4-16-5546/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-5546

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-5546 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuli 2016. a , millega määrus jäeti

H.J kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklus

-

menetlustalituse 08.06.2016. a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,007453 läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H.J (ik XXX; elukoht ) XXXXXXXX , määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta . a määrus

Harju Maakohtu 28. juuli 2016 muutmata ja H.J määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebami (VTMS § 198) sele .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.2016.a esitas H.J Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2016.a otsusele väärteoasjas nr

2302,16,007453. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 rikkumise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks kohtuvälise . Kaebuse esitaja taotles menetleja poolt määratud karistuse kergendamist.

2. kaebuse läbi vaatamata, kuna Harju Maakohus jättis 28.07.2016. a määrusega H.J

kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ei ole kaebaja taotlenud Maakohus viitas VTMS § 114 lg le 4, mille kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt -

üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menet Kaebuse esitamise lusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

tähtpäevaks oli 06.07.2016. a, kuid H.J esitas kaebuse 19.07.2016. a. Väärteotoimikus

olevast 22.05.2016. a koostatud väärteoprotokollist 20160522378901 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.2016. a. Kaebuse esitaja

4-16-5546

2(3)

on väärteoprotokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud 22.05.2016. a. Seega oli isik teadlik kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav.

Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et H.J pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud

otsuse kätte. Seadus ei näe ette võimalust ega pane ka kohtuvälisele menetlejale kohustust saata

menetlusalusele isikule karistamisotsus posti/e-posti teel. Seega ei oma kaebetähtaja möödalaskmise seisukohalt mingisugust tähendust millal või mil viisil saab kaebaja kohtuvälise menetleja otsusest teada, seda enam, et väärteoprotokollil on selge viide sellele, et isik peab lahendile ise järele minema.

Kohus märkis, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse puudumisel ei saa kohus asuda võtma seisukohta selles osas, kas tähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel või mitte, rääkimata siis seisukohavõtust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas.

3. määruskaebuse 05.08.2016. a registreeris ringkonnakohus H.J /vastulause maakohtu määrusele. Kaebuses jääb H.J jätkuvalt selle juurde, et tema sai aru, et otsus tuleb talle e- posti teel. Samuti leiab ta, kuivõrd ta oli joobeseisundis, siis talle ei saanudki kõik 100% selge olla ning politsei poolt on tehtud

tööd ebakorrektselt. H.J soovib teada kas ja kuidas on tal võimalik kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega ennistada ning kust ta saaks juriidilist nõu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus

, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on

ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega

anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks H.J

kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Samuti on maakohus selgitanud, miks ta ei saa võtta

seisukohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas.

5.1. 22.05.2016. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.2016. a, mistõttu oli H.J viimaseks kaebuse

esitamise tähtajaks 06.07.2016. a. H.J esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule 19.07.2016.a. Seega ei pidanud H.J

kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning maakohus jättis selle põhjendatult läbi vaatamata.

Määruskaebuses esitatud viited väärteoprotokollile allkirja andmise kohta joobeseisundis ning

sellest tulenevale ebaselgusele, ei takista isikut hiljem kaine peaga tema suhtes koostatud

väärteoprotokolli üle lugema ning selles kirjutatut endale selgeks tegema. Väärteoprotokollis on

selgesõnaliselt ja tumedamas kirjas trükitud millal on kohtvälise menetleja juures lahend , kättesaadav ja, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. Seega jäävad paljasõnaliseks H.J väited selle kohta, et talle lubati kohtuvälise

menetleja lahend saata e-posti teel.

5.2. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud

kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on

kriminaalasi. Seega oleks mõjuva põhjuse esinemisel kaebetähtaja ennistamiseks õigus ringkonnakohtul, H.J

kuivõrd on määruskaebuse esitatud ringkonnakohtule.

4-16-5546

3(3)

Kuigi H.J kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust otseselt ei esita, tuleneb siiski tema kaebusest, et ta soovib kaebuse tähtaja ennistamist taotleda.

KrMS § 172 lg 2 p de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu -

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. d, et objektiivsete takistustena võiks Ringkonnakohus on varasemalt leidnu kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms ka - - - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. H.J poolt määruskaebuses märgitu, et ta ootas kohtvälise menetleja otsust e-mailile ning ei teadnud, et pidi otsusele ise järgi minema, ei ole selliseks objektiivseks takistuseks.

Eeltoodust tulenevalt ei esine ringkonnakohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust. H.J-ile oli juba 22.05.2016. a väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka

väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 21.06.2016. a.

5.3 Määruskaebuses esitatud küsimustele vastates selgitab ringkonnakohus, et kohtuvälise

menetleja nimetus on märgitud väärteoprotokollis kõige esimeses lahtris ning ka Harju Maakohtu

28.07.2016. a määruses ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri ning selleks on Politsei- korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskus. Juriidilist nõu saab küsida juriidilisest büroost või advokaadibüroost ui isik ei ole ise võimeline

. K kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi vahenduse jääda kaitseta ta , on isikul õigus taotleda riigi õigusabi korras kaitsja määramist.

6. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p st 1, § st 194, § 196 lg st 2 ja § - - - -st 198

jätab ringkonnakohus määruse muutmata ja H.J vaidlustatud Harju Maakohtu 28.07.2016. a määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/