3-16-849/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-849

Haldusasi

AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.04.2016 otsuse nr 75-16/172943

osaliseks

tühistamiseks

ning

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks viima

riigihanke „Vedaja leidmine Sõru-Triigi parvlaevaliinile

alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinile

saabumiseni“ (viitenumber 172943) hankedokumendid

vastavusse õigusaktidega

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,

volitatud esindaja v.adv Kristo Kallas

Vastustaja

(hankija)

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja

Taivo Linnamägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.06.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 16.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-849 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.08.2016 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa

esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

3-16-849

2(10)

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellib lihtsustatud korras teenust

vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinile alates 01.10.2016 kuni parvlaeva „Soela“ liinile

saabumiseni (viitenumber 172943).

2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 08.04.2016 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, milles taotles hankedokumentide (HD) ja hankelepingu (HL)

õigusaktidega vastavusse viimist. Vaidlustuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1)

HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7 (ülemine osa), HL p-d 1.1 ja 10.1 on

vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 2, sest neist ei selgu hankelepingu periood.

Reisiparvlaeva “Soela” orienteeruv liinilesaabumise aeg on 01.05.2017, kuid olenevalt

tegelikust valmimise ajast võib see toimuda ka varem või hiljem. Selline ebaselgus raskendab

pakkumuse esitamist. HD-s tuleks kehtestada minimaalne ja maksimaalne hankelepingu

kehtivuse periood. Hankelepingus ei ole sätestatud, kas ja kui pika aja jooksul peab hankija

vedajale lepingu lõpetamisest ette teatama, kui “Soela” valmib pärast 01.05.2017. Vedajal ei

ole võimalik selliselt oma tegevust mõistlikult ette planeerida ega tagada kasutatava parvlaeva

ning meeskonna tegevuse jätkamist pärast hankelepingu lõppemist.

2)

HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 ei ole kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3 ning § 38 lg

1 p-ga 4, sest võimaldavad pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada igasuguse maksuvõla korral.

3)

HD p-d 2.12 ja 7.4 on vastuolus RHS § 3 p-ga 2, sest ei täpsusta, kuidas esitatakse

muudetud pakkumused ja kuidas need avatakse.

4)

HL p-des 9.2–9.4 ettenähtud leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades

proportsionaalsed. Lisaks tuleks HL-s sätestada, et laeva tehniline rike loetakse vääramatuks

jõuks.

5)

HL p-s 9.5 toodud garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 2.

Ette tuleks näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt lepingu lõpuni jääva ajaga.

6)

HL p-d 9.2 (viimane lause) ja 11 ei reguleeri vedaja õigust öelda leping üles.

Hankelepingus viidatud seadusest ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ja

vedaja õigused jääksid kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas ei ole tasakaalus

hankija sellekohaste õigustega.

7)

HD p-s 7.2 toodud valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge. Valem

eelistab kehvema kvaliteediga teenust, mh väiksema mahutavusega laeva. Väiksema laevaga

pakkuja saab eelise lisareisidest saadava tulu tõttu.

3. VAKO jättis 22.04.2016 otsusega nr 75-16/172943 vaidlustuse rahuldamata.

1)

MKM täiendas 15.04.2016 HL p-i 10.1 selliselt, et lepingu kehtivuse pikenemise korral

teavitatakse vedajat lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu. Olukorras, kus laeva tellija

Veeteede Amet on kinnitanud laevaehituse vastavust ajakavale, on vähetõenäoline, et

hankelepingu perioodi oluliselt vähendatakse. Olenemata lepinguperioodi pikkusest maksab

vastustaja vedajale teenuse osutamise eest. Kõik pakkujad peavad hankelepingu perioodiga

seotud äririske maandama pakkumuse maksumuses.

3-16-849

3(10)

2)

Halduskoostöö seadusele (HKTS) vastav usaldusväärsuse kontroll erineb RHS § 38 lg 1

p-s 4 sätestatud maksuvõlgade kontrollist, sest HKTS kohaselt ei peeta usaldusväärseks isikut,

kellel on mis tahes summas maksuvõlg, sh ajatatud maksuvõlg, või lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevus. Kuna hankija volitab hankelepingu sõlmimisel vedajat

täitma haldusülesannet, võib hankija HD-s kehtestada nõudeid vedaja usaldusväärsuse

kontrollile kooskõlas HKTS § 12 lg 2 p-ga 6 ning hankija selline tegevus tagab RHS § 3 p-s 2

sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ega riku RHS § 3 p-s 3 kehtestatud isikute

võrdse kohtlemise põhimõtet.

3)

Kuna hange viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas, tuleb ka kohandatud pakkumused

esitada selle kaudu. Pakkumuste kohandamiseks määratud tähtpäev on sama kõikidele

pakkujatele ning registri tehnilise lahendusega on tagatud, et hankijal ei ole võimalik

kohandatud pakkumusi avada enne määratud tähtpäeva.

4)

HL p-s 9.2 ettenähtud leppetrahvid on ette nähtud hankelepingu täitmisele sundimiseks

ja kohustuse täitmise asendamiseks. Lähtudes hanke eeldatavast maksumusest (850 000 eurot),

on leppetrahv summas 350 000 eurot põhjendatud olukorras, kus hankija peab veoteenuse

osutamise lõpetamisel ja hankelepingu erakorralisel ülesütlemisel koheselt tagama olulise

avaliku teenuse osutamise jätkumise ja uue vedaja leidmise. HL p 9.3 alap-s 2 sätestatud

leppetrahv 35 000 eurot on ette nähtud sundimaks vedajat kasutama hanke alusdokumentides

kehtestatud nõuetele vastavat parvlaeva. Veo teostamine nõuetele vastava parvlaevaga on

hankelepingu oluline tingimus. Väiksem leppetrahv ei pruugi tagada lepingurikkumise

lõpetamist. Ka HL p-s 9.4 sätestatud leppetrahv 5000 eurot ei ole ebaproportsionaalne. Nii

aruannete esitamine kui ka vedaja kohustused veoteenuse osutamisel on elementaarsed avaliku

liiniveo osad. Leppetrahv on piisav mõjutamaks vedajat olema aruannete esitamisel hoolas ning

mitte jätma ära graafikujärgseid reise. Hankija on lisanud HL p 9.4 alap-i 2 täienduse, et laeva

tehnilise rikke korral ei ole sõidugraafikujärgse reisi ärajätmine hõlmatud leppetrahviga

esimese 48 tunni jooksul. Kaebajal puudub õigus nõuda, et hankija loeks laeva tehnilise rikke

vääramatuks jõuks.

5)

HL p-s 9.5 nõutud garantiisumma peab tagama leppetrahvide tasumise. Kuna hankijal on

õigus nõuda leppetrahvi kuni 350 000 eurot, siis on põhjendatud garantiisumma 350 000 eurot.

Asjaolu, et garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei tähenda, et nõue garantiisumma

hoidmiseks kogu hankelepingu perioodi jooksul oleks vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Tegemist on

läbipaistva ja kontrollitava nõudega, mille täitmisega seotud kulud saab pakkuja arvestada ja

peab arvestama pakkumuse maksumusse. Ka hankelepingu kehtivuse lõpukuudel võib vedaja

panna toime niivõrd olulise rikkumise, mis toob kaasa täies ulatuses leppetrahvi nõude.

6)

HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte hankelepingu ennetähtaegset

lõpetamist, seetõttu ei peagi nimetatud punkt reguleerima vedaja õigust öelda hankeleping

erakorraliselt üles. Hankelepingu ennetähtaegset lõpetamist reguleerib HL p 11. Vedajale

tulenevad hankelepingu lõpetamise võimalused võlaõigusseadusest (VÕS). Kui tellija ei maksa

vedajale hankelepingus

ettenähtud

ühistransporditoetust, on vedajal õigus

leping

ennetähtaegselt üles öelda, kui tellija ei täida kohustust ka kohustuse täitmiseks antud mõistliku

täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 196 lg-d 1 ja 2). Seega ei ole õige väide,

et vedajal puuduvad õigused hankelepingu ennetähtaegselt ülesütlemiseks või et need alused ei

ole piisavalt selged.

7)

Hankija on selgitanud, et HD p-s 7.2 toodud valem ei eelista väiksema mahutavusega

laeva, vaid võtab arvesse asjaolu, et väiksema laeva puhul tuleb üleveovõimekuse tagamiseks

teha lisareise (mis on kulu hankijale), millest tulenevalt kohaldatakse erineva suurusega laevade

3-16-849

4(10)

pakkujate võrdseks kohtlemiseks koefitsienti. HD p 7.2 ei ole läbipaistmatu ega kontrollimatu

RHS § 3 lg 2 mõttes.

4. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 02.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

22.04.2016 otsuse nr 75-16/172943 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

viima HD ja HL vastavusse õigusaktidega. Kaebaja ei vaidlustanud VAKO otsust kohandatud

pakkumuste esitamist puudutavas osas (HD p-d 2.12 ja 7.4) ja osas, milles laeva tehnilist riket

ei loeta vääramatuks jõuks (HL p 9.4 alap 2).

1)

Hankelepingu perioodi ebaselgus raskendab pakkujal planeerida hankel osalemiseks

vajalikku tegevust ja esitada pakkumust. Olukorras, kus laeva kasutamiseks sõlmitakse

tšarterleping, on oluline teada, mis perioodiks ja millistel tingimustel tuleb see sõlmida. Sellest

olenevad lepingu olulised tingimused, sh hind. Kaebajal ei ole pakkumuse koostamisel

võimalik näha ette hanketingimuste muutumist ega arvestada sellega seotud oluliste

asjaoludega. Kuna hanketingimused võivad hankelepingu perioodil muutuda vedajast

sõltumatult, ei saa panna sellega kaasnevat vastutust vedaja kanda. Ebaselgust ei kõrvalda ka

hankelepingus toodud lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad. Kehtestada tuleks

hankelepingu minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg. Praeguses olukorras ei ole võimalik

mõistlikku kasumiosa piisavalt prognoosida.

2)

Erinevalt HD-st ei too RHS § 38 lg 1 p 4 järgi igasugune maksuvõlg kaasa

hankemenetlusest kõrvaldamist. Seega on HD vastavad punktid vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja

3. Olukorras, kus RHS lubab menetluses jätkata isikul, kellel on maksuvõlg alla 100 euro või

maksuvõlg on ajatatud kuni kuueks kuuks, on põhjendamatu piirata selliste võlgnevustega

isikutel hankemenetluses osalemist. Sellised võlgnevused ei viita pakkuja makseraskustele, mis

võiksid seada ohtu hankelepingu täitmise. Hankija on kehtestanud praeguses lihtsustatud korras

läbiviidavas menetluses pakkujatele nõude, mida ta ei saaks kehtestada tavapärases avatud

hankemenetluses. RHS alusel usaldusväärseks peetav pakkuja ei saa samadel alustel osutuda

HKTS alusel ebausaldusväärseks.

3)

Leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades proportsionaalsed. HL p-s 9.2 toodud

leppetrahv 350 000 eurot on 41% hanke maksumusest. Leppetrahvi määr katab teenuse

maksumuse enam kui kahe kuu eest. Ei ole usutav, et hankijal võiks tekkida vedaja vahetumisel

lisakulu, mida oleks sellises määras leppetrahviga vaja tagada. HL p 9.3 võimaldab hankijal

nõuda leppetrahvi 35 000 eurot ka juhul, kui vedaja kasutatav laev erineb ühe autokoha või ühe

mahutatava inimese võrra. HL p-s 9.4 toodud leppetrahv 5000 eurot kehtib ühesuguselt nii

aruannete esitamise kui ka veoteenuse osutamise kohustuse suhtes, kuigi tegemist on loomult

erineva kaaluga kohustustega. Sõna “kuni” jätab hankijale võimaluse rakendada leppetrahvi

maksimaalses ulatuses, arvestamata seda, kas leppetrahv on proportsionaalne rikkumise

raskusega. Kaebaja hinnangul on mõistlikuks leppetrahvi määraks HL p 9.2 osas mitte üle

120 000–150 000 euro, p 9.3 osas mitte üle 3000 euro ja p 9.4 osas mitte üle 1000 euro. Hankijal

on võimalik leppetrahvi määrasid diferentseerida vastavalt rikkumise tähtsusele.

4)

Garantiisumma on ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Mõistlik garantii ei

tohiks ületada 120 000–150 000 eurot. Tagatise suuruse määramisel on hankija ilmselt võtnud

aluseks HL p-des 9.2 ja 9.3 sätestatud leppetrahvimäärad, mis on samuti ebamõistlikult kõrged

ja kuuluvad vähendamisele. Kuna garantii andmisega kaasneb vedajale finantskulu, ei ole

põhjendatud hoida garantiisummat kogu hankelepingu perioodi jooksul hankija soovitud

määras. Seega tuleks ette näha garantiisumma vähenemine proportsionaalselt hankelepingu

lõpuni jäävad ajaga. Jääb arusaamatuks, milliseid olulisi rikkumisi saaks vedaja toime panna,

et täismahus garantii peaks kehtima lepinguperioodi lõpuni ning seda ei võiks vähendada

proportsionaalselt hankelepingu perioodi lõpuni jäänud ajaga.

3-16-849

5(10)

5)

Hankeleping ei reguleeri arusaadavalt vedaja õigust lepingut erakorraliselt üles öelda. Ka

VÕS-ist, haldusmenetluse seadusest (HMS) ega HKTS-st ei tulene vedajale selgeid aluseid

lepingu lõpetamiseks ja vedaja õigused jääksid piisava kaitseta. Vedaja õigused lepingu

lõpetamise osas ei ole tasakaalus hankija vastavate õigustega.

6)

Valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks on ebaselge ja see muudab pakkumuste

maksumuse hindamise kontrollimise keeruliseks, kui mitte võimatuks. Seega on valem

vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Valem eelistab kehvema kvaliteediga teenust ehk väiksema

mahutavusega laeva. HD-s tuleks rakendada pakkujaid võrdselt kohtlevat valemit. Väiksema

laevaga pakkujal on ka eelis tulenevalt lisareisidest saadava tulu teenimise võimalusele. VAKO

otsusest ei nähtu, kas VAKO on ise valemist aru saanud. VAKO tugineb üksnes hankija

selgitustele, mis aga ei anna alust veenduda valemi asjakohasuses. Valemis toodud suurustel

puudub loogika, mh on arusaamatu valemis märgitud rida laevale mahutatavate sõiduautode

arvu ja 2,5 korrutise kohta. Ka ükski hankija selgitus ei anna sellele vastust. HL p-s 2.5 toodud

reisitasu korrigeerimise puhul arvestatakse muutmise valemis kütuse osakaaluks reisitasust

90%. Kuna enamik reisitasust moodustab kütusekulu, saab väiksema laevaga vedaja pakkuda

madalamat reisitasu ning boonusena saab juurde lisareisid, mille eest hankija talle täiendavalt

tasub. Kuivõrd reisitasu ei sisalda vaid kütusekulu osa, saab väiksema laevaga vedaja

täiendavate reisidega lisatulu teenida. Sellist võimalust suurema laevaga vedajal ei ole.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidles kaebusele vastu ning palus jätta

see rahuldamata.

1) HD ei ole hankelepingu tähtaja osas õigusvastane. Avalike vahendite säästmise (kui

„Soela“ asub liinile planeeritust varem) ning laevaühenduse katkemise vältimise (kui „Soela“

asub liinile planeeritust hiljem) huvides ei ole hankelepingus sätestatud konkreetset

lõppkuupäeva. HD p-s 6.4 on selgelt kirjas, et pakkumuse kogumaksumus ei tohi perioodi

01.10.2016–30.04.2017 kohta ületada 850 000 eurot. Pakkujad saavad lähtuda nimetatud

perioodist ja esitada pakkumuse ühe kuu kohta. Samast orienteeruvast ajaperioodist saab

lähtuda ka prahilepingu sõlmimisel. Pakkujal on võimalik näha prahilepingus ette täiendavad

tingimused juhuks, kui leping lõpeb enne 30.04.2017 või pärast seda. Hankelepingu

kiireloomuline lõppemine on võimalik üksnes poolte kokkuleppel või vedajal vajaliku

parvlaeva puudumise või tehnilise kõlbmatuse tõttu (HL p-d 11.1 ja 11.4). Muudel juhtudel on

vastustajal kohustus vedajale hankelepingu ülesütlemisest vähemalt üks kuu ette teatada. Seega

ei saa hankeleping lõppeda vedajale täiesti ootamatult. Kui vedajal tekib seoses „ujuva“

lepinguperioodiga üleliigne ja Altmarki kriteeriumitele mittevastav kasum, tuleb see

vastustajale tagastada (HL p 2.6). Parvlaeva “Soela” tootmisplaanilt nähtub, et parvlaeva

tellijale üle andmise planeeritud aeg on 26.04.2017. Seega ei ole parvlaeva “Soela” oluliselt

varem valmimine võimalik ja seda peaks asjatundjana teadma ka kaebaja. Varasemat praktikat

arvestades ei ole tõenäoline, et laeva valmimine venib rohkem kui ühe kuu. Samas võivad laeva

liinile saabumise takistuseks olla vastustajast sõltumatud asjaolud, nt ilmastikutingimused.

Seejuures saab tegemist olla vaid lühiajaliste takistustega. Vastustaja jälgib laeva ehitamise

graafikut ja kavatseb eduka pakkumuse esitanud pakkujat operatiivselt laeva valmimise käigust

teavitada. Praeguse seisuga on laeva ehitusprotsess graafikus.

2) Hankelepingu puhul on tegemist avaliku teenindamise lepinguga, mille sõlmimisele

eelnevalt tuleb kontrollida isiku usaldusväärsust HKTS § 12 alusel. Kui RHS kõikide

protseduurireeglite järgimine lihtsustatud korras tellitava teenuse korral ei ole kohustuslik, siis

HKTS sätete kohaldamine on vastustajale kohustuslik.

3) Hanke mahtu arvestades on leppetrahvi määrad põhjendatud ja proportsionaalsed

rikkumiste võimaliku ulatusega. Leppetrahv peab tagama lepingu täitmist ning katma vastustaja

3-16-849

6(10)

eeldatavad kulud, mis tekivad seoses teise laeva prahtimisega, kui vedaja ei alusta veoteenuse

osutamist või katkestab selle.

4) Garantiisumma on proportsionaalne ja põhjendatud. Lepinguliste kohustuste täitmist

tagava garantii suurus peab vastama lepingu alusel nõutava leppetrahvi maksimaalmäärale,

kuna vastasel juhul ei tagaks garantii sellest tuleneva kohustuse täitmist. Garantiisumma

perioodilise vähenemise korral võib juhtuda, et avaliku veoteenuse ootamatu lõppemise korral

ei ole vastustajale ja veoteenust kasutavatele isikutele tekkiva kahju täies mahus hüvitamine

tagatud.

5) VAKO on oma otsuses arusaadavalt ja piisavalt selgitanud kaebajale tema seadusest

tulenevaid võimalusi hankelepingu ülesütlemiseks. Põhjendamatu on kaebaja väide, et

seadusega ettenähtud tagatise rakendamine praktikas on komplitseeritud. HL p 3.4 kohaselt

kohustub vastustaja maksma vedajale ühistransporditoetust. Kuna tegemist on sisuliselt ainsa

vastustajale lepingust tuleneva kohustusega, on selle täitmata jätmise korral tegemist olulise

lepingurikkumisega, mis võimaldab vedajal leping VÕS kohaselt üles öelda. Vastustajale on

arusaamatu, milliste täiendavate juhtumite puhuks soovib kaebaja vedajale hankelepingu

ennetähtaegse lõpetamise õigust ette näha.

6) Asjaolu, et kaebaja ei saa või ei taha aru saada HD p-s 7.2 ette nähtud valemist, ei muuda

seda läbipaistmatuks ja kontrollimatuks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi (arvutusi), miks ta

leiab, et valem eelistab väiksema mahutavusega laevu. Vastustaja on vaidlustusmenetluses ja

ka e-riigihangete keskkonnas esitanud selgitusi valemi sisu ja kujunemise kohta ning näidanud

erinevate arvutuste kaudu, et kaebaja etteheited valemile on alusetud. Selleks, et väiksema

laevaga tagada senine üleveovõimekus, on valemis võetud kasutusele koefitsient 2,5. Väär on

kaebaja arusaam, et valem võimaldab väiksema laevaga vedajal teenida rohkem reisitasu.

Valem võtab väiksema laeva puhul vajalikke lisareise arvesse ehk seab pakkumuse hindamisel

suurema ja väiksema laeva pakkujad võrdsetele alustele. Selleks, et väiksema laevaga pakkuja

hanke võidaks, peab tema pakkumuses esitatud reisitasu olema suurema laevaga pakkujast

oluliselt väiksem.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

1)

HD p-d 1 (viimane lõik), 2.8, 5.4.2, HD lisa 4 p 7 (ülemine osa), HL p-d 1.1 ja 10.1 ei ole

õigusvastased. Hankelepingu tähtaja sidumine parvlaeva „Soela“ liinile asumisega on

kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lg-ga 2 ning on põhjendatud. Arvestades, et

vastustaja hoiab vedajat laevaehituse ajakavaga kursis ning lepingu kehtivuse pikenemise

korral on vastustajal kohustus vedajat lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest vähemalt üks kuu

ette teatada, ei lõppe leping vedajale ootamatult. Lepingu kehtivuse minimaalse või

maksimaalse tähtaja määramine ei oleks pakkujatele soodsam ega kooskõlas avalike huvidega.

Pakkumuses tuleb esitada periooditasu kuu kohta ja reisitasu reisi kohta. Seega ei saa

pakkumuse maksumus oluliselt erineda sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine lõpeb 1–2 kuud

enne või pärast 01.05.2017. Lepingutähtaja oluline lühenemine või pikenemine ei ole vastustaja

väitel tõenäoline.

2)

HD p-d 5.2.1.3, 5.2.1.3.1 ja 5.2.1.3.2 on õiguspärased. Kuna vastustajal ei ole lihtsustatud

korras tellitava teenuse menetluses kohustust järgida RHS-s kehtestatud reegleid, ei pea tema

esitatud nõuded olema kooskõlas RHS §-ga 38. Kõnealused tingimused on kooskõlas HKTS §

12 lg 2 p-ga 6. Maksuvõla puudumist ei saa pidada ebaproportsionaalseks, asjakohatuks ega

põhjendamatuks tingimuseks.

3)

HL p-des 9.2–9.4 sätestatud leppetrahvi määrad ei ole ebaproportsionaalselt kõrged.

Kuna HL p 9.4 järgne leppetrahv on ette nähtud nii lepingu täitmisele sundimiseks kui ka selle

3-16-849

7(10)

asendamiseks, peab leppetrahvi summa katma vastustaja kulud, mis kaasnevad ootamatu

vajadusega leida uus vedaja. HL p 9.3 alap 1 kohane leppetrahv on ette nähtud korduva olulise

lepingurikkumise puhuks ning seega peab trahvi määr olema selline, mis motiveerib vedajat

rikkumistest hoiduma. Lepingu täitmine on oluline nii reisijate õiguste kaitseks kui ka kaubaveo

tagamiseks. HL 9.3 alap-s 2 ette nähtud leppetrahv peab motiveerima vedajat järgima HD ja

hankelepingu nõudeid kasutatavale parvlaevale. Kui vedaja saab võtta kasutusele HD-le

mittevastava laeva, rikub see teiste pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele ja hanke

läbipaistvusele. Ka HL p 9.4 alap-de 1 ja 2 järgsed leppetrahvid on ette nähtud selleks, et

motiveerida vedajat oma kohustusi hoolikalt täitma.

4)

Kuna leppetrahvi maksimummäär on 350 000 eurot, on põhjendatud ka selles suuruses

garantiisumma, mille eesmärgiks on tagada leppetrahvide tasumine. Garantiisumma

vähendamine olenevalt lepingu kehtivuse lõpuni jäävast ajast ei ole põhjendatud, sest ka

lepingu lõpuperioodil võib vedaja otsustada teenuse osutamise katkestada, mis seab vastustajale

kohustuse leida kiiresti uus vedaja ja kanda sellega seotud kulud, samuti hüvitada teenuse

kasutajatele või sellest sõltuvatele isikutele tekkinud kahju. Pakkujal tuleb arvestada

garantiisumma pakkumuse maksumusse ja see jääb lõppastmes tellija kanda.

5)

HL p 9.2 reguleerib leppetrahvi nõudmise õigust, mitte lepingu lõpetamist, mistõttu ei

peagi nimetatud säte selgitama vedajale hankelepingu ülesütlemise võimalusi. Kuigi HL p 11

reguleerib vaid tellija õigust lepingut üles öelda, ei järeldu sellest, et vedajal vastav õigus üldse

puuduks. Hankeleping ei piira vedaja seadusest tulenevaid õigusi leping üles öelda. Tellija

poolse rikkumise korral saab vedaja lepingu üles öelda VÕS § 116 alusel ning mõjuva põhjuse

esinemise korral VÕS § 196 alusel. HMS § 102 lg 4 annab õiguse nõuda lepingu lõpetamist

juhul, kui lepingu täitmine osutub pärast lepingu sõlmimist raskemaks.

6)

Vastustaja on HD p-s 7.2 toodud pakkumuste hindamise valemi põhjalikult lahti

seletanud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses. Kaebaja seisukoht, et valemi järgi on

eelisseisundis väiksema laevaga pakkujad, on põhjendamatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Hankelepingu periood on ebaselge. Pakkujal ei ole seetõttu võimalik ette näha pakkumuse

koostamisel hanketingimuste muutumist ega arvestada sellega kaasnevate kuludega. Hankijal

tuleb kehtestada minimaalne ja maksimaalne hankelepingu kehtivuse periood. Praegusel juhul

ei ole veendumust selles, et hankelepingu perioodi venimine enam kui 1–2 kuu võrra pärast

30.04.2017 on välistatud.

2)

Olukorras, kus RHS lubab hankemenetluses jätkata isikul, kellel on maksuvõlg alla 100

euro või on maksuvõlg ajatatud kuni kuueks kuuks, on põhjendamatu välistada selliste isikute

osalemine praeguses hankemenetluses. RHS alusel usaldusväärseks peetav pakkuja ei saa

samadel alustel osutuda ebausaldusväärseks HKTS alusel. Lihtsama menetlusliigi valikul RHS-

ga võrreldes pakkujate jaoks oluliselt kitsendavamate tingimuste määramine ei ole põhjendatud.

3)

Leppetrahvi määrad ei ole hanke mahtu arvestades proportsionaalsed. Sõna „kuni“ HL p-

des 9.2–9.4 jätab hankijale võimaluse rakendada leppetrahvimäära maksimaalses ulatuses,

arvestamata selle proportsionaalsust võrreldes rikkumise raskusega.

4)

HL p-s 9.5 kehtestatud garantiisumma on ebaproportsionaalne. Hanke tingimusi tuleb

muuta selliselt, et garantiisummat oleks võimalik vähendada proportsionaalselt lepingu

perioodi lõppemiseni jäänud ajaga.

3-16-849

8(10)

5)

HL p 9.2 viimasest lausest võib järeldada, et vedaja võib lepingu lõpetada, kui hankija ei

maksa vedajale ühistransporditoetust, kuid sellist vedaja õigust ei ole lepingus reguleeritud.

VÕS-ist, HMS-st ega HKTS-st ei tulene vedajale selgeid aluseid lepingu lõpetamiseks ning

vedaja õigused jäävad kaitseta. Vedaja õigused lepingu lõpetamise osas ei ole tasakaalus

hankija vastavate õigustega.

6)

Pakkumuste kogumaksumuse hindamise valem on ebaselge. Näiteks on arusaamatu

valemi osa, milles laevale mahtuvate sõiduautode arv korrutatakse 2,5-ga. Valem eelistab

väiksema mahutavusega laeva kasutavat pakkujat, kuna sellisel juhul saab pakkuja teenida

lisareisidelt täiendavat tulu. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud valemi

asjakohasust, põhjendatust ning selle loogikat. Halduskohtu järeldus, et eelistatud on hoopis

suurema laeva kasutajad, ei ole kontrollitav.

8. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning

palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu

seisukohtadega ning jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja suures osas juba varasemalt esitatud väiteid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Lepingu täitmise tähtaja lõpu sidumine parvlaeva „Soela“ liinile saabumise ajaga ei ole

vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Selline tingimus on ühelt poolt avalike

vahendite säästliku kasutamise ning teisalt laevaühenduse katkematu tagamise huvides

põhjendatud ja vajalik. Neid kaalukaid huve arvestades ei ole põhjendatud lepingu minimaalse

ja maksimaalse perioodi kehtestamine. HD-s on toodud parvlaeva „Soela“ liinile saabumise

eeldatav tähtaeg ning vastustaja on kinnitanud, et oluline kõrvalekaldumine sellest tähtajast on

ebatõenäoline. Seega saab pakkuja arvestada, et ilmselt saab ta teenust osutada kuni 30.04.2017.

Kui uus laev siiski valmib eeldatavast tähtajast varem, peab vastustaja lepingu ülesütlemisest

vedajale vähemalt ühe kuu ette teatama (HL p 11.2). Sama etteteatamise tähtaeg kehtib ka juhul,

kui lepingu kehtivus pikeneb (HL p 10.1 viimane lause). Ringkonnakohtu hinnangul on

pakkujal neid asjaolusid arvestades võimalik piisavalt planeerida oma tegevust ning

prognoosida teenuse osutamisest saadavat kasumiosa. Kaebaja väited võimaliku kahju

tekkimise kohta, kui uus laev peaks oluliselt varem valmima, on üksnes oletuslikud. Sarnaselt

halduskohtule ei pea ringkonnakohus usutavaks, et pakkumuse maksumus (sh vedaja kulud)

erineks märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas lepingu täitmine lõpeb mõnevõrra varem või

hiljem. Nagu VAKO on oma otsuses märkinud, peavad pakkujad hankelepingu perioodiga

seotud äririske maandama pakkumuse maksumuses.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna vastustajal ei ole lihtsustatud korras tellitava

teenuse menetluses kohustust RHS-s kehtestatud reegleid järgida, ei pea tema poolt pakkujale

esitatavad nõuded olema kooskõlas RHS §-ga 38. Hankelepingu sõlmimisel volitatakse vedajat

täitma haldusülesannet HKTS mõttes ning HKTS § 12 lg 2 p 6 kohaselt kinnitab isiku

usaldusväärsust maksuvõla puudumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HD p-dest 5.2.1.3,

5.2.1.3.1 ega 5.2.1.3.2 tulenevad nõuded ebaproportsionaalsed. Maksuvõla olemasolu viitab

üldjuhul sellele, et pakkuja ei ole avalikku kohustust täitnud kohusetundlikult, mis omakorda

3-16-849

9(10)

seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse hankelepingu nõuetekohasel täitmisel. Hankelepingu

hoolikas täitmine on hankija jaoks praegusel juhul aga väga oluline, kuna lepingu täitmise vastu

on kaalukas avalik huvi. Maksuvõla tekkimise vältimine ei ole isikule ülemäära keeruline.

Maksuvõla puudumise nõue kehtib vaidlusaluses hankes võrdselt kõigile pakkujatele ning neil

tuleb sellega arvestada enne pakkumuse esitamist.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HL p-des 9.2–9.4 kehtestatud leppetrahvi

määrad ei ole asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. Leppetrahv HL p-s 9.2 peab

tagama lepingu täitmist ning vedaja poolt veoteenuse osutamata jätmise korral katma

vastustajale tekkida võiva kahju, sh kiirkorras uue vedaja leidmisega kaasnevad kulud.

Vastustaja on usutavalt selgitanud, et need kulud ja muu kahju (sh teenust tarbivatele isikutele

tekkiv kahju) võivad küündida summani, mis on võrdne kahe kuu eeldatava lepingutasuga. HL

p-des 9.2–9.4 on kehtestatud leppetrahvi maksimaalsed määrad ning seega võib vastustaja

sõltuvalt asjaoludest nõuda leppetrahvi ka madalamas määras. Asjaolust, et vastustajal on õigus

nõuda leppetrahvi maksimaalses määras rikkumise raskusest sõltumata, ei ole põhjust eeldada,

et vastustaja seda kindlasti ka teeb. Kui vedaja siiski peab temalt konkreetsel juhul nõutavat

leppetrahvi ebamõistlikult suureks, on tal võimalik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 alusel.

13. Kuna garantiisumma peab tagama leppetrahvi(de) tasumist ning leppetrahvi maksimaalne

määr 350 000 eurot on praegusel juhul põhjendatud, on õiguspärane ka HL p-s 9.5 kehtestatud

nõue esitada vastustajale garantii summas 350 000 eurot. Kaebaja seisukoht, et hankelepingus

peaks ette nägema garantiisumma vähenemise proportsionaalselt hankelepingu perioodi lõpuni

jäänud ajaga, ei ole põhjendatud. Sõltumata sellest, kui palju aega on jäänud hankelepingu

lõpptähtaja saabumiseni, võib vastustajal tekkida põhjendatud õigus nõuda leppetrahvi tasumist

350 000 euro ulatuses.

14. Asjaolu, et hankelepingus ei ole eraldi sätestatud juhtumeid, kus vedajal on õigus leping üles

öelda, ei tähenda, et see õigus üldse puuduks või oleks ebaselge. Nagu halduskohus rõhutas, siis

hankelepinguga ei piirata vedaja õigust lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kui selline alus tuleneb

seadusest. See tuleneb selgelt ka HL p-st 11.1. Tellija poolt lepingu erakorralise ülesütlemise

õiguse täpsem reguleerimine on ühest küljest vajalik avalike huvide kaitseks, teisalt aga ka

vedaja õiguste kaitseks, kuna sellisel juhul on vedajale täpselt teada, millistel juhtumitel võib

tellija lepingu erakorraliselt üles öelda ning millised on etteteatamistähtajad. Kaebaja ei ole

põhjendanud, miks peaksid praegusel juhul olema vedaja õigused lepingus konkreetselt

sätestatud ehk miks ei piisa nendest alustest, mis tulenevad seadusest (VÕS § 116 ja § 196, HMS

§ 102 lg 4). Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks seadusest tulenevate õiguste

realiseerimine olema komplitseeritum võrreldes lepingust tulenevate õiguste realiseerimisega.

15. Vastustaja selgitas vastuseks pakkuja küsimusele HD p-s 7.2 toodud valemi rakendamist (tl

82p). Ringkonnakohtu hinnangul on selgitus piisav, et mõistlik pakkuja saaks valemi loogikast

aru, kui HD-s toodud valem jäi talle ebaselgeks. Muu hulgas selgitas vastustaja, mis põhjusel

tuleb valemi järgi korrutada laevale mahtuvate sõiduautode arv 2,5-ga. Samas saab juba ka HD

p-s 7.2 toodud kommentaari järgi aru, et nurksulgudes toodud tehe puudutab vähem kui 30

sõidukit mahutavaid laevu: kui laeva mahutavus on 30 sõidukit, tuleb nurksulgudes oleva tehte

väärtuseks „1“, mis kokkuvõttes ei mõjuta pakkumuse kogumaksumust; kui mahutavus aga on

väiksem, on tehte tulemus suurem kui „1“ ning see tõstab pakkumuse kogumaksumust.

Ringkonnakohtu hinnangul on valem pakkumuste kogumaksumuse hindamiseks adekvaatne.

Vastustaja esitas vaidlustusmenetluses ka näidisarvutused, mis kinnitavad, et väiksema

mahutavusega laevade puhul on pakkumuse kogumaksumus eeldatavasti suurem kui suurema

mahutavusega laeva puhul. Selleks, et väiksema laevaga pakkuja võidaks, peaks tema reisitasu

olema suuremat laeva opereerivast pakkujast oluliselt madalam. Kaebaja lähtub sellest, et

lisareisidega teenib väiksemat laeva opereeriv pakkuja suuremat tulu, kuid pakkumuste

3-16-849

10(10)

hindamisel ei ole see otseselt eeliseks. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et valem eelistab

väiksema laevaga pakkujaid.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole

ringkonnakohtule

esitanud

menetluskulude

nimekirja

ega

kuludokumente,

jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pikamäe

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks