1-09-1927/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-1927

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-1927 (09250000164) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi I.K ’ u süüdistus kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

I.K,

ik.xxx, varem kohtulikult karistatud ühel korral:

26.02.2008.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi kolme kuu vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga; üldkasuliku töö tunnid on tehtud; väärteomenetluse korras on karistatud kahel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.K kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kümme (10) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta I.K’ ule mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades I.K’ u katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada I.K’ ut katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohus määrab, et I.K’ ule mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

I.K anda katseajaks temale elukoha järgi, so. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 16. veebruarist 2009.a.

KarS § 50 alusel võtta I.K’ ult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel I.K’ u suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada.

Välja mõista I.K’ ult riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või Swedbangas (Hansapangas) nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-1927, isik kelle eest tasutakse – I.K , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Asjaolud ja menetluse käik

I.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on kohtuotsusega Pärnu

Maakohtus 26.veebruaril 2008.a. karistatud KarS § 424 järgi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 16.jaanuaril 2009.a. kella 23:56 paiku Saare maakonnas Leisi vallas

Upa-Leisi mnt 28. kilomeetril sõiduautot Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,83 mg.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani I.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku I.K süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. I.K on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav I.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid I.K’ ule esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus I.K’ ule nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kümme (10) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta I.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks.

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

I.K selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. I.K on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav I.K, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub I.K ’ ult väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik