Legislator Case Law & Legislation
2-16-8783/11 AI generated

2-16-8783/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-8783/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada XXXXOÜ (registrikood XXXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (isikukood 36709162743) likvideerib

Legislator headnote

AI generated

2-16-8783/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Lõpetada XXXXOÜ (registrikood XXXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (isikukood 36709162743) likvideerib

Keywords

AI generated
bank deposit contract frozen bank accounts bank resolution fraudulent bankruptcy bank charges satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

09. august 2016. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8783

Tsiviilasi

XXXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

19.07.2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik:

XXXXOÜ

(reg.kood:

XXXX;

asukoht: XXXX)

Avaldaja/võlgniku

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Urmas

Ustav

(e-post:

urmas.ustav@lextal.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Andres

Hermet

(IK36709162743; tegevuskoht: Roseni 7, Tallinn

10111; tel.nr.: +372 50 26 408, +372 6 645 141, faks:

+372 6 645 135; e-post: andres@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXXXOÜ (registrikood XXXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (isikukood 36709162743) likvideerib

XXXXOÜ (registrikood XXXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet (isikukood 36709162743) alates

XXXXOÜ (registrikood XXXX) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata XXXXOÜ (registrikood XXXX) dokumentide hoidjaks XXXX(isikukood

XXXX).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermet (isikukood 36709162743) tasu

suuruseks 921,60 eurot koos käibemaksuga (s.h käibemaks 153,60 eurot) ja kulude

katteks 88 eurot (s.h käibemaks 14,67 eurot).

6. Välja mõista XXXXOÜ-lt (registrikood XXXX) ajutise pankrotihalduri Andres

Hermet (isikukood 36709162743) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 921,60 eurot

koos käibemaksuga (s.h käibemaks 153,60 eurot) ja kulude katteks 88 eurot (s.h

käibemaks 14,67 eurot).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet (isikukood 36709162743)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda

hüvitatav

summa

OÜ

XXXX(registrikood

XXXX)

arveldusarvele

XXXXXXXXXXXX, AS Swedbank.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

06.06.2016 esitas XXXXOÜ (registrikood XXXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

16.06.2016 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Andres Hermet´i. Ajutine haldur esitas 15.07.2016 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara

puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 3 176 101,97 eurot. Ajutine pankrotihaldur

on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on hiljemalt 2013 aasta

juunikuu, kui võõrandati võlgnikule kuuluvad kinnistud ja oli selge, et saadud vahenditest ei

ole võimalik täita kõigi olemasolevate võlausaldajate nõudeid. Isegi kui arvestada, et kohus

oleks rahuldanud võlgniku vastuhagi XXXX AS vastu summas kokku 1 457 982,65 eurot, siis

ei oleks siiski võlgnik selle arvelt suutnud täita kõiki oma olemasolevaid kohustusi (kohustuste

maht 2013.a. lõpu seisuga oli kokku 3 760 978,00 eurot). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik

tänaseks muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetuse tekkimine on tingitud osanike vahel tekkinud erimeelsustest Tivoli

ehitusprojekti teostamisel ja rahastamisel ning vastava äriplaani puudustest. Algse projekti

käivitamise järgselt tekkis vajadus muuta ehitusprojekti, mis omakorda tõi kaasa ehitustegevuse

seiskumise ning vajaduse täiendavate rahaliste vahendite järele. Täiendavaid investeeringuid

aga osapooled tekkinud situatsioonis nõus tegema ei olnud. Ajutise pankrotihalduri käsutuses

oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS

§ 22 lg 5 mõistes. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik - selleks puuduvad

rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et

tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile

teadaolevalt samuti puuduvad.

19.07.2016 kohtuistungil kuulas kohus ära ajutise pankrotihalduri ja võlgniku. Nii võlgnik kui

ka ajutine haldur jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde, võlgnikul puudusid vastuväited

ajutise pankrotihalduri tasule. Ajutine pankrotihaldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti

juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot.

Kohus

määras

19.07.2016

kohtumäärusega

XXXXOÜ

(registrikood

XXXX)

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

hiljemalt 04.08.2016 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXXX´i

(isikukood XXXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 3 176 101,97 eurot. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

19.07.2016 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXXX´i (isikukood XXXX).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1612,80 eurot (sealhulgas

käibemaks 268,80 eurot) ning vajalikud kulud summas 118 eurot (sealhulgas käibemaks 19,67

eurot), mis ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab

ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 921,60 eurot koos käibemaksuga (8,0 h x 96 eurot= 768 eurot +

käibemaks 153,60 eurot= 921,60 eurot) ja kulude katteks 88 eurot (73,33 eurot + käibemaks

14,67 eurot = 88 eurot).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik