4-16-4423/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08

.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4423 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

J.M-i väärteoasi Liiklusseaduse §261-2 lg.1; §238 ja §217 l järgi g.1

Kaebuse esitaja

J.M isikukood xxx, elukoht xxx Kaitsja Andi TUBIN vandeadvokaat Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis SMITT Põhja Prefektuuri liikluspolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- Prefektuuri

ja

Piirivalveameti

Põhja

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis SMITI 18.05.2016

kiirmenetluse otsus nr.10220151446024 J.M-i karistamise osas

Liiklusseaduse §261 2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 -

kohaldamis -2 lg ega Liiklusseaduse §261 .1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses,

s.o. sum s 300 (kolmsada) eurot muutmata. ma

– jätta

J.M-i

kaebus jätta rahuldamata.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v lik tutvuda alates 08.08.2016. õima

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija

Piirival Prefektuuri

veameti

Põhja

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smiti 18.05.2016

kiirmenetluse otsuse Liiklussea - ga määrati J.M-ile duse §261 2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §261

-2 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviüh €. Kiirmenetluse iku ulatuses, s.o. summas 300 otsuse kohaselt juhtis J.M 18.05.2016 kell 10.25 Ida-Viru maakonnas Jõhvi

vallas Jõhvi – ndal kilomeetril mootorsõidukit Kose tee 4- , teostades aherainest lubjakivitäitematerjali veose vedu, omamata Liiklusseaduse §34 1 sätestatud eriluba. - Mootorsõiduki tegelik mass oli 31 876 kg, lubatud suurim registrimass oli 26 000 kg. I-telje tegelik teljekoormus oli 9795 kg, lubatud suurim registriteljekoormus oli 9000 kg. II-telje tegelik teljekoormus oli 13 236 kg, lubatud suurim registriteljekoormus oli

11 500 kg. III-telje tegelik teljekoormus oli 8845 kg, lubatud suurim

registriteljekoormus oli 8300 kg. J.M juhtis mootorsõidukit, milles oli

kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollperioodi ajavahemikul 20.04.2016 kell

00.00 kuni 18.05.2016 kell 10.25 ei olnud juht erinevatel perioodidel kandnud

juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd,

valmisolekuaega ja puhkeaega ega esitanud ka tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr.561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus J.M Liiklusseaduse

ning Euroopa

§80 lg.1, 2 ja §131 lg.1

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 sätteid ning pani

toime väärteo iiklusseaduse §261 2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 järgi. d L -

J.M-i kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 02.06.2016 Viru Maakohtule

kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus

tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse §261 2 lg.1 sätestatud rikkumise eest ning - mõista J.M-i kasuks välja õigusabikulud.

Kaebuse kohaselt on kogu väärteoasja materjalid vastavalt menetlusdokumentides märgitule koostatud Harju maakonnas, mis on aga otseses vastuolus kiirmenetluse otsuses ja teistes menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise kohaga –

Ida-

Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi – Kose tee. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest otsuse koostamise kellaaega. Sellega seoses on kaitsja hinnangul kohtuväline

menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada. Kaitsja on seisukohal, et kui kohus ei lõpeta menetlust täies ulatuses, esineb alus

väärteomenetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §80 lg.1, 2 rikkumise osas.

3 Menetlusalune isik ei nõustu talle omistatud Liiklusseaduse §80 lg.1, 2 rikkumisega

ning väärteo kvalifitseerimisega Liiklusseaduse §261 2 lg.1 järgi. Tulenevalt -

Mõõteseaduse §5 lg.2 p.2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kaitsja märgib, et massimõõteseadme kasutamise protokollis on küll fikseeritud kuue Evocar kaalu kasutamine menetlusaluse isiku

veoki kaalumisel, kuid puudub info kaalude taatluskohustuse täitmise kohta.

Mõõteseadme §5 lg.3 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse ja hindamise ja tõendamise teel. Antud juhul pole välistatud, et sõiduki massi mõõtmiseks puudus mõõtjal pädevus ning seetõttu on tema kogutud kontrolltulemused tõenditena lubamatud.

Mõõteseaduse §5 lg.1 sätestatud asjakohane mõõtemetoodika sõiduki koormuse

mõõtmiseks on kinnitatud

Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010

käskkirjaga nr.40. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja jälginud eelnimetatud Metoodikas sätestatud asjakohast mõõtemetoodikat sellest aspektist, et

kasutas kaalumistulemuste ja tehiolude fikseerimisel eelnimetatud Metoodikas sätestatud kaalumise protokolli. Kohtuväline menetleja on jätnud aga täitmata eelnimetatud Metoodikas sätestatud protokolli vorminõude, mille kohaselt protokollija kinnitab protokolli kantud andmed enda allkirjaga. Arvestades eeltoodut, ei saa kaitsja hinnangul käesolevas väärteomenetluses koostatud

massimõõteseadme kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud tõendeid kooskõlas Mõõteseaduse nõuetega, ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine.

Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik kirjalikus

nõus kaebuse lahendamisega menetluses.

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus oma 04.07.2016 kirjalikus vastuses

nr.3.1-1.1/19268-2

on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et kiirmenetluse otsuses, menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokollis ning massimõõtmise protokollis esinevate puuduste

näol ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et menetlusdokumentides nende vale koostamise koha

märkimine on käsitletav tehnilise veana ja inimliku eksimusena, kuivõrd

menetlustoiminguid teostanud Põhja Prefektuuri liikluspolitseinik Meelis Smiti tavapärane tööpiirkond on Harju maakond.

Väärteotoimikusse lisatud mõõtevahendite taatlustunnistustelt nähtub, er mõõtmisel

kasutatud mitteautomaatkaalud Evocar-2000 nr.201239, nr.201240, nr.201241, nr.201242, nr.201243 ja nr.201248 olid taadeldud ja omasid kehtivat taatlustunnistust. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 01.07.2015 väljastatud tunnistusest nr.E075 nähtub, et Politseijandusja ja Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Ma

kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määruse nr.85 nõuetele sõidukite

lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal kestvusega kuni 30.06.2017. Nimetatud tunnistuse 01.07.2015 lisast nähtub mõõtja

erialase pädevuse tõendatusse ulatus. Eeltoodust tulenevalt oli Politseija

Piirivalveamet erialaselt pädev 18.05.2016 massimõõtmist teostama. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et käesolevas asjas koostatud massimõõtmise

protokolli ei saa lugeda ebausaldusväärseks ja mittelubatavaks tõendiks väärteo tehiolude kohta. Vaidlusalusest protokollist nähtuvalt on protokollile alla kirjutanud haldustoimingu teostanud ametnik Meelis Smitt, kes protokolli kohaselt ongi olnud

4 mõõtja. Seega on haldustoimingu teostamisel järgitud HMS §18 sätestatud protokolli

koostamise nõudeid, kuivõrd protokolli koostaja on sellele ka alla kirjutanud, kinnitades protokolli kantud andmete õigsust. Allkirja puudumine protokollija lahtris on põhjendatud, kuivõrd haldustoimingu teostaja ei ole kasutanud protokollija abi

haldustoimingu dokumenteerimisel. Seega ei ole tegemist protokolli koostamise nõuete rikkumisega ega ka väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS §56 sätestatud

karistamise alustega. J.M-i on karistatud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahviga, kuigi isik on toime pannud kolmele erinevale Liiklusseaduse kvalifikatsioonile vastavat väärtegu. Seega on menetleja arvestanud isikul kehtivate õiguserikkumiste puudumisega, samuti tema süü suurusega.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et J.M-i kaebus

ei ole ei kuulu rahuldamisele. põhjendatud ja

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku

kaitsja poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Politseija Pii Prefektuuri 04.07.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

rivalveameti Põhja

1.1/19268-2 Viru Maakohtu 20.06.2016 p -16-4423 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja tub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. nõus

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §261 2 lg.1; §238 ja §217 lg.1 - alusel.

Liiklusseaduse §261

1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi -2 lg. juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis

muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

5

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja rikkus eelnimetatud paragrahvis sätestatut.

Nagu nähtub 18.05.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220151446024, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse roopa §80 lg.1, 2 ja §131 lg.1 ning Eu Parlamendi ja Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3 nõudeid.

Liiklusseaduse §80 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi lg.1 ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, sama paragrahvi lg.2 sätestab, et kui

veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada sama seaduse §34-1 kehtestatud korras.

Käesolevas väärteoasjas Massimõõtmise 18.05.2016 protokollist nähtub, et koostatud

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Meelis Smitt teostas riikliku järelevalve korras J.M-i poolt juhitud mootorsõiduki (registreerimismärk xxx xxx) kaalumist 18.05.2016 kell 10.38 Ida- Kose Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi – tee 4-ndal kilomeetril. Kasutati mitteautomaatkaalusid Evocar-2000 nr.201239,3772,

nr.201240,3772, nr.201241,3772, nr.201242,3772, nr.201243,3772 ja nr.201248,3772.

Mõõtmiskohal oli kattega tee. Veduki teljekoormused olid vastavalt eelnimetatud

protokollile järgmised: 1 telg – lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõp

lik mõõtetulemus 9795 kg; 2 telg – 500 kg, teljekoormuse lõplik lubatud teljekoormus 11 mõõtetulemus 13

– lubatud teljekoormus 8300 kg, teljekoormuse lõplik 236 kg; 3 telg

mõõtetulemus 8845 kg. Mõõtmise kokkuvõte: veduki lubatud kogumass 26 000 kg, sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus 31 876 kg. Sõidukijuht J.M on oma allkirjaga kinnitanud, et viibis sõiduki kontrollimise

ning kaalumise juures ja nägi mõõtetulemusi. Sõidukijuhil selgitusi ja märkusi esitada ei olnud.

Maakohus peab eelnimetatud Massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks

käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki telgede

koormuste ja veduki kogumassi mõõtmisel. Massimõõtmine on toimunud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Vastuseks kaitsja väidetele kaebuses märgib maakohus järgmist.

Kaitsja väide selle kohta, et käesolevas asjas puudub info kaalude taatluskohustuse

täitmise kohta, ei ole õige. Käesoleva asja materjalidele on lisatud 6 volitatud

asutuse Metroserdi taatlustunnistust. Nii nähtub Mõõtevahendi taatlustunnistusest

nr.TTLM-16/00736, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201239 on taadeldud

05.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele; Mõõtevahendi taatlustunnistusest

nr.TTLM-16/00735, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201240 on taadeldud

05.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele; Mõõtevahendi taatlustunnistusest

nr.TTLM-16/00725, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201241 on taadeldud

01.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele; Mõõtevahendi taatlustunnistusest

nr.TTLM-16/00734, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201242 on taadeldud

04.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele; Mõõtevahendi taatlustunnistusest

nr.TTLM-16/00733, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201243 on taadeldud

04.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele ja Mõõtevahendi taatlustunnistusest

6

nr.TTLM-16/00728, et mitteautomaatkaal Evocar-2000 nr.201248 on taadeldud 01.04.2016 ning vastab 2009/23/EÜ nõuetele.

Kaitsja väide selle kohta, et ei ole välistatud, et sõiduki massi mõõtmiseks puudus

mõõtjal pädevus, ei ole õige. Käesoleva asja materjalidele on lisatud Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2015 tunnistus selle kohta, et Politseija Piirivalveamet

on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt majandusja kommunikatsiooniministri

05.10.2006 määruse nr.85 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja

sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmiste alal. Tunnistuse registreerimisnumber on

E075 ja tõendus kehtib kuni 30.06.2017. Nimetatud tunnistuse lisas on märgitud mõõtja erialase pädevuse tõenduse ulatus: 1. Sõidukite lineaarmõõtmed. Sündmuskoha pikkusmõõtmed – Metoodika MM 03-2015. Otsene mõõtmine pikkusmõõtevahendiga; 2.

Sõiduki mass – 2015. Portatiivsed mitteautomaatkaalud ratta või Metoodika MM 02- rataste all ning tulemuste summeerimine. Statsionaarsed mitteautomaatkaalud.

Asjaolu üle, et toimingu läbiviija Meelis Smitt oli erialaselt pädev mõõtja massi ja lineaarmõõtmete mõõtmise alal, käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole.

Kaitsja väide selle kohta, et Massimõõtmise protokollil puudub protokollija allkiri, on

õige. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust tunnistada eelnimetatud protokolli mittelubatavaks tõendiks käesolevas väärteoasjas, kuna samast protokollust nähtub, et

mõõtmise tegelik teostaja Meelis Smitt on samas ka protokolli koostaja. Meelis Smiti allkiri mõõtjana on protokollil olemas. Maakohus leiab, et seega on kohtuväline

menetleja oma allkirjaga kinnitanud protokolli kantud andmete vastavust mõõtja poolt kaalumisel tuvastatule,

Kaitsja väide selle kohta, et Massimõõtmise protokollis on protokolli koostamise kohaks märgitud Harju maakond, on õige. Samas ei anna nimetatud asjaolu alust tunnistada eelnimetatud protokolli mittelubatavaks tõendiks käesolevas väärteoasjas, kuna samast protokollist nähtub üheselt mõistetavalt, et sõiduki mõõtmise koht oli Ida- Kose tee 4- Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi – s kilomeeter. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus vastuses märgituga, et tegemist on inimliku eksitusega.

Liiklusseaduse §238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt

- sõitjate või veoseveo nõuete rikkumise eest. -

Liiklusseaduse §34 1 lg.1 sätestab, et erivedu on raske või - - suurveose liiklemine teel ning sama paragrahvi lg.2 sätestab, et avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata selles, millises riigis on sõiduk registreeritud.

Käesolevas asjas on kohtu poolt uuritud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et menetlusalune isik juhtis kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit,

mille telgede lubatud suurim registriteljekoormus ja sõiduki lubatud suurim registrimass olid ületatud ning menetlusalusel isikul ei olnud esitada liiklusseaduses ettenähtud eriveo eriluba.

Selle asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlus puudub. Seda ei ole kaitsja vaidlustanud ka kaebuses.

7 Liiklusseaduse §217 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise

või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Liiklusseaduse §131 lg.1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõiduja puhkeaja arvestus

toimub nõukogu määruse nr.3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestus rgi. ega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete jä

Käesolevas väärteoasjas on andmed järgmiste perioodide tuvastatud, et juhil puudusid

kohta: 01.05.2016 kell 03.00 – 01.05.2016 kell 10.33; 01.05.2016 kell 16.41 – 02.05.2016 kell 08.17; 02.05.2016 kell 17.36 02.05.2016 kell 18.11 ja 03.05.2016 – kell 17.34 04.05.2016 kell 08.01. –

Asjaolu ü ülalnimetatud andmed kontrolli momendil puudusid, käesolevas le, et

väärteoasjas vaidlust ei ole. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis omakäeliselt märkinud, et kuna ta ei oska digimeerikut kasutada, puudusid andmed tööja puhkeaja kohta. Seda asjaolu ei ole kaitsja vaidlustanud ka kaebuses.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §261 2 lg.1, §238 ja §217 lg.1 järgi, -

kuna ta rikkus Liiklusseaduse §80 lg.1, 2 ja §131 lg.1 ning Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse nr.165/2014 artikkel 34 lg.3. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt ei ole ta eriloa puudumist

ning andmete puudumist tööja puhkeaja kohta algusest peale maakohtule esitatud

kaebuses vaidlustanud. Maa otsuses toodud kohus nõustub kiirmenetluse seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime kiirmenetluse otsuses viidatud väärteod, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei

ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et ud väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüd

i. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu aluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. l tuleb kiirmenetluse

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklus -2 ena ette rahatrahvi kuni 200 . seaduse §261 lg.1 näeb karistus trahviühikut

Liiklusseaduse § näeb karist trahviühikut 238 usena ette rahatrahvi kuni 100 .

Liiklusseaduse §217 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

8

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule kolme eelnimetatud väärteo

toimepanemise eest karistuseks

kokku rahatrahv 7

5 trahviühiku ulatuses, kohaldades seejuures Karistusseadustiku §63 lg.1 sätteid.

Karistusseadustiku §63 lg.1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse väärteo toimepanemise eest kokku kolme

tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §261 2 lg.1, §238 ja §217 lg.1 järgi,

-

leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – võimalik saavutada kiirmenetluse otsuses märgitud on rahatrahvi suurusega.

Ülaltoodu alusel jätta muutmata. tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas

Vastuseks kaebuse

ülejäänud väidetele märgib maakohus järgmist.

Kaebuse kohaselt on kogu väärteoasja materjalid vastavalt menetlusdokumentides märgitule koostatud Harju maakonnas, mis on aga otseses vastuolus kiirmenetluse otsuses ja teistes menetlusdokumentides märgitud väärteo toimepanemise kohaga – Ida- Kose tee. Sellega seoses on kaitsja hinnangul Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi – kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus

menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada. Maakohus nõustub, et nii kiirmenetluse

otsuses, Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka Massimõõtmise

protokollis on nimetatud menetlusdokumentide koostamise kohaks märgitud Harju

maakond. Samas leiab maakohus, et antud juhul ei ole tegemist sellise

väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mis toob endaga kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise ja väärteoasja lõpetamise. Kõikidest eelnimetatud menetlusdokumentidest on selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, kus väärteod on toime pandud. Lisaks

sellele peab maakohus oluliseks märkida, et kõigile kolmele eelnimetatud menetlusdokumendile on isiklikult alla kirjutanud ka menetlusalune isik, tegemata koostamise koha osas mitte ühtegi parandust või täiendust. Maakohus leiab, et seega

ei ole ka menetlusalune isik pidanud ise seda oluliseks minetuseks või väärteomenetlusõiguse rikkumiseks.

Kaebuse kohaselt ei nähtu kiirmenetluse otsusest otsuse koostamise kellaaega. Sellega

seoses on kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada.

Kiirmenetluse otsuse sisule kehtestatud nõuded on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku §57 lg.1, mille p.1 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses selle otsuse

tegemise aeg ja koht. Käesolevas väärteoasjas 18.05.2016 koostatud kiirmenetluse

otsuses nr.10220151446024 on mõlemad eelnimetatud asjaolud märgitud. Kaitsja

9 väide selle kohta, et kiirmenetluse otsuses peab olema märgitud ka selle koostamise

kellaaeg, ei tulene seadusest.

Kaebuse taotlus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebusele

ei ole lisatud ühtegi kuludokumenti. Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaselt

kohaldatakse

väärteomenetluses

kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku §306 lg.1 p.14 kohaselt tuleb kohtuotsuses lahendada küsimus, millised on kulud ja kelle kanda need jäävad. Kuna

menetlusaluse isiku kaitsja on juba maakohtule esitatud kaebuses taotlenud väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses, tuli kõik kuludokumendid esitada koos

kaebusega. Kuna kaitsja seda teinud ei ole, jätab maakohus kaitsja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik