1-16-1549/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-16-1549/41 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-1549 Kohtunik Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 29. juuni 2016. a otsus , Roman Hartšenko
Jevgeni Mettuse, Sergei Martõnovi, Edvin Kulinitši, O.A
199 lg 2 p ja Angelina Guštšina süüdistuses KarS §
7 ja 9 j
ärgi kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
s
üüdistatav Roman Hartšenko Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta süüdis Roman Hartšenko tatava (ik 39003110289) kaebus Harju Maakohtu 29. juuni
2016. a kohtuotsuse peale ja tagastada. läbi vaatamata
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Harju Maakohtu 29. juuni 2016. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati
teiste hulgas Roman Hartšenko süüdi KarS § järgi ning 199 lg 2 p 7 ja 9 teda karistati vangistusega 1
aasta 2 kuud. alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja KarS § 68 lg 1
alguseks loeti ana kinnipidamise aeg 25.02.2016. a. R. Hartšenko kahtlustatav
Menetluskuludena mõisteti R. Hartšenkolt välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 480 eurot, seega
menetluskulud kokku summas 1125 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. R. Hartšenko KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi süüdi selles, et tunnistati
tema 01.08.2014 kella 19.30
paiku, viibides Tallinnas, aadressil X asuvas restoranis X XX XX, võttis võõra vallasasja
ebaseadusliku omastamise eesmärgil laual lebavast kannatanule ´ JŠ le kuuluvast seljakotist
mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 IMEI koodiga 353687064160523
, väärtusega 600 eurot.
2(4)
Samuti tema, 21.10.2015 kella 19.00 ajal, viibides aadressil Tartu, X asuvas kaupluses X ning XX XX
tegutsedes ühiselt ja kooskõlas Sergei Martõnov`iga võtsid kaupluse müügisaalist tatult grupis koos ,
võõra vallasasja omastamise eesmärgil it, koguväärtusega 299.80 eurot. ebaseadusliku kaks kampsun Võetud kampsunid panid nad kaasasolnud kinkekotti ning väljusid kauplusest jättes tahtlikult võetud
kauba eest tasumata, tekitades oma sellise tegevusega varalist kahju X
-le kokku summas XX OÜ 299.80 eurot.
Samuti tema, 24.10.2015 ajavahemikul kella 03.45 kuni kell 04.10, viibides Tallinnas, aadressil X
XX
asuvas toitlustuskohas X
Sergei XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos
Martõnov`iga võtsid võõra vallasasja omastamise eesmärgil käekotist viimasele
ebaseadusliku AN
kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 IMEI koodiga 8806086140331 koos valget värvi kummist kaantega, koguväärtusega 330 eurot.
Samuti tema, 16.12.2015 kella 21.26 paiku, viibides aadressil X , Tallinn asuvas kaupluses X
XX XX
ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Sergei Martõnoviga, võtsid võõra vallasasja
ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist AS
-le X kuuluvat kaupa XX
koguväärtuses 364,58 eurot ja nimelt: kolm pudelit viskit Laphroaig koguväärtusega 167,70 eurot,
ühe pudeli viskit J.Walkers väärtusega 39,49 eurot, kaks pudelit konjakit Martell VSOP Medaillon,
koguväärtusega 111,80 eurot, ühe pudeli konjakit Remy Martyn karbis, väärtusega 45,59 eurot. Võetud kauba panid nad neil kaasas olnud kinkekottidesse ja seejärel möödusid nad kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi nende tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Sergei Martõnov peeti kinni turvatöötaja poolt.
Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X , Tallinn XX
asuvas X ning tegutsedes
grupis koos O.A ööklubikohvikus ühiselt kooskõlastatult XX ja
Edvin
vallasasja ebaseadusliku omastamise
ja Kulinitšiga, võtsid võõra eesmärgil
PK`ile kuuluva mobiiltelefoni One Plus One 300 eurot, tekitades oma sellise
väärtusega käitumisega kannatanule varalist kahju summas 300 eurot.
Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X , Tallinn XX
asuvas X ning tegutsedes elt
grupis koos O.A ööklubikohvikus ühis kooskõlastatult XX ja
Edvin ja Kulinitšiga, üritasid võõra eesmärgil ära
vallasasja ebaseadusliku omastamise
võtta ´ väärtusega jäi lõpule NM ale kuuluvat mobiiltelefoni IPhone 6S, 840 eurot, kuid kuritegu neil
viimata nende tahtest mitteolenevatel kuna Edvin kellele varastatud telefon edasi põhjustel, Kulinitš,
anti, peeti kinni kohapeal poolt. turvatöötaja
Samuti tema, 09.01.2016 ajavahemikul kell 01.45 kuni kella 03.30, viibides aadressil X , Tallinn XX
asuvas X
vallasasja ebaseadusliku omastamise
ööklubikohvikus üritas võõra eesmärgil ära võtta XX
MA- kuuluvat mobiiltelefoni Sony Xperia
100 eurot, kuid kuritegu tal le Z,
väärtusega jäi lõpule
viimata temast mitteolenevatel ku kannatanu taskust telefoni pillas Roman põhjustel, võttes na
Hartšenko märkas selle maha ning kannatanu seda takistas varguse toimepanemist. ja
Samuti tema, 02.02.2016 kella 19.50 ajal, viibides aadressil X , Tallinn asuvas kaupluses X
XX XX
ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A ga , võtsid -
kaupluse
müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil ebaseadusliku mobiiltelefoni Apple
iPhone 6 Plus, IMEI koodiga 353283072761336, 859.99 eurot, tekitades oma sellise väärtusega
tegevusega varalist kahju AS-le X . XX
Samuti tema, 18.02.2016 ajavahemikul kell 18.44 kuni kella 18.46, viibides , X
aadressil Pärnu XX
X keskuses asuvas kaupluses X
XX XX ning tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos O.A ga -
ebaseadusliku
võtsid kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil
3(4)
mobiiltelefoni IPhone 6S, IMEI koodiga 353308071077360 , tekitades varalist , väärtusega 737 eurot
kahju AS-ile X . XX
Seega Roman Hartšenko, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,
mis on toime pandud süstemaatiliselt ja isikute grupis, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse
, kes vaidlustab kohtuotsust temalt süüdistatav R. Hartšenko välja mõistetud menetluskulude osas, sest ta pole neid võimeline maksma. Nimelt pole tal ei eriala ega ka lähedasi, kes saaks aidata menetluskulude tasumisel ja eluaseme leidmisel. Pärast vabanemist peab lahendama elukoha probleemi ja õppima eriala, et raha teenida. Samuti on tal elukaaslane, kes
on rase ja vabanemisel peab tagama talle ja
lapsele ülalpidamise. Teeb kõik selleks, et leida tööd
õppimisest vabal ajal, et teenida raha, kuid sellest ei piisa, et ära elada, rääkimata se
llises summas
menetlusku de tasumisest. Peab edaspidi hakkama tasuma kommunaalkulusid lu ja perekonda ülal
pidama. Seetõttu palub jätta osa menetluskulusid riigi kanda ja ülejäänu osas edasi lükata
nende
täitmine kuni vabanemiseni ning seejärel ajatada üheks aastaks, et saaks osade kaupa need tasuda.
Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega,
leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu jätta läbi tuleb esitatud apellatsioon vaatamata.
Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele
teatud piirangud, kuivõrd KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Nii
nähtub KrMS § 318 lg st 4, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib esitada -
apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9.
peatüki 2. jao sätete või § 339
lõikele 1 vastava menetlusõiguse rikkumisega. Samuti võivad süüdistatav ja tema kaitsja
apellatsiooni esitada lisaks juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud
karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu
otsust vaidlustada ei saa. Kuivõrd apellatsioonis vaidlustatakse kohtuotsust menetluskulude
väljamõistmise osas, siis ei ole käesoleval juhul võimalik jaatada kaebuse esitamise lubatavust
kokkuleppemenetluses tehtud otsusele ja seetõttu tuleb apellatsioon jätta apellatsiooni esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Nimelt kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja
p - rokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg s 1 sätestatud tingimustes, s.h süüdistatava
poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude osas. märtsist 2015 jõustunud Nimelt, alates 29. . a
KrMS-i - Riigikohus on redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg t 1 võrreldes varasemaga täiendatud.
lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse § 245 lg 1
ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses
tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.
Riigikohus on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-
kohtulahendi tegemisel 09 märkinud, et
kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 1, mille kohaselt võib kohus 248 lg- st
põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 3), lõpetab 248 lg 1 p-d 1-
kriminaalmenetluse (§ 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle 248 lg 1 p
kokkuleppekohast karistust (§ 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on 248 lg 1 p
kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega
4(4)
või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohtul puuduvad volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
21. juunil 2016. a N. Lebed ja kaitsja L. Viil prokurör , süüdistatava R. Hartšenko vahel sõlmitud
kokkuleppes märgitakse rtšenko peab hüvitama sundraha muuhulgas, et R. Ha summas 645 eurot ja
määratud kaitsja tasu Süüdistataval tuleb kohtueelses menetluses 120 eurot (kd I , 566-569 II tl ).
tasuda kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses kogusummas 765 eurot, millele – lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkuleppe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, 12 kuu
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on sõlmitud kokkulepet ja selles esinevaid
tingimusi oma allkirjaga kinnitanud. etluse Seega on R. Hartšenko ise nõustunud kriminaalmen kulude hüvitamisega täies ulatuses ning ei ole taganenud kokkuleppest menetluskulusid puudutavas küsimuses, kuigi isikul oli võimalus prokuröriga sõlmitud kokkuleppest ka taganeda.
21. juunil 2016. a
on kohtuistungil kaitsja toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Hartšenko R.
juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega jääb ning
kokkuleppe juurde. Ka kaitsja L. Viil jäi kokkuleppe juurde, märkides, et on jõutud kõiki rahuldava kokkuleppeni ning takistused puuduvad.
Apelleeritud kohtuotsusega ongi R. Hartšenko kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja
karistatud ning temalt on
. välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule
Apellatsioonis on taotlenud men R. Hartšenko etluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, ülejäänu osas
nende tasumise edasilükkamist vangistusest vabanemiseni ning seejärel nende ajatamist üheks
aastaks. Nagu juba eelpool nimetatud Riigikohtu lahendi -1-1-7-16) (3 seisukohast järeldub, on
osaliselt men
etluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul
puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet
sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega täies ulatuses ning ei ole
tõstatanud küsimust maksejõuetusest. enda Samuti on juba kokku lepitud menetluskulude tasumises
maksimaalse tähtaja – – alates kohtuotsuse jõustumisest. 12 kuu jooksul
Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.
Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt
kokkulepet vaidlustada menetluskulud osaliselt riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi ning jätta
hinnangul ka -s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud
Riigikohus otsuses nr 3-1-1-81-11. Nimelt on Riigikohus märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg- st 2
saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS
§ 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on 318 lg 3 p- 4 ja lg- st st pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
KrMS § kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja 326 2 p 3 lg
tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi
apellatsiooniõigust.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p-st 3 318 lg-st 4 on ringkonnakohus § ja §
seisukohal, et süüdistatava R. Hartšenko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata
.
Urmas Reinola