3-16-1568/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1568 Haldusasi

A. N. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised Taotleja – A. N.; Haldusorgan, kelle haldusakti suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamist taotletakse – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

Jätta A. N. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 04.08.2016 saabus Tallinna Halduskohtule A. N. esialgse õiguskaitse taotlus, millele oli lisatud ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Taotluse esitaja märgib, et soovib esialgset õiguskaitset, kuna tema suhtes on tehtud neli distsiplinaarmenetluse protokolli ning 08.06.2016 käskkirjaga nr 5-2/645 määrati talle karistus viieks (5) ööpäevaks kartserisse paigutamine kuue (6) kuulise katseajaga. Kohus saab kaebaja taotlusest aru selliselt, et kaebaja sooviks on peatada Tallinna Vangla 08.06.2016 käskkirja nr 5-2/645 (edaspidi käskkiri) kehtivus selliselt, et uute distsiplinaarkaristuste määramisel ei pöörataks seda täitmisele.

3. Kohus pöördus kohtunõudega Tallinna Vangla poole, et selgitada välja taotleja maksevõime ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud.

4. Tallinna Vangla vastas kohtule 04.08.2016 (tlk 20, s.h pöördel) ning palus A. N. esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamatult tagastada, kuna puuduvad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg-s 5 sätestatud alused taotluse esitamiseks. Nimelt esitas taotleja 30.06.2016 käskkirjale vaide, kuid võttis selle 01.07.2016 omakäelise kirjaliku kinnituse alusel tagasi (tlk 21).

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

6. Praegusel juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse kriteeriumid täidetud.

6.1. Kuigi A. N. taotles käskkirja kehtetuks tunnistamist vaidemenetluses, siis on taotluse esitamise aja seisuga vaidemenetluse lõppenud taotleja enda vastavasisulise avalduse alusel. Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvat vaidemenetlust. Ka ei saa taotleja pöörduda käskkirja vaidlustamiseks kohtusse, kuivõrd käskkirja vaidlustamiseks on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

7. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus, mille lubatavuse eeldused ei ole täidetud. Tegemist on puudusega, mida ei saa kõrvaldada, mistõttu ei jäta kohus taotlust käiguta ega anna ka taotlejale tähtaega kõrvaldamatu puuduse kõrvaldamiseks. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel A. N. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. Kohus selgitab, et ka taotlusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokollidele tuginedes ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik ja lubatav, kuivõrd distsiplinaarmenetluse protokoll ei ole haldusakt, vaid haldusmenetluse toiming, mida saab vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Kohus märgib, et kui taotlusele lisatud distsiplinaarmenetluse protokollide alusel on taotlejale distsiplinaarkaristus määratud, siis saab kaebaja vaidlustada distsiplinaarkaristuse määramist vaidemenetluses ning taotleda, et vaiet lahendav haldusorgan peataks haldusakti täitmise (haldusmenetluse seadus § 81) või et kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset (HKMS §

249 lg-d 2 ja 5).

9. Seonduvalt taotlusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata, siis jätab kohus ka menetlusabi taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda