1-16-5200/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-5200

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-5200 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Sergei Štšerbakov’i süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. juuni 2016. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Sergei Štšerbakov’i (ik 38010310244, viibib Tallinna vanglas) apellatsioon ja määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Štšerbakov’i kaebused Harju Maakohtu 20. juuni 2016. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20.06.2016.a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Sergei Štšerbakov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.09.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 (kuus) aastat 4 (neli) kuud 14 (neliteist) päeva. KarS § 68 alusel arvati Sergei Štšerbakov’il eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust loeti alates kinnipidamisest, so alates 01.02.2016.a. Määrati, et tõkend – vahistamine, tühistatakse peale kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. 2. Sama otsusega mõisteti Sergei Štšerbakov’ilt välja 1075 eurot sundraha, ekspertiisitasu 252 eurot ja kaitsjatasu 336 eurot riigi tuludesse. Määrati, et menetluskulud kogu summas 1663 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-16-5200

2(3) 3. 19.07.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus S. Štšerbakovi määruskaebus, milles ta palub end vabastada ekspertiisikulu kandmisest ekspertiisis nr. 16E-AN0140 (84 eurot), kuna tema autost leitud tabletid Xanax olid ostetud legaalsel teel retsepti alusel. Samal päeval Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab S. Štšerbakov maakohtu otsuse sõnastust, et tema tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Tegelikult tunnistas ta end süüdi osaliselt, seega S. Štšerbakov esitatud apellatsioonis leiab, et süüdimõistva otsuse tegemisel rikkus maakohus KrMS § 339 lg 1 p 12 nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Sergei Štšerbakov’i kaebused tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7).

7. Kriminaalasjas on S. Štšerbakovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 08.06.2016 sõlmitud kokkulepe (I kd, tl 194-196), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana 1615 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud süüdistatava poolt vaidlustatud ekspertiisi nr. 16E-AN0140 kulu 84 eurot. Kokkuleppes on ära märgitud ka, et kaitsjatasule lisandub kaitsja kulu seoses kohtumenetluses osalemisega. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude

1-16-5200

3(3) hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. S. Štšerbakov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I kd, tl 196). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. S. Štšerbakov nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega.

8. S. Štšerbakovi poolt esitatud apellatsioonkaebuse osas märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuigi süüdistatav S. Štšerbakov viitab esitatud apellatsioonis väidetavale KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisele, tema poolt toodud põhjendus, et ta ei tunnistanud end kuriteo toimepanemises süüdi, ei ole asjakohane ja seega on juriidiliselt tühine. Ringkonnakohus sedastab, et kokkuleppemenetluse kohaldamine ei eelda seda, et süüdistatav end talle etteheidetavas teos otsesõnu süüdi tunnistaks. KrMS § 239 järgi ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamise eelduseks süüdistatava süü omaksvõtt. Seega ei takista süüdistatava avaldus, et ta tunnistab end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos osaliselt, kokkuleppemenetluse kohaldamist, kui süüdistatav samas kinnitab oma tahet kriminaalasi kokkuleppemenetluses lahendada (RKKKo nr. 3-1-1-81-11). Pealegi ringkonnakohus märgib, et ekslik on S. Štšerbakov’i väide, et maakohus on oma otsuses sedastanud, et S. Štšerbakov on ennast täielikult süüdi tunnistanud. Maakohus on üksnes tuvastanud, et menetlusosalised jäävad kohtus kokkuleppe juurde, süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selline järeldus on ainuõige. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör 08.06.2016 sõlmisid kokkuleppe, milles on kinnitatud, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning süüdistatavalt konfiskeeritava vara osas. Süüdistatav Sergei Štšerbakov kinnitas, et ta on nõus kokkuleppes sätestatud tingimustega, samuti on temale selgitatud, et tema peab lisaks kokkuleppes märgitud kriminaalmenetluse kuludele tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, samuti on selgitatud konfiskeerimise olemust (T I lk 195 pöördel).

9. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus S. Štšerbakov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on sõlmitud tema vabal tahtel (T I kd, tl 206). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

1-16-5200

4(3) Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Sergei Štšerbakovi kaebused läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik