1-08-10699/14 · 1-08-10699/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ä r a k i r i Kriminaalasi nr. 1-08-10699

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

11.02.2009.a. Viru Maakohus koosseisus:

kohtunik L.SARNET

rahvakohtunikud M.Tiidemaa, K.Raudla

sekretäri V.Roots

juuresolekul

prokuröri S.Merilo

kaitsja A.Aasmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 09.02. 2009.a. ja 10.02.2009.a.

T.L, isikukood xxx, eluk. xxxx, ei tööta, kriminaalkorras

karistatud 08.09.1987.a. Rakvere Raj. RK KrK § 100 – 15 lg.2 järgi 6 a v/k, väärteoasjas korduvalt karistatud,- süüdistusasja KarS § 113 järgi.

T.L süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta joobnuna 07.03.2008.a.

õhtul kella 19.00 – 23.00 vahel xxxx korteris ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli

käigus tungis kahel korral lühikese ajavahemiku järel kallale A F ja peksis teda; esimesel korral lõi A F korduvalt rusikaga näkku, mille tagajärjel A F kukkus põrandale; teisel korral lõi A F korduvalt rusikaga näkku ja kui A F kukkus löökidest põrandale, lõi teda korduvalt rusikatega rindkeresse, näkku ja vastu kaela, millega tekitas A F eluohtlikkuse tõttu rasked tervisekahjustused - rindkere, pea ja kaela kinnise tömptrauma: rinnakukeha ristimurd, vasaku

III-VIII roide murd rinnakelme vigastuseta, parema IV roide murd rinnakelme vigastuseta,

ninaluude murd, keeleluu parema suure sarve murd verevalumitega kõiki murdusid ümbritsevas pehmes koes; nahaalused verevalumid vasakul pool rindkerel ja näol. Vigastuste tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil ja A F suri kohapeal.

Seega T.L, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Resolutiivotsus kuulutatud 11.02.2009. a. ja otsuse terviktekst antud kohtu kantseleisse 25.02.2009. a.

Esitatud süüdistuses tunnistab T.L end süüdi A F peksmises, kuid väidab, et ta ei tahtnud teda tappa. T.L kinnitas kohtus, et tundis A F üle kümne aasta, nad olid Rakkes koos tööl ja koos tegid sporti. A F oli lastekodulaps ja rääkis talle, et on istunud kinni. Viimastel aastatel suhtlesid nad päris hästi. A F lahutas naisest, peksis naist ja naine

läks tema juurest ära. Koos jõid nad harva, sest süüdistatav käis metsatööl, töölt tuli ära veebruari või jaanuari kuus. 07.03.2008.a. tegi ta juhutöid, ta pidi minema Soome firmasse

tööle, õelt küsis laenu, et saaks minna, aga õde ei andnud, ülemus ka ei andnud, nii jäi minemata. 07. märtsil 2008.a. nägi ta aknast kuidas A F teed mööda liikudes kukkus paneelide lähedal. Ta jooksis alla ja pakkus, et kas tahad võtta, kutsus A F jooma. Mingeid vigastusi või verd ta ei näinud. Ise oli ta siis täiesti kaine. A F oli nõus temaga võtma. Nad läksid poodi. Al F ootas teda väljas poe ees. Ta ostis suitsu ja kärakat – 2 odekolonni. Siis läksid

nad tema koju. Teel koju ei juhtunud midagi. Kell võis olla pool viis või viie paiku. Nad

istusid, tegid suitsu. Ta pakkus A F ka suitsu, koos joodi odekolonn ära. Kuni teise

poeskäiguni oli kõik rahumeelne, tüli ei olnud. Poodi läks ta üksi. A F jäi tema koju, ta keeras veel ukse lukku, et kedagi tonte sisse ei tule. Teisel korral ostis ta jälle suitsu ja kolm odekolonni. Koju jõudes oli uks kinni, ta tegi ukse lahti. A F magas põrandal. Ta ajas A F

2 üles, tõi pitsid ja nad hakkasid edasi jooma odekolonni. Riid tuli sellest, et A F hakkas talle ütlema, et astu välja, see pole sinu korter ja ta lõi teda rusikaga paar-kolm korda näkku ja paar korda vastu kaela. Rindkeresse vist ei löönud, see ei tule meelde. Löögid lõi F järjest, nagu klohmis teda. Siis mingil ajal ütles A F ai ja ai,

ütles, et ära löö enam. Peksmise ajal oli A F põrandal külili ja tema oli seal juures poolkükkis. A F ei tõusnud üldse, ei öelnud talle ühtegi sõna. A F oli veel elus, ta ütles, et annab A F veel kärakat, kuid too tahtis temalt pudelit ära võtta ja sellest tuli veel tüli. Peale löömist A F enam ei tõusnud, jäigi külili. Ta läks magama, ütles, et ta ei puutu enam A F , hommikul näevad. Ta peitis järelejäänud odekolonni ära, sest hommikul oli jälle vaja võtta. Siis hakkas öösel mingi korin. Ta jooksis A F juurde ja keeras A F ringi, et ta ära ei sureks. Kui ringi keeras, nägi, et pulssi pole, et on surnud, suust oli verd põrandale tulnud; ta koristas vere käterätikuga ära. Löömise tagajärjel oli A F nähtavad vigastused, silmadel olid sinikad.

Seejärel läks ta helistama algul samas majas elava tädi poole, aga ei tehtud lahti. Siis läks sõbra M T poole, ütles, et sõber on surnud. Palus, et T helistaks. Enne käis T tema korteris laipa vaatama ja siis helistas. Algul ta T ei rääkinud, mis tegelikult juhtus tema korteris. Ka politseile ei rääkinud, ütles, et sõber on surnud, rohkem midagi. Nad käisid veel A F korteris

vaatamas ja tulid hiljem tagasi. Peale laiba ära viimist koristas ta toa ja pani põrandalt magamisasjad kokku. Verd oli veel pisikese riidevaiba peal, vaiba viskas ta teise tuppa. A F suri tema arvates viina pärast, et süda ütles üles ja ta poleks pidanud teda üldse keerama ringi, see oli tema viga Ise ta ärritus põhjuse peale, ta läks endast välja, sest närvid . on lapsepõlvest peale läbi, isa peksis ta vaeseomaks, peahaavad on tal väiksest peale, koerad

on hammustanud ja kividega on pähe löödud. Ta on arstlikus komisjonis käinud, tahtis taotleda invaliidsuspensioni, aga ei saanud, sest dokumendid varastati ära.

KrMS § 289 alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 38 alt 6. reast 4 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „Alkoholijoobes olen kergesti ärrituv, ma ei mäleta, mis täpselt F jutus

mulle ei meeldinud, aga ma lõin talle mõned korrad rusikaga näkku. Olime istunud elutoas laua taga, löökide tagajärjel kukkus F põrandale, ta vist üritas isegi vastu hakata, aga kuna oli nii purjus, siis sellest ei tulnud midagi välja“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et kogu peksmine oli teisel korral.

KrMS § 289 alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 39 14. reast alates 2 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud

ütlusi järgmises sõnastuses: „Lõin talle veel mõned korrad rusikaga näkku, ta kukkus

põrandale maha, siis peksin teda veel põrandal edasi, lõin talle rusikatega vastu ülakeha“.

Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et talle ei tule see löögimoment

meelde, ta ei oska öelda, kas ta rääkis uurijale tõtt rusikatega kehasse löömise kohta.

KrMS § 289 alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 40 5. reast alates 2 rida T.L eeluurimisel 12.03.2008.a. antud

ütlusi järgmises sõnastuses: „ Tunnistan, et joobes olekus ärritun ma kergesti, vahel piisab

mulle mõnest valesti öeldud sõnast, et endast välja lähen“. Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et ta oli siis veel närvišokis, kui see

ülekuulamine oli.

KrMS § 289 alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri

taotlusel toimiku lk. 44 alt 2. reast 2 lauset T.L eeluurimisel 07.07.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: “Ta hakkas mingit jama rääkima ja ma vihastasin ning lõin teda mõne korra rusikaga näkku. Sel ajal istus A laua taga ja löökidest kukkus ta põrandale“ . Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et esimesel korral löömist ei olnud

ja uurijale rääkis nii, sest oli sellises seisundis.

KrMS § 289 alusel vastuolu tõttu kohtus antud ütlustega avaldas kohus prokuröri taotlusel toimiku lk. 45 ülalt 6. reast 3 lauset T.L eeluurimisel 07.07.2008.a. antud ütlusi järgmises sõnastuses: „Lõin F mõne korra rusikaga näkku, millest ta kukkus põrandale.

Peksin teda edasi. Lõin teda rusikatega põhiliselt rindkeresse“.

3

Vastuolu kohta süüdistatav T.L kinnitas, et rääkis nii, kuna oli sellises

seisundis, mõtles, et läheb teistmoodi läbi. Vastates kaitsjale kinnitas süüdistatav T.L, et lõi kannatanut 3-4 korda näkku ja kaela pihta paar korda. Ta ei tea, kui tugevalt ta lõi ja ta ei tea, kas tema löökidest võis inimene surra. Ta püüdis öösel Al F elustada mõne minuti, keeras teda ümber, tahtis äratada,

mitu korda raputas rinnakorvi peal. Siis võttis laualt pudeli ja jõi ühe joonega ära

kahjutundest, et mis juhtus sõbraga. Kellelegi ta ei rääkinud, et kannatanut peksis, sest ei tahtnud rääkida, liigset juttu küla peale pole vaja lahti lasta.

Vastates prokurörile kinnitas süüdistatav T.L, et elustamine oli enne vere

koristamist, ta keeras kannatanu algul kõhuli ja pärast selili ja siis hakkas raputama. Kui

kannatanu ära viidi, oli kannatanu selili.

Vastates kohtule kinnitas süüdistatav T.L, et A F oli vintis, kui tuli tema

poole ja eelnevalt kukkus lihtsalt tänaval maha. Kui nad läksid pärast poeskäiku rahulikult tuppa, siis vigastusi kannatanul ei olnud ja nad jõid koos ära 2 toodud odekolonni. Seejärel jäi A F põrandale magama. Talle oli sinna ase tehtud, võis sinna pikali visata, kui purju jäi. Teist korda poes käies ostis ta odekolonni ja ühe Ice õlle. Õlut ta A F ei andnud, see oli talle

endale mõeldud. Kutsudes kannatanut jooma ei olnud tal plaanis teda maha lüüa. Ta andis kannatanule kere peale, sest kannatanu oli kunagi enne varastanud temalt ja teised inimesed on talle ka kere peale andnud. Teda on küll kaks erinevat uurijat üle kuulanud ja ta tahtis kohe

õiget juttu rääkida. Esimesel korral ta valetas, aga nüüd räägib kohtus õigust. Peale tema

kedagi korteris ei olnud ja järelikult sai kannatanule vigastused ainult tema tekitada. Ise kannatanu ju ei saanud tekitada neid. Kuna kannatanu magas asemel, siis ainult tema lõi seal pikali olevat kannatanut, kes vastupanu ei osutanud, lõpus ütles vaid, et ära löö. Kunagi varem lõi kannatanu teda hästi palju, võttis ahjuroobi teise inimese juures, lõi tal pea lõhki, kuigi ta elama jäi. Tal oli kannatanu vastu mingi vimm, ta ei saanud nüüd pidama, lõi valimatult.

Tunnistaja A T kinnitas kohtus (tl. 117), et ta töötab Ida Politseiprefektuuris vanemkonstaablina ja ööl vastu 08. märtsi 2008. a. kutsuti ta väljakutsele xxxx korterisse, kus pidi olema surnud inimene. Ta sõitis kohale koos konstaabel Aimar Anijärvega. Kohapeal oli

suur segadus, igal pool olid asjad laiali. Surnud mees oli põrandal pikali ja toas oli see kohtualune, kes oli nad kohale kutsunud. T.L oli joobetunnustega ja rääkis, et tunneb surnud meest, too tuli talle külla, oli peksa saanud, tema oli talle süüa andnud, siis oli magama jäänud ja kõik. Laibal oli silm sinine ja paistes, muud silma ei hakanud. Ta tegi sündmuskohal fotod (tl.17-20), mis on lisatud tema esmasele ülekuulamisele ja tegi A F lahangule saatmise

määruse. Kohapeal tal kahtlusi ei tekkinud, kuna kannatanu oli asotsiaalse välimusega meesterahvas.

Tunnistaja M T kinnitas kohtus (tl. 118), et 08.03.2008. a. öösel kella nelja-viie vahel tuli tema korteri uksele T.L, kes ütles, et tal on surnuautot vaja, et üks mees on ära surnud. Ta läks T.L korterisse ja nägi, et seal oli põrandal maas üks surnud mees, keda ta varem oli näinud, kuid kelle nime ta ei teadnud. Mehel oli nägu verine, tema meest ei puutunud. Korteris kedagi teist ei olnud. Kui politsei oli ära käinud, siis mingi aja pärast nägi

ta T.L ja küsis temalt, miks ta mehe maha lõi ja T.L vastas talle, et ah, hakkas varastama.

Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 108 nähtub, et A F surma põhjuseks oli rindkere, pea ja kaela kinnine tömp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murruga, mille tüsistusena arenes välja äge kopsu-südame

puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil. Kõik arvamuse esimeses lõigus loetletud vigastused on tekitatud lühikese aja jooksul orienteeruvalt 6-12 tundi enne surma saabumist, mida tõestab murdude piirkondades paiknevate nahaaluste verevalumite morfoloogiline leid,

samas roietevaheliste lihaste histoloogilisel uuringul verevalumite piirkonnas sedastatud

erütrotsüütide lagunemine, leukotsüütide enamasti perifokaalne paiknevus demarkatsioonivalli puudumisel. Rinnakukeha ristimurd on tekitatud tõmbi vägivalla toimel löögist (löökidest) piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) rindkere piirkonda.

4

On vähetõenäoline, et rinnakukeha ristimurd võis tekkida A F kukkumisel. Otsesed roidemurrud (tõenäoliselt vasak VII-VIII roie) on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik,

et löökidest piiratud pinnaga esemega või kukkumisel kõvale ebatasasele pinnale. Kaudsed

roidemurrud (tõenäoliselt vasak III-IV roie ning parem IV roie) võisid tekkida rindkere

kokkusurumise tagajärjel eest-taha suunas näiteks löökide ajal rinnaku piirkonda. Keeleluu vasaku suure sarve murd on tekitatud tõmbi vägivalla toimel löögist piiratud pinnaga esemega kaela piirkonda või kägistamisest kätega. Kohtukeemilisel uuringul leiti A F surnukeha verest 3,57 mg/l etanooli ja uriinist

3,52 mg/l etanooli. Selline etanooli kontsentratsioon veres vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Kohtuarst-ekspert Mihhail Vassin kinnitas kohtus (tl. 115), et ta jääb oma arvamuse

juurde. Ekspert selgitas, et alkohoolse joobe foon tähendab seda, et surnukeha verest leiti alkoholi, kontsentratsioon oli 3,57 mg /l etanooli ehk promille, see vastab elaval isikul raskele joobele. Tegelikult see surmaga ei ole otseselt seotud. See täiendab arvamuse esimeses lõigus

kirjeldatut, et kannatanu oli surma momendil alkoholijoobes, aga surma põhjuseks on

rindkere ja kaela kinnine tömptrauma. Joove ei tekitanud surma, aga kiirendas. Ilma tömbi traumata kannatanu poleks surnud joobe tõttu. Aga joobeta sellise trauma tõttu ta oleks surnud nagunii. Need vigastused olid eluohtlikud, kuna tekitasid ägeda kopsu-südame puudulikkuse. Põhimõtteliselt, mis puudutab peatraumat, seal kannatanu näol vasakul pool silma ümbruses oli verevalum, see sobib täiesti, et lüüakse rusikaga. Mis puudutab keeleluu murdu, siis kuna see on samuti tekitatud tömbi vägivalla toimel, kas löögist või kägistamisest, seda ta ei oska täpselt öelda, aga võib tekkida rusikaga kaela löömisest. Kõige olulisem oli rinnakukeha murd ja roidemurd. On äärmiselt vähetõenäoline, et rinnakukeha murd tekib kukkumisel. Peaaegu 100 % juhtumitel tekitatakse see tugevast löögist sinna piirkonda või rinnakul hüppamisest.

Rusikalöögist on võimalik rinnakukeha murd, aga peab olema tugev löök. F vanus oli 57

aastat, luu sel ajal on veel piisavalt vastupidav ja tugev. Elustamise käigus tavaliselt rinnakumurd ei teki. Võib tekkida siis kui inimese vanus on 70-80 eluaastat või rohkem, sest selles vanuses luud hakkavad kaotama kaltsiumi ja hõrenema ja muutuvad hapramaks, aga 57 aastat pole see vanus, mille puhul luu purunemiseks aitab vajutamisest, selleks peab olema tugev löök. Kõik vigastused võisid olla saadud 6-12 tundi enne surma saabumist, see põhineb

histoloogilisel uuringul. Verevalumid enamasti lüüsunud erütrotsüütide ning perifokaalselt

paiknevate leukotsüütidega, demarkatsioonivalli ei täheldata - see tähendab, et kui tekib

verevalum löögikohas, siis löögi mõjust nahaalused veresooned purunevad, veresoone

valendikust imbub veri läbi, veri voolab, imbub läbi kudede, erütrotsüüdid jäävad sinna,

umbes 6-12 tunni pärast hakkab arenema regionaalne põletik ehk tema arvamus on

meditsiiniliselt põhjendatud täielikult. Kui F oleksid sellised vigastused olnud juba enne T.L juurde jõudmist, siis ta ei oleks saanud käituda kirjeldataval moel: viina võtta,

kõndida, vabalt suhelda, sest see oleks olnud hästi valulik. Vigastus nägi histoloogilisel uuringul välja värske, tavaliselt patsient sellises seisundis vajab kunstlikku hingamist, ise ta selles seisus praktiliselt hingata ei saa, sest see on väga valulik. Kukkudes võis A F saada vaid otsesed roidemurrud, näiteks vasak 7. ja 8. roie, aga rinnakukeha murd kukkumisel on äärmiselt vähe tõenäoline, ta pole oma praktikas kohanud selliseid asju. A F siseorganid -

kops ja süda olid normaalse inimese omad. Igasugused ägedad haiguslikud seisundid nagu

probleemid südamega, kopsudega, näiteks kopuspõletik tekitavad ka ägedat kopsu-südame puudulikkust, aga antud juhul ei leitud mitte ühtegi sellist ägedat haiguslikku seisundit. Äge

kopsu-südame puudulikkus oleks tekkinud sel isikul ka joobeta. Kannatanul leiti maksa

rasvväärastus, mis tähendab, et inimene elus tarvitas krooniliselt alkoholi. Steatoos oli

mõõdukas, mis tähendab, et maks on alkoholitarvitamisega kohanenud juba ja

alkoholimürgistust sellises seisundis ei teki. Alkoholimürgistus ise võib põhjustada peaajus hingamise kestvuse pidurduse ja järgneva hingamispuudulikkuse, aga see puudutab vaid neid,

kelle organism ei kohane alkoholiga. Antud juhul inimene tarvitas alkoholi pidevalt,

krooniliselt, üsna sageli ja üsna palju ja organism on adapteerunud sellega, kuid polnud

5 jõudnud sellele tasemele, kus maks ei jõua alkoholi metaboliseerida. Aleksandr Filatovil ei ole olnud mingit peaajutraumat ja võimalik õlatrauma ei mõju sellele juhtumile.

Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mille õiguskaitse tuleneb otseselt

Põhiseaduse §-st 16. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline

tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga (RKKK 3-1-1-28-01). Maakohus leiab, et tapmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.L tegevuses on kohtus tõendamist leidnud, sest ta peksis A F ööl vastu 08. märtsi 2008. a., seejuures lõi ta valimatult tugevaid

lööke kannatanu elutähtsaisse organeisse – pähe, vastu kaela ja rindkeresse ning selle

tagajärjel saabus kannatanu surm. T.L kinnitas kohtus, et tema lõi kannatanut

korduvalt rusikaga pähe ja vastu kaela, kuid eitas algul kannatanu peksmist rindkeresse.

Vastates kohtu küsimustele kinnitas T.L, et ta lõi valimata kohta vastupanu mitteosutavat maaslamavat A F , peksis teda valimatult ja kohtus avaldatud tema eeluurimisel

antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et T.L lõi A F korduvalt ka tugevalt

rindkeresse. Seda, et löögid olid tugevad, kinnitab kohtus üle kuulatud kohtuarst-ekspert

Mihhail Vassin, kes kinnitas, et A F surma põhjuseks olid rindkere ja kaela kinnine

tömptrauma, mis olid eluohtlikud vigastused. Kohtus on tuvastamist leidnud, et A F

peksmine kestis pikemat aega ja vähemalt kahel korral, seda on kinnitanud süüdistatav eeluurimisel ja seega realiseeris ta talle süüksarvatud käitumise objektiivse teokoosseisu.

Isiku süü tõendamiseks on vaja tuvastada, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese

surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Samuti ei ole tähtsust kausaalahela täpsel kulul. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjuslik seos süüdistatava T.L käitumise ja saabunud tagajärje – A F surma - vahel olemas,

tegemist on kannatanu surma vältimatu eeldusega. T.L poolt korduv tugev A F

löömine pähe, kaela piirkonda ja rindkeresse tõi kaasa kannatanu eluohtlikud vigastused, mille tagajärjel ta suri. Määrav on sellisel juhul subjektiivne koosseis. Tapmise subjektiivne

külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmava teo, surma ja

nendevahelise kausaalseose - suhtes. Kui keskmise inimese jaoks on kausaalahela kulg ettenähtav, on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Seega on tapmine toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ning möönab seda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt öelnud, et isik möönab mis tahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht (RKKK 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97). Isiku

käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja

voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKK 3-1-1-142-05). Subjektiivse külje tuvastamisel

on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult kujul. T.L, pekstes valimatult A F korduvalt tugevate löökidega elutähtsa organi –

pea, kaela ja rindkere - piirkonda, möönis mistahes tagajärge, sealhulgas kannatanu surma saabumist, seejuures ei kontrollinud T.L mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning

tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma ja seetõttu on tegu toimepandud kaudse tahtlusega. T.L oli kohtu arvates alust eeldada, et temapoolne pikaajaline ja

tugev kannatanu peksmine pähe, kaela ja rindkeresse võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Kohus jõudis tõendeid kogumis analüüsides ja neid siseveendumuse alusel hinnates järeldusele, et T.L süü toimepandud kuriteos on täielikult tõendatud, eelkõige tema enda kohtus antud ja kohtuistungil avaldatud eeluurimisel antud ütlustega, kohtuarst-eksperdi

Mihhail Vassini kohtus antud ütlustega, tunnistajate A T ja M T ütlustega, surnu

kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 108 tuleneva järeldusega, et A F surma põhjuseks oli

6

rindkere, pea ja kaela kinnine tömp trauma rinnakukeha murru, roiete hulgimurdude, ninaluude murru ning keeleluu vasaku suure sarve murruga, mille tüsistusena arenes välja äge

kopsu-südame puudulikkus raske alkohoolse joobe foonil. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid, et keegi teine peale kohtualuse oleks A F löönud. T.L teo

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega T.L, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus ümber kvalifitseerida kohtualuse tegevus tahtlikult tapmiselt KarS § 117 järgi, kuna kohtualune väidetavalt põhjustas kannatanu surma

ettevaatamatusest, sest kohtuistungil on tema süü ülaltoodu alusel täielikult tõendamist leidnud KarS § 113 järgi.

Tsiviilhagi ei ole. Kannatanu A F matusekulud kaeti suures osas riiklikust

matusetoetusest, Rakke vald süüdlase vastu tsiviilhagi esitada ei soovi (tl. 59).

Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. T.L karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendav asjaolu on oma süü osaline tunnistamine ja kahetsus juhtunu suhtes. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo

raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. T.L on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel elukoht, ta ei tööta. KarS § 113 näeb ette karistusena kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Maakohus leiab, et kohtualuse T.L puhul ei ole

võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg. 2 ja 3 alusel tingimisi

karistuse kandmisest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus T.L süü suurust ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ning peab vajalikuks karistada kohtualust reaalse vangistusega sanktsiooni

alammäära lähedases määras. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära.

Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus

o t s u s t a s :

Süüdi mõista T.L KarS § 113 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) aastase vangistusega.

Tõkend - vahi all pidamine jätta muutmata, T.L karistusaja alguseks lugeda 11.03.2008.a., s.o. tema kinnipidamise päev.

Välja mõista T.L-ilt (eluk. xxxx):

- 6800 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr.

10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 65 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja179 lg.1 p.1 alusel ja

- 23411.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A. Aasmaa osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus

Asitõendid – A F riided, mis asuvad Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiuruumis - hävitada kohtuotsuse jõustumisel

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru

Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul.

7

Kohtunik

/allkiri/

L.Sarnet

Rahvakohtunikud /allkirjad/

M.Tiidemaa, K.Raudla

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Tartu Ringkonnakohus 21. mail 2009.a otsustas:

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10699 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista T.L-ilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt

osutatud õigusabi eest 6897 krooni 10 senti riigituludesse. T.L tasuda

väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Bank nr

10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049858 ning selgitus: „T.L kriminaalasjas nr 1-08-10699 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsus jõustus

27. augustil 2009.a Riigikohtu kohtumäärusega

№oremreferent

I.Golubev