1-09-2475/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-09-2475 (09230102935) Otsuse kuupäev

20. veebruaril 2009.a. Eeluurimiskohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Maksim Kink Rein Kiviloo Kriminaalasi

J.B süüdistuses KarS § 329 järgi lühimenetluses Süüdistatav

J.B, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV

kodakondsus, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, töötab OÜ H , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6 korral, viimati:

Harju Maakohtu 04.09.2008.a otsusega KarS § 424, 329 järgi

5kuud ja 5 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 310 tunni ulatuses 1.a. täitmise tähtajaga ja lisaks sellele sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1.a.; 19.02.2009.a. seisuga teinud 130 tundi ÜKT, tegemata – 180 tundi ÜKT, väärteokorras karistatud 8 korral

tõkend – pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 18.02.2009.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 eeluurimiskohtunik

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada J.B KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuseks 1 kuu ja

15 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2; § 69 lg 6,7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 04.09.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( ÜKT tegemata osa seisuga 19.02.2009.a. – 180 tundi) ning liitkaristuseks lugeda 4 kuud vangistust.

Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, seega karistusaja alguseks lugeda 18.02.2009.a.

Valida J.B suhtes tõkendiks – vahistamise. Võtta J.B vahi alla kohtusaalis.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta J.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1.a.

KrMS § 179, 256-5 lg 2 alusel välja mõista J.B-lt (ik xxx, elukoht

Pärnu mnt 110-126, Tallinn, Harjumaa) riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja kaitsjatasud summas 1787,70 krooni. J.B tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „J.B, 1-09-2475, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisel.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud J.B-le selles, et tema, olles karistatud 04.09.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 5 kuulise ja 5 päevase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning samuti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, 18.02.2009.a. kella 21.10 ajal juhtis Tallinnas Sõpruse pst 201/203 juures mootorsõidukit xxx riikliku registreerimismärgiga xxx, ajal, mil jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega oli temalt ära võetud juhtimisõigus.

Seega J.B pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.B esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

20.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungil J.B kinnitas, et on nõus asja arutamisega lühimenetluses, oma varem antud ütlustele lisas, et kahetseb oma tegu, sõber kutsus suusatama, sellepärast istus rooli.

J.B kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning J.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et J.B süü on täielikult tõendatud peale tema enda poolt eeluurimisel antud ütlusi (tl. 32), kus ta seletas, et 04.09.2008.a. Harju Maakohtu poolt oli talle mõistetud karistus asendatud üldkasulikku töö

310 tunniga, tähtajaks – 1 aasta ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Talle selgitati, et kohtuotsus jõustub 12.09.2008.a. Ta teadis, et autot ta juhtida ei tohi 1 aasta jooksul. 18.02.2009.a. otsustas ta sõbraga minna suusatama Nõmmele, sõber pidi talle järgi tulema oma autoga, kuid ei tulnud. Sellepärast otsustas ta minna oma autoga, peale suusatamist istus jälle auto rooli, hakkas koju tagasi sõitma ning Sõpruse pst-l pidas patrull teda kinni. Kuna tal on juhtimisõigus kohtu poolt karistusena ära võetud, peeti teda kahtlustatavana kinni ning toimetati Rahumäe arestimajja. Kahetseb tehtut, istudes autorooli ei mõelnud teo tagajärje peale. ka: Kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 1-3), Tunnistaja A Valdlo ütlustega (tl 12-13), kes seletas, et 18.02.2009.a. olles patrullis

AP 3415 nägid kella 21.10 ajal Sõpruse pst-l Tallinnas Vilde tee poolt

A.H.J.B tee poole sõitmas s/a XXX reg.märgiga XXX, millise kohta politseiinfobaas X näitas, et ühel auto kasutajatest on juhtimisõigus ära võetud. Peatasid sõiduki Sõpruse pst 201/203 juures ja selgus, et sõidukit juhtis ja juhikohal rooli taga istus J.B (ik. xxx), kellel on kohtu poolt juhtimisõigus ära võetud kuni 11.09.2009.a. Kohtuotsusega 04.09.2008.a (tl 15-16), millest nähtub, et J.B-le karistus – vangistus 5 kuud ja 5 päeva oli asendatud üldkasuilikku tööga ( 310 tundi )

ja ÜKT tegemise tähtajaks oli määratud 12 kuud. Lisakaristusena oli tal ära võetud juhtimisõigus 1 aastaks. Teatisega J.B varasema karistatuse kohta (tl 7-10) Andmed ARK andmebaasist eriõiguse äravõtmise kohta (tl 6) Väljatrükiga kohtuinfosüsteemist 04.09.2008.a kohtuotsuse ARK’le saatmise kohta (tl

28)

Andmetega eelmise karistuse osalise täitmise (ÜKT tegemise) kohta (tl 29), millest nähtub, et seisuga 19.02.2009.a. on J.B tegemata veel 180 tundi ÜKT-d.

Kohtunik asub seisukohale, et J.B on end nii eeluurimisel kui ka kohtus süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud lubatavate tõenditega ning J.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi, kuna tema tahtlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik J.B süü suurust, toimepandut kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

KarS § 329 näeb ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. J.B kahetses oma tegu, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

J.B on varem kriminaalkorras kuuel korral kohtulikult karistatud, väärteokorras karistatud kaheksal korral, väärja kuritegude toimepanemise eest on teda karistatud nii rahatrahvidega kui ka vangistusega tingimisi, katseajal toime pandud uute kuritegude eest talle mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliiku tööga, seega on kohtud ( määrates talle leebeid karistusi) andnud talle võimalusi näidata end seadusekuuleka inimesena, kuid J.B mingeid järeldusi enda jaoks ei teinud, tasudes ära talle määratud rahatrahve, jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal. Seega kuna kõik teised karistusliigid on end ammendanud, J.B on oma käitumisega üles näidanud järjekindlust antud liiki kuritegude toimepanemisel, kohtunik leiab, et seekord tuleb J.B suhtes kohaldada karistusena reaalset vangistust. Kuna J.B pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb asendada talle mõistetud ÜKT tegemata osa (180 tundi) vangistusega (180 tundi : 2= 90 päeva vangistust) ning mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätetele.

Samuti tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigust.

Tsiviilhagi antud asjas pole esitatud. Asitõendeid pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud.

Violetta Kõvask Eeluurimiskohtunik