2-16-10346/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10346 Tsiviilasi XXXXavaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjades nr 022/2016/2867 ja 022/2016/2866 Menetlusosalised Avaldaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht teadmata, kontaktaadress: postkontor XXXX); Puudutatud isikud: kohtutäitur Elin Vilippus (A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post elinvilippus.buroo@taituri.vilippus.ee); XXXX(isikukood XXXX; elukoht XXXX; e-post XXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: 1. Jätta XXXXavaldus täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjades nr 022/2016/2867 ja 022/2016/2866 menetlusse võtmata. 2. Jätta menetluskulud XXXX´i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. XXXXesitas 06.07.2016.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks ja ajatamiseks täiteasjades nr 022/2016/2867 ja 022/2016/2866.

2. 07.07.2016.a määrusega jättis kohus avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

3. Avaldaja märgib, et täitemenetlused tuleks ajatada, kuivõrd kohtutäitur ei ole talitanud täitemenetlusi läbiviies seaduslikult ega ole avaldajale võimaldanud nõuete täitmiseks piisavalt pikkasid tähtaegasid. Samuti ei ole andnud kohtutäitur avaldajale piisavalt pikka tähtaega eluruumi vabastamiseks. Lisaks märgib avaldaja, et kohtutäitur vabastab

eluruumi ka avaldajale kuuluvatest asjadest, millest väärtustomava võõrandab täitemenetluses nõutava võlgnevuse katteks, millega rikutakse avaldaja õigusi. Avaldaja lisab, et tal ei ole eluruumist väljatõstmise korral kuskil elada ning tema tervislik seisund on halb.

4. Seoses kohtutäituri tegevusele esitatud vastuväidetega märgib kohus, et need ei ole täitemenetluse ajatamise aluseks ega oma käesoleva avalduse lahendamisel kaalu. Et panna maksma nimetatud vastuväited, tuleb lähtuda allolevast regulatsioonist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus selgitab, et juhul, kui avalduse esitaja soovib esitada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, kuulub TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt eelnevalt kohustuslikult läbimisele TMS §-is 217 sätestatud menetlus, st avaldaja peab esmalt esitama kohtutäiturile kirjaliku kaebuse, millise osas peab kohtutäitur tegema otsuse. Kohtutäituri otsusele saab esitada kaebuse maakohtusse. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega puudub avaldajal käesoleval juhul võimalus esitada kohtusse kaebust kohtutäituri tegevuse peale.

5. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tuginedes TsMS § 477 lgle 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-le 2, kuna avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluste ajatamist, võimalik saavutada.

6. TMS §45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 rakendamise eelduseks on tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-79-12 (p 11) üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Selliseks asjaoluks pole võlgniku üldine halb majanduslik olukord või asjaolu, et arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara (erandlikuks asjaoluks ei ole ka üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb), vaid sellised asjaolud, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt ootamatu haigus või töökohakaotus, mis toob kaasa tagajärjed võlgniku ülalpeetavatele, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud). Seejuures on võimalik täitemenetlust peatada või ajatada üldjuhul üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis

kinnitab veelgi seda, et selle aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised, st et pärast seda peab võlgnik olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma.

7. Avaldaja on kohtuni toonud üksnes asjaolud, et tema majanduslik olukord on raske. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et üksnes raske majanduslik olukord ei ole erandlik asjaolu, mille alusel võiks täitemenetluse ajatada. Avaldaja ei ole kohtuni toonud, kuidas on ta võimeline pärast täitemenetluse ajatamist taas täitemenetluses sundtäidetavaid nõudeid rahuldama. Avaldaja avalduse eesmärk oli vältida eluruumi vabastamise kohustust, kuid avaldaja on kohtule telefonitsi teatanud, et eluruumi valdus on temalt juba ära võetud. Seega ei annaks täitemenetluse peatamine avaldaja õiguste kaitsele enam midagi juurde. Avaldaja ei ole toonud kohtuni teisi erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse täitemenetluse ajatamiseks. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse ajatamist, võimalik saavutada. Kohus keeldub avaldust menetlemast.

8. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr. 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.

9. Kohus selgitab, et maksegraafiku sõlmimiseks peab võlgnik siiski jõudma kokkuleppele sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui võlgnik on sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, tuleb see esitada kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel. Kui võlgnik ja sissenõudja maksegraafiku osas kokkuleppele ei jõua, jätkab kohtutäitur täitemenetlust tarvitades täitedokumendi täitmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid.

10. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik