4-16-3420/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08

.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3420 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi A.K väärteoasi Liiklusseaduse §223 lg.1 ja §226 järgi

lg.1

Kaebuse esitaja A.K isikukood xxx, elukoht xxx xxx , töökoht Kohtuvälise menetleja esindaja Aljona PLATONOVA Ida Prefektuuri väärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Aljona PLATONOVA 06 .2330,16,007033 A.K karistamise .04.2016 otsus väärteoasjas nr

osas Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o. sum

mas 300 (kolmsada) eurot ja Liik

lusseaduse §226 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot muutmata. – jätta

Karistusseadustiku §66 lg.2, 3 alusel määrata, et rahatrahvid 75 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 300 (kolmsada) eurot ja 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 (nelisada) eurot tuleb A.K tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

A.K kaebus rahuldada osaliselt.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v lik tutvuda alates 02.08.2016. õima

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna väärteomenetleja Aljona Platonova koostas 18.03.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2330,16,007033 A.K kohta selles, et viimane juhtis 02.08.2015 kell 14.00 Ida-Viru

maakonnas Vaivara vallas Narva Narva- Hiiemetsa tee 11-ndal kilomeetril – Jõesuu – mootorsõidukit (registreerimismärk ), ei valinud õigesti sõidukiirust, ei xxx xxx hoidnud ohutut pikivahet eespool liikuva mootorsõidukiga ja ei tulnud toime auto

juhtimisega Xxx xxx ning sooritas otsasõidu eespool liikuvale mootorsõidukile

(registreerimismärk ). Liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud mõlema xxx

mootorsõiduki omanikule varaline kahju. Samuti tarvitas A.K

alkohoolset jooki enne seda, kui politsei oli sündmuskohal välja selgitanud liiklusõnnetuse asjaolud. Sellega rikkus A.K Liiklusseaduse §46 lg.1 ja §169 lg.7 sätteid ning pani toime väärteo Liiklusseaduse §223 lg.1 ja § järgi.

226 lg.1

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteomenetleja

Aljona Platonova 06.04.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,007033 määrati

A.K-le tuseks rahatrahv 75 Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi karis trahviüh € ja Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi karistuseks iku ulatuses, s.o. summas 300 rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 400 €.

Otsuse kohaselt on süütegu asja materjalidega tõendatud. Karistuse määramisel

arvestas väärteomenetleja asjaoluga, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja

kahetses, samuti asjaoluga, et tegemist oli liiklusõnnetuse põhjustamisega ettevaatamatusest. Õnnetuses osalenud sõiduki omanikule on tekitatud varaline kahju

ning seega esinesid Liiklusseaduse §2 p.32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Vaadeldes sõiduki vigastusi ja liiklusõnnetuse asjaolusid, pidi menetlusalune isik aru saama, et tema sõiduki liikumise tagajärjel on tekkinud liiklusõnnetus ning seega kohaldusid talle Liiklusseaduse §169 loetletud kohustused. Menetlusalune isik jättis täitmata Liiklusseaduse §169 lg.7 nõuded. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ja eesmärgiga mõjutada isikut

edaspidi liikluses hoolsamalt ning tähelepanelikumalt käituma leidis kohtuväline

menetleja, et antud juhul on põhjendatud karistuse määramine rahatrahvi näol ja juhtimisõiguse võib jätta ära võtmata.

Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid.

A.K esitas 27.04.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsus tühistada osaliselt karistuse suuruse osas, mõista

karistuseks rahatrahv summas 3 -ks kuuks. 00 € ja ajatada trahvi tasumise 12

3

Kaebuse kohaselt on selle esitaja töötasu € (bruto), ta võttis süüteo omaks, xxx tunnistas end süüdi ja kahetses väga. Kaebuse kohaselt taotleb menetlusalune isik irjalikus menetluses. asja läbivaatamist k

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 01.07.2016

kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/13418-5 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on toime pannud

2 tõsist liiklusalast süütegu. Kohtuvälise menetleja esindaja on otsuse tegemisel

arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Isik, kes paneb toime

süüteo, peab arvestama talle selle tulemusena kaasneda võivate võimalike

sanktsioonidega. Menetlusalune isik on varem korduvalt karistatud erinevate

süütegude, sealhulgas liiklusalaste süütegude eest. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et selle eest määratav karistus võib olla eelmisest rangem.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et A.K kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. on osaliselt põhjendatud ja

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistu

ngist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.07.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/13418-5 Viru Maakohtu 20.06.2016 p -16-3420 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt - liiklusnõuete rikk tekitatud teisele isikule varaline kahju või umise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tervisekahjustus.

4

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit ja rikkus seejuures liiklusnõudeid, tekitades varalise kahju või tervisekahjustuse.

Nagu nähtub 18.03.2016 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,16,007033

ja vaidlustatavast 06 k .04.2016 otsusest samas väärteoasjas, on menetlusalune isi rikkunud Liiklusseaduse §46 lg.1 ja §169 lg.7 nõudeid.

Liiklusseaduse §46 lg.1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee

- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et menetlusalune isik, juhtides 02.08.2015 kell 14.00 Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva Narva- Hiiemetsa tee 10,4-ndal – Jõesuu –

kilomeetril mootorsõidukit, valides ebaõigelt kiiruse, ei hoidnud ohutut pikivahet

eespool liikuva mootorsõidukiga ja ei tulnud toime auto juhtimisega, mille

tulemusena sooritas otsasõidu eespool liikuvale mootorsõidukile. Liiklusõnnetuse tagajärjel on tekitatud mootorsõidukite omanikele varaline kahju.

Nimetatud tuvastatud asjaolude üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole.

Vastavalt xxx-xxx Sündmuskoha 02.08.2015 vaatlusprotokollile tuvastati sõiduautol järgmised kahjud: esikapoti deformatsioon, esikaitseraua deformatsioon, vasaku esitiiva

deformatsioon, katkine radiaator, radiaatori iluvõre deformatsioon, lõhutud vasak

esituli, esimene registreerimismärk on deformeeritud. Samast vaatlusprotokollist

nähtub, et sõiduautol tuvastati järgmised Xxx xxx

kahjud: tagakaitseraua deformatsioon, tagumise registreerimismärgi deformatsioon, tagumise pakiruumi luugi deformatsioon, vasak tagatuli on nihutatud kinnituskohtadest, tagumise parema tiiva dekoratiivkaitse deformatsioon.

Seega on tuvastatud varalise kahju tekitamine.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust

isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §46 lg.1. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse

esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta liiklusõnnetuse põhjustamist algusest peale

tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse, kus mõlemale sõidukile tekitati varaline

kahju, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Liiklusseaduse §169 lg.7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist

5 või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.

Käesolevas väärteoasjas on Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise

02.08.2015 protokolliga tuvastatud, et A.K esines 02.08.2015 kell 14.22 alkohoolne joove 1,03 mg/l (indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr.A 111233

näit) ja samal kuupäeval kell 14.37 alkohoolne joove 0,91 mg/l (tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-

0012 lõplik lugem).

Seega on käesolevas asjas tuvastatud, et menetlusalusel isikul esines alkoholijoove.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik peeti 02.08.2015

kell 15 kinni ning kuulati 03.08.2015 kell 13 kahtlustatavana üle (kriminaalasi nr.15233001061 on lõpetatud Ida Prefektuuri 08.09.2015 määrusega). Alates esimesest

ülekuulamisest on menetlusalune isik kinnitanud ja tunnistanud, et tarvitas peale liiklusõnnetuse toimumist alkoholi. Tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oleks alkoholi tarvitanud ka enne liiklusõnnetuse toimumist, asja materjalides puuduvad.

Seega tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetuse toimumist.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust

isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §226 lg.1 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §169 lg.7. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse

esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta alkoholi tarvitamist peale liiklusõnnetuse toimumist algusest peale tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi enne seda, kui politsei oli kõik liiklusõnnetuse asjaolud sündmuskohal välja selgitanud, siis kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime

pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule nimetatud eest karistuseks rahatrahv 75

eel väärteo trahviühiku ulatuses.

6 Liiklusseaduse §226 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule eelnimetatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalune isik väärteo Liiklusseaduse

§223 lg.1 järgi toime pannud ettevaatamatult ja väärteo Liiklusseaduse §226 lg.1

järgi tahtlikult. Sama otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmise

määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §223 lg.1 ja §226 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on

kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on 9 korda karistatud väärteokorras ja 2 korda kriminaalkorras, neist väärteokorras 7 korda Liiklusseaduse rikkumise eest ja 1 kord Alkoholiseaduse rikkumise eest ning kriminaalkorras 1 kord joobes juhtimise

eest. 2 viimast väärtegu on samuti toime pandud 2015. Varasemalt toimepandud

väärtegude eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid vahemikus 19,17 € 360 €. ohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et - Maak

Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja

de

aresti kohaldamine või juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud. Maakohus

leiab, et ka rahatrahvide

määrad on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus olema eelmisest mõnevõrra suurem.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi jätta

de suuruse osas

muutmata.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata

rahatrahvi tasumise ositi ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat.

Oma kaebuses on menetlusalune isik taotlenud rahatrahvide tasumise ajatamist 12-ks

kuuks ja põhjendanud seda töötasu suurusega xxx € (bruto) kuus, mille kinnituseks on esitatud töölepingu nr.208 ärakiri.

Ida Prefektuur ei ole oma kirjalikus vastuses antud taotluse kohta seisukohta avaldanud, mistõttu teeb maakohus järelduse, et prefektuur antud taotlusele vastu ei vaidle.

Maakohus nõustub asjaoluga, et töötasu € (bruto) kuus võib rahatrahvi xxx juures de

kokku summas 700 € tasumine olla raskendatud, mistõttu rahatrahvide tasumise

ajatamine on põhjendatud. Maakohus nõustub ka kaebuses esitatud ajatamise tähtajaga 12 kuud, kuna prefektuur ei ole ka tähtaja osas oma seisukohta avaldanud.

7

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist.

Kaebuse kohaselt rust on selle ainsaks põhjenduseks rahatrahvide suu e vähendamiseks

asjaolu, et pere sissetulek on väike. Maakohus nõustub üleüldiselt väitega, et

sissetuleku xxx € juures on rahatrahvide kokku summas 700 € tasumine koormav,

kuid peab vajalikuks märkida, et vastavalt kaebusele lisatud töölepingu nr.208 ärakirjale on see tööleping koos sealmärgitud töötasuga € (bruto) kuus sõlmitud

xxx

14.04.2015. Seega pidi menetlusalune isik hiljemalt alates sellest kuupäevast

arvestama oma sissetuleku suurusega, muuhulgas ka väärtegude toimepanemisel. Käesoleval juhul ei anna kaebuses nimetatud asjaolu alust rahatrahvide summade vähendamiseks.

Kaebuse kohaselt tunnistab selle esitaja oma süüd ja kahetseb väga. Maakohus tunnustab menetlusalust isikut selle eest, kuid märgib, et antud asjaolusid on juba arvestatud karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt. Nende teistkordne arvestamine maakohtu poolt ei ole seadusekohane.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik