1-09-2133/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-2133

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruaril 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-2133 (09230102540) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi T.T süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 4-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Maigi Simson Süüdistatav

T.T elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud: 1) 18.03.1987 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 aastat; 2) 08.02.1990 Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK

§ 139 lg 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 2 aastat katseajaga 3 aastat; 3) 25.05.1995 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1; § 140 lg 2 p 3 ja § 115 lg 3 p 1 - § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 9 aastat; 4) 12.12.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 177´3 alusel mõisteti vabadusekaotus 6 kuud;

5) 19.04.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3

alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 3 aastat katseajaga 3

2 aastat; 6) 07.05.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 alusel mõisteti vangistus 4 aastat 4 kuud ja 13 päeva. 14.12.2006

Harju Maakohtu määruse alusel vabastati tingimisi ennetähtaega,

kuid Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 07.11.2007 otsusega,

pöörati karistus uuesti täitmisele ning KarS § 76 lg 5 alusel mõisteti vangistus 3 kuud ja 9 päeva; 8) 14.02.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud (vabanes 11.08.2008) Väärteokorras karistatud 12 korda /tl 14-19/

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.02.2009.a. Kaitsja

Sergei Narusberg RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.T KarS § 199 lg.2 p. 4-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.T ´ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.10.2008.a. kuni 31.10.2008.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust.

Kandmata karistus 5 (viis) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 11.02.2009.a.

Tõkendina kohaldada T.T suhtes vahistamine. Vahistada T.T

kohtusaalis.

Välja mõista T.T-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5 lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „T.T, 1-09-2133 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

3 Kohtuotsuse põhiosa

T.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud vangistusega

6 kuud, võttis uuesti 11.02.2009.a. kella 17.40 paiku Tallinnas aadressil Mustamäe tee 50 asuvast kauplusest „A&T Sport“ võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil musta värvi jope „Salomon X-Wing“ maksumusega 5809.- krooni, peitis jope enda seljas oleva jope alla ja möödus seejärel kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.

Lisaks süüdistatakse T.T selles, et tema isikuna, keda on 14.02.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud vangistusega 6 kuud, võttis uuesti 30.10.2008.a. kella 13.45 paiku Tallinnas aadressil Endla

45 asuvast Prisma Peremarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil 1 kokanoa Fiskars maksumusega 269.- krooni, 3 kööginuga Fiskars

kogumaksumusega 807.- krooni (ühe noa hind 269.- kr), 2 fileerimisnuga Fiskars

kogumaksumusega 538.- krooni (ühe hind 269.- kr), 2 juurviljanuga Fiskars

kogumaksumusega 238.- krooni (ühe noa hind 119.- kr) ja 2 koorimisnurga Fiskars kogumaksumusega 258.- krooni (ühe noa hind 129.- kr), so nuge kogusummas 2110.- krooni,

peitis noad endale põue ja möödus seejärel kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Seega T.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.T süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 30.10.2008.a. on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. AS Prisma Peremarketi avaldus, millest nähtub, et 30.12.2008.a. varastati AS

Prisma Peremarketi´le kuuluvas Kristiine Prismas kaupa 10 Fiskars nuga, s.o. 1 kokanuga Fiskars maksumusega 269.- krooni, 3 kööginuga Fiskars kogumaksumusega 807.- krooni (ühe noa hind 269.- kr), 2 fileerimisnuga Fiskars kogumaksumusega 538.- krooni (ühe hind 269.-

kr), 2 juurviljanuga Fiskars kogumaksumusega 238.- krooni (ühe noa hind 119.- kr) ja 2

koorimisnurga Fiskars kogumaksumusega 258.- krooni (ühe noa hind 129.- kr), so nuge kogusummas 2110.- krooni. Kaup on rikkumata (tl 44); AS G4S Eesti õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et maksmata kauba kogusumma oli 2 110 kooni (tl 45);

tunnistaja S P ´i ütlused, et olles tööl 30.10.2008.a. kella 12.40 ajal Tallinnas Kristiine Prismas aadressil Tallinn, Endla 45. Oli tööpostil kassade ees kui sai keskusest teate, et tuleb kinni pidada meesterahvas. Kui antud isik läbis kassarivi, siis pidas isiku kinni ja palus tulla

kaasa. Valuutavahetuse juures pani kinnipeetud isik jooksu, kuid sai isiku kätte ja viis turvaruumi. Turvakontrolli käigus selgus, et kinnipeetud isikuks osutus T.T ning

kelle põues oli 10 nuga „Fiskars“. Kaup kuulus Kristiine Prisma´le, maksumusega 2 110 krooni. Kauba eest ei olnud tasutud ning kaup on korras ja tagastatud (tl 46); tunnistaja EE´e

ütlused, et olles tööl 30.10.2008.a. kella 12.31 ajal Tallinnas Kristiine Prismas aadressil Tallinn, Endla 45 valvekeskuses kaamerate taga. Nägi kuidas meesterahvas kelle korvis oli palju asju läks kabiini. Kabiinist väljudes oli meesterahval korvis märgatavalt vähem kaupa.

Korvi koos asjadega jättis kassa taha ja lahkus kauba eest tasumata. Tema teavitas sellest

koheselt teisi turvatöötajaid. Kinnipidamisel üritas isik turvatöötaja eest ära joosta (tl 47); asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et on vaadeldud 10 erinevat „Fiskars“ kööginuga (tl 48-50); väljatrükk Harju Maakohtu 14.02.2008.a. kohtuotsusest nr 1- 08-2243 millest nähtub, et T.T on süüdi mõistetud KarS § 199 lg.2 p.4-§ 25 lg.2

4 järgi (tl 20-22); kannatanu JA ütlused, et 30.10.2008.a. umbes kella 12.40 ajal Tallinn, Endla 45 asuva Prisma Peremarket AS kauplusest Kristiine Prisma meeskodanik T.T,

püüdis varastada 10 „Fiskars“ nuga kogumaksumusega 2 110 krooni. Kuna kaup on

tagastatud kauplusele, siis tsiviilhagi ei esitata (tl 41-43); kahtlustatava T.T ütlused, millistega ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo episoodis süüdi täielikult ja

kahetseb väga antud kuriteo toimepanemist. 30.10.2008.a. läks ostma süüa Prisma Peremarketisse, mis asub Tallinn, Endla 45. Müügisaalis tekkis tahtmine midagi varastada, et kaup hiljem maha müüa, et elamiseks raha saada. Nägi riiulil kööginuge ja võttis 10 nuga,

pannes need korvi. Edasi läks koos korviga riietuskabiini ning kabiinis peitis kõik noad pükstesse. Pärast seda läks kauba eest maksmata müügisaalist minema, püüdis veel ära joosta, kuid peeti kinni ja viidi turvaruumi. Turvakontrolli käigus leiti 10 erinevat varastatud nuga. Kaupa ära ei rikkunud (tl 77-80) ning toimiku teiste materjalidega.

T.T süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 11.02.2009.a. on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja

avaldatud, s.o. AT Sport OÜ avaldus, millest nähtub, et 11.02.2009.a. varastati kauplusest „A&T Sport“ musta värvi jope „Salomon X-Wing“ maksumusega 5 809.- krooni Kaup on

tagastatud kauplusele (tl 2); tunnistaja TK´i ütlused, et olles tööl 11.02.2009.a. kella 17.40

paiku sisenesid kauplusesse meesterahvas koos naisterahvaga. Meesterahvas valis joped ja läks kabiini neid proovima. Joped olid „Salomon X-Wing“ ja must „Spyder“. Meesterahvas väljus kabiinist ühe jopega, mille asetas oma kohale, see oli „Spyder“ . Teist jopet kohale ei pannud. Meesterahvas ja naisterahvas väljusid koos poest, tema läks neile järele ja pidas kinni

(tl 3-4); tunnistaja VKütlused, et T.T-ga on ammused tuttavad. Aleksei ütles temale, et tahab osta jopet. Tema pidi aitama Alekseil jopet valida. Aleksei leidis 2 jopet ja läks neid proovima, tema oli samal ajal saalis kui nägi, et Aleksei liigub väljapääsu poole.

Tema järgnes Alekseile ning poest joosti Alekseile järele. Tema ei teadnud, et Aleksei

kavatseb poest midagi varastada (tl 8-11); kahtlustatava T.T ütlused, et kahtlustus on temale arusaadav ja on pannud toime kuriteo. Tema läks poodi, et endale jope osta, poodi läks koos tuttava neiuga. Võttis kaks jopet ja läks proovikabiini. Proovikabiinis tekkis mõte jope varastada, ühe jope jättis selga ja teise pani tagasi. Jõudes ukseni peeti teda kinni. Temaga kaasas olnud neiu ei teadnud midagi, et kavatseb jope varastada (tl 28-32) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav T.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuste sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. T.T on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. T.T ´ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.T

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.T ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse

vangistusega. T.T kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud T.T suhtes ka põhjusel, kuna T.T ei oma sissetulekut ( t lk.83, 84) ning lisaks kuuluvad T.T-lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine T.T suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole T.T isik, kelle suhtes oleks võimalik

kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Aleksei

5 T.T on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole T.T suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna T.T ei ole teinud

eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti

oleks mõistetud vangistusest T.T tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab

karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda

süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-

21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub T.T suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik

ennekõike vastutama toimepandud teo eest. T.T pani kuriteod toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et T.T

suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse,

kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega ning 30.10.2008.a. kuriteo episoodi pani toime kahe kuu

möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist, samuti jätkas isik peale 30.10.2008.a. kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. T.T-lt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni Arvestades T.T varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid,

siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik