisukoht, et

kaebaja on jätnud tehingud deklareerimata eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumise

kohustusest ning rikastuda klientide poolt tehingute käigus tasutud käibemaksu arvelt, mille

tulemusel tekkis OÜ-l Kodusepp maksuvõlg. Selle seisukohaga on maksuhaldur sisustanud nii

deklareerimiskohustuse

rikkumise

kui

ka

tahtlikult

maksude

tasumata

jätmise

(deklareerimiskohustuse rikkumise eesmärgina), mille tulemusel tekkis maksuvõlg. Kuigi

tegemist on vaid lühikese põhjendusega, on see piisav, et näidata ära mõlema rikkumise seos

omavahel ja maksuvõla tekkimisega.

Vastutusotsuse ja vastutusotsuse projektis (tl 95) sisalduvad põhjusliku seose põhjendused ei

ole sedavõrd erinevad, et see tooks kaasa vastutusotsuse tühistamise. Projektis on tuginetud

lisaks kinnistu võõrandamisele ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetele, mille

väljanõudmisest kaebajalt on hiljem vastutusotsuses loobutud. Vastutusotsuse põhjendus on

küll mõne fraasi võrra pikem, kuid selles ei sisaldu uusi ja kaebajale tundmatuid asjaolusid,

mille kohta oleks pidanud kaebaja täiendavalt ära kuulama.

Asjas ei ole oluline see, kas ka pärast kaebaja poolt OÜ Kodusepp võõrandamist oli

maksukohustuse täitmine võimalik. Kinnistu võõrandamisega seotud tehingute käibe

deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustus tekkis ajal, kui kaebaja oli ainuisikuliselt OÜ

Kodusepp juhatuse liikmeks. Seega tõi kaebaja poolt kohustuste rikkumine kaasa maksuvõla

tekkimise.

Tegeledes Pajusaare tee 6 kinnistu võõrandamisega, sh arvete koostamise ja lepingute

sõlmimisega ja omades e-maksuameti kasutusõigust, sai maksukohustuse deklareerimata ja

seetõttu ka täitmata jätmine olla üksnes tahtlik ja teadlik tegevus. Teades käibemaksu

tasumise kohustust, sest need olid ka tehingute rahalistes andmetes välja toodud, ja saades

vastavad laekumised, pidi kaebaja ka teadma, et tal tuleb käibemaks nii deklareerida kui ka

tasuda. Maksuhalduri poolt tuvastatu kohaselt ei jäetud vaidlusaluste kuude osas

deklaratsioonid esitamata, vaid esitati deklaratsioonid valeandmetega. Lühikese aja jooksul

pärast neid tehinguid äriühingu võõrandamine ja maksumenetluses juhatuse liikmete ja nende

vastutuse jagunemise kohta fiktiivsete andmete esitamine kinnitab samuti kaudsete

asjaoludena kaebaja tahtlust.

Kaebaja on esitanud väite, et ta on keskhariduseta ettevõtja, kel puudusid vaidlusalusel ajal

igasugused teadmised raamatupidamisest ja äriühingu juhtimisest, alles kohtumenetluses.

Kohus peab kaebaja ütluseid ebausaldusväärseks, sest need on eluliselt ebausutavad ja

3-15-1130

6(11)

vastuolulised. Kaebaja ei osanud kohtule usutavalt selgitada, kuidas ta julges enda väidete

kohaselt kaasata JG juhatuse liikmeks olukorras, kus ta isiku tausta ei uurinud ja teadis teda

üksnes tuttava kaudu; kuidas on 29.12.2010 osaühingu müügilepingusse saanud

käibemaksukohustusele viitav klausel ja miks see on vajalik; kes tegeles deklaratsioonide ja

majandusaasta aruande esitamisega ajal, kui kaebaja väidete kohaselt oli tema ainuosanik ja

juhatuse liige ning kuidas ta julges võtta juhatuse liikme vastutuse, teades sellega kaasnevaid

kohustusi (2010. a juuni algusest augusti lõpuni). Kaebaja väited, et ta ei teadnud

deklareerimisest midagi, on vastuolus kaebaja 25.01.2011 e-kirjaga (tl 100), kus kaebaja küsib

JG-lt teavet, kas deklaratsioonid on esitatud. Kaebaja ei osanud istungil selgitada, kuidas ta sai

vahepeal deklareerimise ja maksude tasumise kohustusest teadlikuks. Sealjuures ei ole

juhatuse liikme vastutuse tuvastamisel oluline, kas juhatuse liige teab, kuidas tehniliselt

deklaratsioone esitada, vaid deklaratsioonide esitamise kohustust on juba rikutud siis, kui isik

seda kohustust teab, aga jätab selle sisuliselt täitmata. Kaebaja maksumenetluses esitatud

ütlused ja dokumendid kaebaja teadmiste puudumisele ei viita ning seetõttu tuleb lugeda, et

kaebaja väide on tõendamata ja kaebaja tegevus OÜ Kodusepp juhatuse liikmena oli teadlik ja

tahtlik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. RN palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 09.11.2015 otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja palub enda menetluskulud välja mõista vastustajalt.

Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 156 lg

1), kuna on ebaõigesti tuvastanud juhatuse liikme vastutuse eeldused äriühingu maksuvõla

sissenõudmiseks. Kohus leidis ebaõigesti ning uurimisprintsiipi ja selgitusnõuet rikkudes, et

kaebajal esines tahtlus käibe deklareerimata ja maksusumma tasumata jätmiseks. Seega on

kohus ebaõigesti kohaldanud MKS § 98 lg-t 1. Kohtu seisukoht tugineb eeldusel, et kaebaja

poolt maksuhaldurile esitatud 26.08.2010 dokumendid, milles oli kokku lepitud OÜ Kodusepp

juhatuse liikmete vaheline tööjaotus, olid fiktiivsed. Kohtuotsusest ei ole jälgitav, milles

fiktiivsus seisnes ning kohtu vastav järeldus ei tugine asjas esitatud tõenditel.

OÜ Kodusepp (sh Pajusaare tee 6 kinnistu müügiga seonduv) raamatupidamine ja finantspool

oli augustist 2010 JG vastutusalas. Kaebaja tegeles vaid ehituse juhtimise küsimustega.

Tööjaotuse kohta vormistati ka töökord, millega JG on tutvunud ja selle allkirjastanud. Seda

asjaolu ei ole MTA vaidlustanud, leides üksnes, et dokumendid on vormistatud tagantjärele.

Arusaamatu on, miks maksuhaldur usub pigem JG. Kaebaja seletused maksumenetluses ei ole

olnud vastukäivad. Hoopis JG huvides oli väita, et ta on olnud OÜ-ga Kodusepp seotud alles

alates 29.12.2010. Dokumentide võltsituse hindamisel ei saa pidada piisavaks ühe isiku

vastandlikke ütlusi teise isiku ütluste vastu, kui mõlemal isikul võib olla dokumentide

võltsimiseks põhjendatud huvi. JG on andnud erinevatel aegadel vastuolulisi ütlusi, mis pole

eluliselt usutavad. MTA on jätnud need tähelepanuta. Samas on kaebaja järjepidevalt

selgitanud, et JG-l oli ligipääs e-maksuametile ja deklaratsioonide esitamise võimalus. 2010.

a-l polnud e-maksuametisse sisenemiseks vajalik ID-kaart, vaid selleks olid paroolide tabelid,

mida kasutas ka JG. Mõistetamatu on MTA seisukoht, et OÜ Kodusepp ainuosaniku otsus ja

juhatuse töökord on võltsitud, eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumisest ja rikastuda

klientide tasutud käibemaksu arvel. Juhatuse liikmete töökohustuste jaotus ei tekita ega võta

äriühingult maksukohustust.

Kaebaja väide, et JG sai juhatuse liikmeks juba 26.08.2010, on tõendatud. Õiguslikku

tähendust ei oma asjaolu, et otsus jäi toona äriregistrile esitamata, sest äriseadustik ei sea

3-15-1130

7(11)

juhatuse liikme volituste algust sõltuvusse kande tegemisest. Kaebaja on keskhariduseta

ehitusettevõtja, kelle kutsetegevus on eranditult seotud ehituse projektijuhtimisega. Kaebaja ei

ole rahaasjadega tegelenud ja usaldas selles JG.

MTA ei ole põhjendanud, mille alusel ta leiab, et väidetavad arved (mida vastutusmenetluse

materjalidest ei nähtu) on väljastanud just kaebaja. Raamatupidamisega tegeles vastaval

perioodil JG, kes valdas ka e-maksuameti paroole ja esitas deklaratsioone. Kaebaja ei oska e-

maksuametis orienteeruda ega deklaratsioone esitada. Kohus on tuginenud maksumenetluses

esitatud tõenditele ja vastustaja poolt neile antud tõlgendusele, jättes kaebaja vastuväited

suures osas tähelepanuta. Kohus oleks pidanud omaalgatuslikult otsustama JG vande all üle

kuulamise, kuna kaebaja istungil antud seletused ei kõrvaldanud vastuolu kahe juhatuse liikme

maksumenetluses antud ütluste vahel.

Kohus ei ole analüüsinud ega tuvastanud, kas kaebaja käitus subjektiivselt teadlikult

õigusvastaselt ja soovis maksukohustuse rikkumist. Tahtluse kohta puuduvad igasugused

tõendid. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja tundis muret, kas Pajusaare tee 6 kinnistu

müügiga seonduva deklareerimiskohustusega on kõik korras. Kuna kaebaja tahtlus

maksusumma tasumata jätmisel on tõendamata, on vastutusotsus tehtud pärast aegumistähtaja

möödumist (MKS § 98 lg 1).

Kohtuotsus

on

vastuoluline

ja

ebaselge

põhjusliku

seose

tuvastamise

osas.

Maksudeklaratsioonide

esitamine

iseenesest

ei

tähenda

automaatselt

deklareeritud

maksukohustuse täitmist. Isik võib deklaratsiooni esitada õigeaegselt, kuid ikkagi jätta

maksukohustuse täitmata. Võrreldes vastutusotsuse projektiga on maksuhaldur muutnud

vastutusotsuses põhjusliku seose põhjendust.

Kohus on hinnanud kaebaja vande all antud seletusi vastuolus HKMS § 61 lg-ga 1. Kaebaja

ütlused tõendavad, et tal puudus igasugune arusaamine raamatupidamise põhimõtetest ja

ärijuhtimisest, tal puuduvad oskused opereerida internetipangas ja e-maksuametis ning anda

iseseisvalt digitaalallkirju. Halduskohus pole jälgitavalt põhjendanud, miks ta leidis, et

kaebaja ütlused on kantud vaid soovist luua kaebajat soodustavat tõendit.

8. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud seda, et ta ei tegelenud

rahaasjadega. Esitatud ei ole näiteks tõendeid selle kohta, et kaebajal puudus ligipääs

arvelduskontodele või keegi teine lisaks temale oleks äriühingu nimel mingeid tehinguid või

toiminguid sooritanud. Esitatud ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et JG on teinud OÜ

Kodusepp nimel tehinguid ja toiminguid perioodil september kuni november 2010. Seega ei

saa 26.08.2010 vormistatud dokumente pidada usaldusväärseteks ning need on vormistatud

kaebaja poolt eesmärgiga vabaneda vastutusest. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, et hoopis

JG soovib vastutusest vabaneda, sest ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema tegutsemist äriühingu

nimel alates 26.08.2010, ei ole. Kuigi JG kinnitas äriühingu ostmisel teadlikkust täitmata

maksukohustusest, ei tähenda see, et tema isiklikult peaks selle täitmise eest vastutama.

Maksukohustuse täitmise eest vastutab eelkõige äriühing ja isik, kelle tegevuse tulemusel

maksuvõlg tekkis, ehk kaebaja. Isegi kui 26.08.2010 nõusolek on allkirjastatud JG poolt, ei

tõenda see seda, et isik reaalselt OÜ Kodusepp majandustegevuses või tegevuses üldse osales.

Vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohast ei ole oluline, kas kaebaja rikastus talle süüks

pandud tegevuse või tegevusetuse arvel või mitte. Oluline on see, kas kaebaja on juhatuse

liikme kohustusi rikkunud ning kas selle tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg.

Kaebaja väide, et kogu asjaajamine ja ligipääsuõigused olid üle antud JG-le, on põhistamata.

Väite kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ja ükski äriühingu tehtud tehing ei kinnita seda,

3-15-1130

8(11)

samuti pole kaebaja ja JG vahel vormistatud ühtegi dokumenti, mis millegi üleandmist

tõendaks. Kinnistu müügilepingutest on näha, et OÜ Kodusepp esindajaks oli RN. Lepingutes

on välja toodud ka käibemaksu summad. Seega oli kaebaja teadlik hinnast ja sellest, et see

sisaldas käibemaksu. Oluline ei ole, millal lepingu alusel summad tasuti, sest tehingud tuli

deklareerida ja maksusummad tasuda tehingu toimumisele järgneval kuul (septembris ja

oktoobris 2010).

Kohus ei ole uurimisprintsiipi rikkunud. Olenemata sellest, et kaebaja ja tunnistaja ütlused

olid vastuolulised, ei pidanud kohus JG ülekuulamist vajalikuks, sest tähtsust omavad asjaolud

olid selged.

Kuna deklareeritavad tehingud, mille tulemusel tekkis äriühingule maksuvõlg, on tekkinud

perioodil september kuni november 2010, siis detsembri kohta esitatud deklaratsioonid ei oma

mingit tähendust.

Et JG ei kinnita 26.08.2010 dokumentide allkirjastamist, on põhjendatud alus kahelda nende

dokumentide õigsuses. Maksuhaldur ei ole tuginenud üksnes JG seletustele, vaid eelkõige

sellele, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et JG on enne äriühingu osa ostmist

äriühingu nimel tegutsenud.

On ilmne, et deklareerimise ja tasumise kohustuse vahel on olemas selge seos ning ühte ei saa

hinnata ilma teiseta. Selleks, et maksud saaks nõuetekohaselt tasuda, tuleb need

nõuetekohaselt deklareerida. Seega ei saa rääkida sellest, et deklareerimiskohustuse rikkumise

ja maksuvõla tekkimise vahel ilmselgelt puudub põhjuslik seos. Asjaolu, et kaebaja

deklareeris valeandmeid, kinnitab tema tahet jätta seadusliku esindaja kohustused täitmata.

Põhjusliku seose kontekstis ei ole oluline, mis sai rahast, mis laekus äriühingu pangakontole.

See on oluline eelkõige kaebaja süü vormi tuvastamisel. Maksuhaldurile teadaolevalt võttis

kaebaja äriühingu pangakontolt sularahas välja 141 650 krooni. Kaebajat ei vabasta

vastutusest asjaolu, kas äriühingul oli pärast seadusliku esindaja vahetumist piisavalt raha, et

maksukohustused täita või mitte.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ütlused on ebausaldusväärsed. Seda kinnitab

eelkõige asjaolu, et maksuhalduril pole õnnestunud koguda ja kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis kinnitaks, et JG oleks enne äriühingu osa ostmist olnud äriühinguga kuidagi

seotud.

9. RN esitas oma seisukoha MTA vastusele. Kaebaja on esitanud tõendid, mille kohaselt

kuulus rahaasjadega tegelemine JG vastutusalasse. Vastustaja väidab esmakordselt

apellatsioonkaebuse vastuses, et 26.08.2010 dokumendid on vormistatud kaebaja poolt ja seab

esmakordselt kahtluse alla, et need on JG poolt allkirjastatud. Varasemalt on vastustaja üksnes

leidnud, et need on vormistatud tagantjärele. Vastustaja leiab, et pole esitatud ühtegi tõendit,

mis tõendaks, et JG soovis valeütlusi andes vabaneda vastutusest. Seda väites eirab vastustaja

26.08.2010 dokumente, millega lepiti kokku juhatuse töökorraldus. JG vastutas vaidlusalusel

perioodil käibemaksu deklareerimise ja tasumise eest, mistõttu oli tal ka selge põhjus

valeütluste andmiseks vastutusest vabanemise eesmärgil. Asjaolu, kas kaebaja talle süüks

pandud tegude arvelt rikastus või mitte, on oluline aspekt, kuna sellest lähtuvalt saab hinnata,

kas kaebajal esines tahtlus maksudest kõrvale hoidumiseks või mitte. Vastustaja on

esmakordselt ja paljasõnaliselt apellatsioonkaebuse vastuses väitnud, et talle teadaolevalt

võttis just kaebaja OÜ Kodusepp pangakontolt sularahas välja 141 650 krooni ning tehti

ülekandeid summas 493 911,90 krooni, mis ei ole seotud ettevõtlusega.

3-15-1130

9(11)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS §

201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib kaebaja väidetele vastuseks järgmist.

11. Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid ja tuvastanud, et RN oli

vastutav maksustamisperioodi september kuni november 2010 OÜ Kodusepp KMD-de

esitamise eest. Sellise järelduse tegemiseks annavad alust järgnevad asjaolud:

-

äriregistri andmete kohaselt oli RN sel perioodil ainus OÜ Kodusepp juhatuse liige

ja ka äriühingu ainuosanik;

-

Pajusaare tee 6 tehingute puhul esindas OÜ-d Kodusepp RN (leping tl 22-29);

-

puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kontrollitaval perioodil oleks äriühingu eest

väljastanud arveid või sooritanud pangaülekandeid keegi teine kui RN;

-

OÜ Kodusepp osa 29.12.2010 müügilepingus (tl 45-47) on osaühingu ainsaks

juhatuse liikmeks ja esindajaks märgitud RN.

12. Eelnevale lisaks nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtu hinnanguga

26.08.2010 ainuosaniku otsuse, selle juurde kuuluva nõusoleku ja OÜ Kodusepp juhatuse

töökorra ebausaldusväärsusele (tl 77-78 ja 106), märkides, et suure tõenäosusega on need

vormistatud tagantjärgi fiktiivselt. Väidetav uus juhatuse liige JG ei kinnita mitte üheski

maksuhaldurile antud seletuses, et ta enne osaühingu omandamist detsembris 2010 oleks OÜ-

st Kodusepp üldse midagi teadnud. Fakt on, et äriregistrisse uut juhatuse liiget augustis 2010

ei kantud, samas kui pärast osaühingu müüki tehti kanne äriregistris korrektselt ära ning ka

kõigi ülejäänud äriühingute puhul (vt allpool) oli JG juhatuse liikmena äriregistrisse kantud.

06.04.2011 antud seletustes maksuhaldurile (tl 125-126) möönab JG mingitele dokumentidele

allkirja andmist umbes kolm nädalat enne seletuste andmise aega, samal päeval, mil RN käis

maksuhalduri juures ütlusi andmas (s.o 08.03.2011), kuid sellest ei saa teha järeldust, nagu

oleks JG ka tegelikult ja sisuliselt alates augustist 2010 äriühingu juhatuse liikme kohustusi

täitnud – selle kohta tõendid puuduvad. Et JG ei olnud OÜ-ga Kodusepp enne osaühingu

omandamist mingilgi moel seotud, viitab kaudselt ka see, et ka pärast osaühingu omandamist

ei hakanud osaühing tema juhtimisel ettevõtlusega tegelema ning oma esimestes seletustes

maksuhaldurile (17.02.2011, tl 112-113) väitis isik maksuhaldurile, et konkreetne osaühing

talle tegelikult ei sobi ja ta plaanib selle kohe edasi müüa. JG iseloomustamiseks saab välja

tuua, et äriregistri andmetel oli ta 2010 – 2011 aastatel vähemalt 15 äriühingu juhatuse liige,

mis viitab omakorda sellele, et tegemist võis olla isikuga, kellele müüdi äriühing maksuvõla

tasumise ja vastutuse vältimiseks. 26.08.2010 dokumentide fiktiivsusele viitavad ka RN poolt

12.10.2015 kohtuistungil antud väga ebamäärased ja ebausutavad selgitused selle kohta,

kuidas ta leidis JG enda äriühingusse juhatuse liikmeks ja mis põhjustel ta otsustas JG

koheselt usaldada. Lisaks eelnevale on halduskohus põhjendatult osutanud, et kui JG oli juba

alates 26.08.2010 juhatuse liige, puudus vajadus nimetada ta 27.12.2010 otsuses uuesti

juhatuse liikmeks, vaid oleks piisanud üksnes kaebaja tagasi kutsumisest (tl 135-137). Neil

põhjustel kogumis leiab ringkonnakohus, et 26.08.2010 dokumendid JG juhatuse liikmeks

valimise ja juhatuse liikmete töökorralduse kohta on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta

tähelepanuta. RN oli vaidlusalusel perioodil OÜ Kodusepp ainuke juhatuse liige ning

ainuisikuliselt vastutav kõigi juhatuse liikmeks olekuga kaasnevate kohustuste õigeaegse

täitmise eest, sh deklaratsioonide õiguspärase ja õigeaegse esitamise eest.

3-15-1130

10(11)

13. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga ka selles, et RN tegevus

käibemaksu deklareerimata ja maksukohustuse täitmata jätmisel sai olla üksnes teadlik ja

tahtlik. Pajusaare tee 6 kinnistu müügilepingute p-s 4.1 oli selgelt kirjas, et müügihind

sisaldab käibemaksu (sama kinnitas RN ka maksuhaldurile 08.03.2011 antud seletustes, tl 82-

83), kuid ometi esitas RN KMD-d 0-ga, olles nii teadlik, et tegelikkuses oleks tulnud vastav

käive deklareerida. RN teadlikkust deklareerimis- ja maksukohustusest näitab ka osaühingu

osa müügilepingu p 2.1.4, mille kohaselt lasub osaühingul käibemaksu tasumise kohustus

summas 899 167 krooni. Halduskohus on tahtluse (ja sellega seonduvalt maksu määramise

aegumistähtaja) küsimust põhjalikult käsitlenud halduskohtu otsuse p-s 9. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu arutlusega ja tõenditele hinnangu andmisega ega pea vajalikuks neid

seisukohti üle korrata. RN tegevus käibemaksu deklareerimata jätmisel oli tahtlik ning

maksusumma ei ole määratud pärast aegumistähtaega. Asjakohatud on kaebaja väited

seonduvalt tema 25.01.2011 e-kirjaga JG-le (tl 100), mis puudutab 2010. a detsembrikuu

deklaratsioonide esitamist. Deklareeritavad tehingud, mille tulemusel tekkis äriühingule

maksuvõlg, tehti perioodil september kuni november 2010, mistõttu ei oma detsembrikuu

deklaratsioonid praeguses asjas tähendust. Käibemaksu deklareerimine ei sõltu sellest, millal

kinnistute müügi eest osamaksed reaalselt äriühingule laekusid.

14. Halduskohus on otsuse p-s 8 tuvastanud õigesti, et käibemaksu õigeaegne deklareerimata

jätmine koos maksu tasumata jätmisega tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Samuti on õige

halduskohtu osutus, et ehkki lühidalt, on põhjuslik seos siiski piisavalt väljendatud

vastutusotsuse p-s 6.1. Deklareerimiskohustuse rikkumise eesmärgiks oli tahtlik maksude

tasumata jätmine, mille tulemusel tekkis maksuvõlg. Samuti ei too vastutusotsuse

õigusvastasust kaasa asjaolu, et vastutusotsuse ja vastutusotsuse projektis (tl 95) sisalduvad

põhjusliku seose põhjendused on mõnevõrra erinevad. Maksuhalduril on õigus oma seisukohti

lõplikus haldusaktis korrigeerida, tulenevalt näiteks haldusakti adressaadi poolt vastutusotsuse

projektile esitatud vastuväidetest. Tehingute käibe deklareerimise ja käibemaksu tasumise

kohustus tekkis ajal, kui kaebaja oli ainuisikuliselt OÜ Kodusepp juhatuse liikmeks. Seega ei

oma asjas tähendust, kas pärast kaebaja poolt OÜ Kodusepp võõrandamist oleks

maksukohustuse täitmine olnud teoreetiliselt võimalik või mitte. Tõendamata on küll

maksuhalduri poolt apellatsioonimenetluses esitatud väited sellest, et just kaebuse esitaja

võttis osaühingu arveldusarvelt sularahas välja 141 650 krooni, kuid need väited ei ole ka

asjas olulised. Kaebaja maksustamise seisukohast ei oma tähendust küsimus, mis juhtus

äriühingu arveldusarvel olnud rahaga, vaid oluline on, et äriühingu maksuvõlg tekkis kaebaja

tahtliku tegevuse tagajärjel.

15. Halduskohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis omal algatusel tunnistajana üle

kuulamata JG. Samuti ei ole halduskohus eksinud tõenditele hinnanguid andes. JG andis

maksuhaldurile selgitusi kolmel korral: 17.02.2011 (tl 112-113), 06.04.2011 (tl 125-126) ning

14.07.2014 (tl 84-86). Tema ütlused olid järjepidevad olulises: enne osaühingu ostmist

29.12.2010 puudus tal OÜ-ga Kodusepp mistahes kokkupuude. Niisiis ei olnud isiku

korduvaks ülekuulamiseks kohtus vajadust.

16. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu otsus on seaduslik ning

põhjendatud ja selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb

HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.

17. Et

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata,

jäävad

kaebaja

menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud

taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 kohaselt vastustaja enda kanda.

3-15-1130

11(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa