1-08-12521/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 12521 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 10. veebruar 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi D.I süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 05. detsembri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.I Prokurör Urmo Paal

Süüdistatav D.I

sünd 04.07.1964.a, Eesti kodanik, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxx, ei tööta, varem üheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 09.09.2008.a Harju Maakohtu

poolt KarS § 424 järgi 4 kuulise vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks

Kaitsja Adv. Imbi Seimar RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 05. detsembri 2008.a otsus osaliselt D.I-le KarS § 65

lg 1 ja 64 alusel mõistetud liitkaristuses ning osas, millega kohus luges vangistuse kandmise

2 alguseks 05.12.2008.a.

Mõista uue otsusega D.I-le KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 alusel tema vahistamise päev 08.09.2008.a. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. D.I apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

D.I tunnistati KarS § 424 ja 329 järgi süüdi ja karistati 1 aastase vangistusega,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 alusel suurendati karistust 09.09.2008.a otsusega mõistetud

karistuse kandmata osa (1 kuu ja 3 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 3 päeva

vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.12.2008.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

KarS § 329 järgi tunnistati D.I süüdi selles, et olles 15.09.2003.a kohtuotsuse

alusel karistatud KarS § 424 järgi 3 aasta ja 25 päeva vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis 7 korral – 30.11; 01.12.ja 08.12.2006.a ning 13.01; 21.01.; 01.02 ja 18.02.2007.a Harjumaal Tallinnas, Ida-Virumaal Sillamäel ja Rapla maakonnas

mootorsõidukit, millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust.

KarS § 424 järgi tunnistati D.I süüdi selles, et olles 15.09.2003.a Tallinna Linnakohtu

otsusega KarS § 424 järgi karistatud, juhtis taas neljal korral mootorsõidukit alkoholijoobes –

30.11.2006.a Tallinnas Tulika tänaval; 21.01.2007.a Tallinnas Telliskivi tänaval; 01.12.2006.a Ida-Virumaal Sillamäel ning 18.02.2007.a Tallinnas Narva maantee ja Marana tn ristmikul.

APELLATSIOONI SISU.

D.I ei vaidlusta apellatsioonis maakohtu otsust ei enda süüditunnistamises ega karistamises vaid leiab, et kohus on rikkunud menetlusseadust sellega, et fikseerinud kohtuotsuse sissejuhatavas osas ka tema karistatuse 12.05.1988.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel.

Teiseks leiab D.I, et maakohus märkis ebaseaduslikult karistuse kandmise alguseks

kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 05.12.2008.a. D.I on seisukohal, et kuivõrd

3

maakohus moodustas liitkaristuse vaidlustatud otsusega mõistetud ja 09.09.2008.a otsusega

mõistetud karistustest, siis peab karistusaja alguseks olema esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse algus, milleks on 08.09.2008.a.

Apellatsioonitähtaja jooksul esitas D.I täiendava kaebuse, milles leiab, et teda tulnuks

pärast 09.09.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist, s.o 07.01.2009.a viivitamatult vabastada, kuivõrd 05.12.2008.a otsus, millega teda vangistusega karistati, ei ole jõustunud, sest kestab apellatsioonimenetlus.

Ka leiab apellant, et tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud sellega, et on vahistatu ja viibib Tallinna Vanglas, tegelikult kannab ta karistust ja talle peavad laienema kinnipeetava õigused. Vahistatu õigused on piiratumad.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et D.I apellatsioon on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab mõistetud liitkaristuse kandmise algust.

Kohtukolleegium ei jaga D.I seisukohta, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud oma otsuse sissejuhatavas osas fikseerida tema karistamist 12.05.1988.a Tallinna Lenini Rajooni

Rahvakohtu otsuse alusel. Ühelt poolt on kõne all oleva karistuse fikseerimine kohtuotsuse

sissejuhatavas osas kooskõlas Eesti Vabariigi seadusega „Eesti NSV kriminaalkoodeksi“ uue

redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta ning teisalt Karistusregistri seaduse

sätetega, mille § 26 lg 5 kohaselt, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja

möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega

viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmisest kõigi väärtegude või

kuritegude eest. D.I on pannud korduvalt toime kuritegusid enne karistusandmete kustutamise tähtaegade möödumist.

Et D.I on käesolevas asjas arutusel olnud kuriteod toime pannud enne tema suhtes

09.09.2008.a tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, siis on tegemist süütegude hiljem tuvastatud kogumiga ning maakohus on liitkaristuse mõistmisel õigesti viidanud KarS §-dele 65 lg 1 ja 64,

kuid samas kohaldanud seadust vääralt. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. KarS §

64 lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Maakohus ei ole D.I-le liitkaristuse moodustamisel viimatinimetatud sätet järginud, vaid sisuliselt kohaldanud KarS § 65 lg-s 2 sätestatut, mis näeb ette liitkaristuse moodustamise mõistetud karistuse suurendamise teel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda olukorrast, kus karistus võinuks olla mõistetud ühe kohtuotsusega, käesoleval juhul niisiis oleks D.I

süüdistusele lisandunud KarS §-s 424 ettenähtud kuriteoepisood. Igal juhul ei tohiks selline liitkaristuse mõistmine süüdistatava olukorda halvendada. Sellest põhimõttest lähtudes märgib D.I oma apellatsioonis põhjendatult, et temale mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks

4

tulnuks maakohtul lugeda 08.09.2008.a, s. o 09.09.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise alguskuupäev. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvestada sama põhimõtte alusel nagu KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse puhul. Kuna

D.I on viibinud vahi all alates 08. septembrist 2008.a, siis tuleb temale mõistetud liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda 08. september 2008.a. Olgugi, et see asjaolu ei mõjusta

D.I-le mõistetud liitkaristuse lõppkuupäeva, tuleb silmas pidada seda, et just mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäevast hakkab kulgema karistus, milline peab olema kantud selleks, et tekiks alus tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks. Maakohtu poolt kasutatud arvutusmetoodika ei välista olukorda, kus D.I võib kohus katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada hiljem, kui olukorras, kus talle mõistetud liitkaristuse alguseks oleks loetud tema vahi alla võtmise päev e 08.09.2008.a. Viimatinimetatud

kuupäeva puhul tekiks tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise alus märtsis 2009.a, maakohtu poolt määratud karistusaja alguse puhul aga juunis 2009.a.

Seega eelnevat silmas pidades tuleb D.I-le mõistetud 8-kuulisele vangistusele liita

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel 09.09.2008.a kohtuotsusega mõistetud 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 08.09.2008.a.

Süüdistatava taotluse kohta tema vahi alt vabastamiseks märgib kohtukolleegium esmalt, et käesoleval hetkel ei viibi D.I vahi all mitte KrMS §-s 130 toodud alustel, vaid süüdimõistva kohtuotsuse alusel. KrMS § 316 kohaselt vabastatakse süüdistatav vahi alt üksnes juhul, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või kui teda ei karistatud vangistusega. D.I-le mõistis kohus KarS § 424 ja 329 järgi karistuseks 8 kuud vangistust. Veel peab

kohtukolleegium vajalikuks märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artikli 5 esimese lõike punkt „a“ kohaldamisel asunud seisukohale, et isiku vahistamiseks süüdimõistva kohtuotsuse alusel peab esiteks olemas olema asjakohane ja kehtiv

ning karistusena vangistuse kohaldamise võimalust ettenägev siseriikliku karistusõiguse norm. Teiseks peab olemas olema kõnealuse isiku vahistamisvõimalust ette nägev menetlusõiguse säte. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad tingimused. Nii KarS § 242 kui 329 näevad karistusena

ette vangistuse ning vangistusega karistatud isiku suhtes tõkendi lahendamise kohustus ja menetlusõiguslik võimalus tuleneb KrMS § 306 lg 1 p-st 9 ja § 313 lg 1 p-st 8 (Vt Riigikohtu 21. juuni 2006.a määrus nr 3-1-1-59-06).

Asjaolu, et D.I on kõne all oleva kriminaalasja kohtulikuks menetluseks üle viidud

Murru Vanglast Tallinna Vanglasse, ei ole vastuolus Vangistusseaduse sätetega ega ole kaasa toonud ebaseaduslikku kohtuotsust.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.12.2008.a otsuse D.I-le KarS § 65 lg 1 ja 64 alusel mõistetud liitkaristuses ja karistuse kandmise alguses. Apellatsiooni rahuldab osaliselt.

Malle Preimer Julia Katškovskaja Ivi Kesküla

5