1-09-2083/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-2083

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (kokkuleppemenetluses)

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja äbivaatamise aeg ja koht 25.veebruar 2009. a., 1.Mai 2, Narva kohtumaja

25.veebruar 2009.a, 1.Mai 2, Narva kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-2083 (08930000366) Kohtunik Mihhail Komt atnikov ś Kohtuistungi sekretär

Tõlk Laila Üleoja

Sirje Sirnask Kriminaalasi

U.P süüdistuses Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 25 lg 1,2, § 329 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Anneli Pärt Süüdistatav

U.P, sünniaeg xxx,a-isikukood

xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrg haridusega,

emakeel-vene keel, pensionär, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud neli korda,

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Galina T elnokova (riigi poolt määratud korras) ś

1-09-2083

(6) 2 juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, maakohus otsustas:

1. KarS § 25 lg 1,2, § 391 lg 1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) Süüdi mõista U.P kuu pikkuse vangistusega.

2. mõistetud karistus - 3 (kolme) kuu pikkune KarS § 69 alusel asendada U.P-le

vangistus - üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab U.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 2.1.Määrata U.P elukohaks xxx.

2.2.

Kohtuotsus saata täitmiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda U.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks.

2.3.Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

3. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse U.P jõustumisel.

4.KrMS § 180 lg 1, 3 § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 32 (kolmkümmend kaks) krooni (lk 37).

5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina T elnakova OÜ ś

kasuks (asukoht: Narva 20309 Kiriku 13) 3 996 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kuus)

krooni 80 senti kaitsja-vandeadvokaadi Galina T elnakova määratud korras süüdistatava U.P ś kaitsjana eeluurimisel osutatud õigusabi eest (lk 38, 40). 5.1. (elukoht: xxx) menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.P-lt

määratud kaitsjale makstud tasu 3 996 (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend kuus) krooni 80

senti riigituludesse kaitsja-vandeadvokaadi Galina T elnakova osavõtu eest kohtueelsest ś menetlusest.

6.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina T elnakova OÜ ś

kasuks (asukoht: Narva 20309 Kiriku 13) 1 180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni

kaitsja-vandeadvokaat Galina T elnakova määratud korras süüdistatava U.P ś kaitsjana kohtuistungil osutatud õigusabi eest. 6.1. (elukoht xxx)menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.P-lt määratud kaitsjale makstud tasu 1 180 (üks tuhat üks sada kaheksakümmend, s.h. on käibemaks 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni) krooni riigituludesse kaitsja-vandeadvokaat Galina T elnakova ś osavõtu eest kohtuistungist.

1-09-2083

(6) 3

7.Asitõendid 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, asuvad Maksu-ja Tolliameti Ida Maksuja tollikeskuse tolliinspektuuri laos hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

8.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „U.P, kriminaalasi 1-09-2083, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30

(kolmekümne) päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata

kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse välja 25.veebruaril 2009.aastal.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme)

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o.26.veebruarist 2009.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Narva kohtumaja kantseleis alates 25.veebruarist 2009.a, peale kella 16.00 .

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 (viieteist kümne) päeva jooksul alates 11.märtsist 2009.a

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1. süüdistatakse selles, et tema olles isik, kelle suhtes 09.juuni 2008.a U.P Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse ametnik kohaldas üldmenetluse nr EE560/378 korras karistust 19.detsembrist 2007.a toime pandud väärteo eest, mis on ettenähtud Alkoholi-, tubaka, kütuse –ja elektriaktsiisi seaduse 57 lg 1 ning Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi 2 400 (kaks

tuhat nelisada) krooni rahatrahvi näol (30.septembri 2008.a seisuga on rahatrahv 2 400 (kaks tuhat nelisada) krooni U.P poolt tasutud), taas, 28.oktoobril 2008.aastal, kella

20.00 ajal saabudes mööda jalakäijate liiklusriba Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, Narva maantee tollipiirpunkti kaudu, deklareeris tollile lubatud koguse sigarette 200 (kaks sada) tükki,

Venemaa (edaspidi tekstis VF) päritolu Venemaa aktsiisimärkidega filtriga sigarette. Ent

täiendava tollikontrolli käigus leiti tollikontrolli eest varjutult, 200 (kakssada) sigaretti More

Lights, mis olid peidetud tema riiete alla ja polnud tema poolt mingilgi moel deklareeritud.

Kõikidel sigaretipakenditel olid Venemaa aktsiisimärgid. Antud fakti kohta koostas Maksuja

Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 08-12.1.-5/12/5670.

2.Samuti tema taas 06.detsembril 2008.aastal, kell 00.50 saabudes mööda jalakäijate liiklusriba

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, Narva maantee tollipiir

ipunkti kaudu, deklareeris tollile

1-09-2083

(6) 4

lubatud koguse sigarette 200 (kakssada) tükki, VF päritolu Venemaa aktsiisimärkidega filtriga sigarette More Lights.

Ent täiendava tollikontrolli käigus leiti tollikontrolli eest varjutult 140 (ükssada nelikümmend) sigaretti More Lights, mis olid peidetud leivatoote pakendisse ja polnud tema poolt mi gilgi moel n deklareeritud. Kõikidel sigaretipakenditel olid Venemaa aktsiisimärgid.

Antud fakti kohta koostas Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tolliinspektuuri ametnik reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 08-12.1.-5/12/6139.

Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi tekstis ATKAS) § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt Euroopa Ühenduse territooriumi ühe päeva

jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 (kakssada)

sigaretti või 100 (ükssada) sigarillot või 50 (viiskümmend) sigarit või 250 (kakssada viiskümmend) suitsetamistubakat või 250 (kakssada viiskümmend) grammi närimistubakat.

Tolliseaduse § 37 lg 2 ja § 47 lg 2 alusel, kui reisija pagasis oleva kauba kogus ületab Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri, tuleb esitada kirjalik tollideklaratsioon või reisija deklaratsioon vastavalt kauba tolliterritooriumile toimetamise eesmärgile. 2.1.

Sellega pani U.P toime KarS § 25 lg 1 ja 2, § 391 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o salakaubaveo katse toimetada deklareeritavat kaupa üle Euroopa Ühenduse

tolliterritooriumi piiri seda tollikontrolli eest varjates ja deklareerimata jättes, olles isik, kellele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. 2.2.Tsiviilhagi esitatud ei ole. 2.3.Menetluskulud kohtueelsel menetlusel : KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Galina

T eln kova´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 3 964 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend ś o

neli) krooni 80 senti (lk 38, 40) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 32 (kolmkümmend kaks) krooni (lk 37).

3.Viru Ringkonnaprokuratuuris 12.veebruaril 2009.aastal kokku lepitud karistuse liik ja määr (lk.43-44). 3.1.Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ning tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt maakohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

3.2.KarS § 25 lg 1 ja 2, § 391 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi Anneli Pärt maakohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

3.2.1. mõistetud karistus - 3 kuu pikkune KarS § 69 alusel asendada U.P-le

vangistus - üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna teeb 180 tundi

üldkasulikku tööd (3 k = 90 p; 90 x 2= 180 tundi), mille kestuseks on 180 tundi,

ja mis tuleb sooritada 5 (viie) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab U.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle

pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste

täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

U.P-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

1-09-2083

(6) 5 MENETLUS MAAKOHTUS

4.Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25.veebruaril 2009.aastal kell 09.45 alanud kohtuistungil tunnistas süüdistatav U.P end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 25 lg 1 ja

2, § 391 lg 1 järgses kuriteos ja jäi 12.veebruari 2009.a Viru Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe . 4.1.Prokuröri abi Anneli Pärt jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. 4.2.Kaitsja-vandeadvokaat Galina T elnakova jäi sõlmitud kokkuleppe. ś 4.3.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi maakohus järelduse, et süü tunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava U.P vaba tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav U.P süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 25 lg 1 ja

2, § 391 lg 1 järgi ja mõista temale karistus vastavalt 12.veebruari 2009.a Viru Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele.

MAAKOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULU OSAS

5.KrMS § 180 alusel kanda süüdistataval riigituludesse kõik õigusabikulud, mis kokku 3 996 on (kolm tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni 80 senti (32kr.+ 1 982,40 kr.+ 1 982, 40 kr).

Sundraha suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära (KrMS § 179 lg 1 p 2), s.o 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

ASITÕENDITE KOHTA

6.Prokuröri abi taotleb asitõendite s.o 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, mis olid ära võetud ,

28.oktoobril ja 06.detsembril 2008.a ja asuvad Maksuja Tolliameti Ida Maksuja tollikeskuse

tolliinspektuuri laos konfiskeerimist KarS § 83 lg 2 alusel. Maakohtunik leiab, et prokuröri abi , seisukoht sigarettide konfiskeerimise kohta on väär.

6.1.Vastavalt KrMS § 313 lg 1 p-le 11 peab kohus juhul, kui kriminaalmenetluse käigus on ära

võetud asitõendeid või muud asjad, süüdimõistva otsuse tegemisel esitama KrMS §-s 126 toodud konkreetsed meetmed äravõetud asjade edaspidiseks käitlemiseks. Kohtueelse menetluse kokkuvõttest (lk 32, p 4) nähtuvalt võeti asitõendina ära hulk esemeid, s.o 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti mis on lisatud kriminaaltoimikusse , U.P süüd kinnitava tõendina. 6.2.Kuna kriminaalasjas esemele, ainele on antud protsessuaalse staatuse asitõend, siis sel juhul ei saa antud asitõendit (deid) konfiskeerida. Kohtunik leiab, et käsitletaval juhul puuduvad 340 sigareti konfiskeerimise põhjendused.

Kõnealused sigaretid (lk 17, 21) võeti ära reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse käigus ja

tunnistati asitõendiks. Seega ei olnud 340 sigareti konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara. Asitõendite suhtes võetavaid meetmeid sätestab KrMS § 126.

6.3.Antud juhul tuleb juhinduda KrMS § 126 sätetest, mis tähendab, et 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti, mis on käesolevas kriminaalasjas tõendiks, tuleb: kas vabastada asitõendi staatusest ja pärast konfiskeerida või vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). Kohtupraktikast tuleneb : “ Riigikohus peab vajalikuks juhtida kohtute tähelepanu ka asjaolule, et

lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest.

Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise.

1-09-2083

(6) 6 Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). Lisaks eeltoodule, tuleb kriminaalasja arutamisel hinnata olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad või

lükkavad ümber süüdistatava väited, et temalt on kuritegelikul teel saadud varana võetud ära ka isiklikud esemed“ (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-14-07, 16.mai 2007.a).

Kokkuvõtteks kohtunik leiab, et 340 (kolmsada nelikümmend) sigaretti kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 7. Kaitsja-vandeadvokaat Galina T elnokova taotluse kohta märgib kohtunik järgmist. ś 7.1.Menetluskusid ei saa jätta riigi kanda, kuna: 7.1.1.U.P pani toime kuriteo kaks episoodi; 7.1.2.sama teo eest on ta karistatud väärteomenetluse korras neli korda.

Mihhail Komt atnikov ś kohtunik