1-16-115/77 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. augustil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16- 115 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Riita Serikova (istungil ei osalenud; arvamus antud kirjalikult) Kriminaalasi .R `i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest Z vabastamise otsustamine Süüdimõistet Z.R Ik: XXX ; kannab Tartu Vanglas karistust

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-test 1 ja 2 ja § 432 lg-test 3, 3 2, 33, kohtunik

määras:

Jätta . tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Z R

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Z.R `i on kriminaalkorras karistatud korduvalt- 16 korral; kanab 10-ndat vangistust. Tema karistusaeg lõppeb 6.11.2017; toime pannud valdavalt varavastseid kuritegusid. Kohtule on esitatud materjalid otsustamaks .R `i ennetähtaegselt vanglast vabastamise. Z

2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Riita Serikova poolt kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ei nõustu prokurör .R Z `i vanglast ennetähtaegse vabastamisega, arvestades, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga ning uue kuriteo tõenäosuse toimepanemise tõenäosus on .R `i puhul Z kõrge. Tartu Vangla ei toeta .R `i ennetähtaegset vanglast vabastamist, sest uue kuriteo Z toimepanemise risk tema poolt on suur.

Z.R selgitas kohtuistungil , et toetavat sotsiaalvõrgustikku temal tõesti ei ole. XXXX saaks ta praegu elama asuda. Ta lootis, et suudab edaspidi ilma alkoholita läbi saada ning sel moel ka enam mitte kuritegevuse teele sattuda.

Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Negatiivne on .R `i puhul see , et ta on vaatamata oma noorele eale juba toime pannud Z palju kuritegusid. Teda on varem vanglast ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta ei ole osanud või suutnud oma elu korraldada nii et enam kuritegusid toime ei paneks. .R `i iseloomustavat Z materjali vaadates tuleb tõdeda, et ta on mõjutatav , seda eriti kui on hakanud alkoholi tarvitama. Tartu Vangla andmetel puudub .R `l toetav sotsiaalvõrgustik. Tal on palju Z kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kelle mõju on temale küllatki määrav. Tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik- seda on näidanud .R oma tegevusega. Alkoholi Z tarvitamise tõttu on ta pannud toime enamiku kuritegudest. Ta on kolmel korral olnud kriminaalhooldusel ,kuid ikka on kriminaalhooldused lõppenud edutult- .R ei ole Z kriminaalhoolduse nõudeid täitnud. Ennetähtaegne vanglast vabastamine tuleb kõne alla eelkõige nende isikute puhul, kes ei ole korduvalt karistatud ning kel on eelnevad kriminaalhooldused positiivselt kulgenud. .R Z ei ole selline isik. Tema kohta käiv iseloomustav materjal ei anna teda pidada isikuks kelle osas tuleks rakendada ennetähtaegset vanglast vabastamist. Temale on vajalik vanglas tehtav sotsiaaltöö ja kontrollitud keskkond, et ta vabanedes oskaks hinnata õiguskorda ja sotsiaalseid väärtusi.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/