3-15-3143/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

02.08.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-3143

Haldusasi

Andrei Talõzini kaebus Viru Vangla ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Andrei Talõzini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Andrei Talõzin

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Talõzini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26.04.2016. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16.12.2015 A. Talõzini kaebus ja 28.12.2015

kaebuse täiendus, milles ta palus tuvastada õigusvastasus järgmistes toimingutes

ja haldusaktides: 30.01.2014 jalutuskäigu mittevõimaldamine; 30.01.2014 füüsilise

vägivalla kasutamine; 30.01.2014 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; Viru

Vangla tegevusetus kaebaja suhtes kasutatud vägivalla asjaolude väljaselgitamisel;

Viru Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.1-/176-KP; Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri

nr 6.-3/295-D; Viru Vangla 07.03.2014. a vaideotsus nr 6-12/33-2 ja 6-12/41-2; Viru

Vangla 26.05.2014. a otsus nr 6-16/87-2; Viru Vangla 17.11.2015. a otsus nr 6-

16/131-2; Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatis nr VRP-7/14/66; Viru

Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/642 ja 16.12.2015. a

vastus nr VRP-7/15/665. Kaebaja põhjendused:

30.01.2014 jalutuskäigule liikudes tervitas kaebaja kõvahäälselt teisi kinnipeetavaid,

mispeale viisid valvurid ta jõudu kasutades kambrisse tagasi, tõukasid põrandale ja

lõid kuklasse, põrandale surudes tekitati talle peahaav. Samal päeval kasutati tema

suhtes käeraudasid ja ta paigutati lukustatud kambrisse. Viru Vangla kohaldas

31.01.2014. a (käskkirja päises ekslikult märgitud dokumendi koostamise aastaks

2013) käskkirjaga nr 6.-1/176-KP kaebaja suhtes alates 31.01.2014 täiendavaid

julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine,

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmena käeraudade

kasutamine). Viru Ringkonnaprokuratuur keeldus 13.02.2014. a teatisega

nr VRP7/14/66 kaebaja avalduse alusel Viru Vangla valvurite suhtes

kriminaalmenetluse alustamisest. Viru Vangla karistas 27.02.2014. a käskkirjaga nr

6.-3/295-D kaebajat lisatoitlustamise õiguse keelamisega, kuna ta ei allunud

30.01.2014 valvuri suulistele korraldustele. Viru Vangla jättis 07.03.2014. a

vaideotsusega nr 6-12/332 ja 6-12/41-2 rahuldamata kaebaja vaide vangla

31.01.2014. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 26.05.2014. a

otsusega nr 6-16/87-2 rahuldamata kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks seoses

füüsilise jõu kasutamisega tema vastu. Kaebaja esitas 08.06.2014 Tartu

Halduskohtule kaebuse temale tekitatud kahju hüvitamiseks, mille kohus tagastas

20.07.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51110. Viru Vangla tagastas

17.11.2015. a otsusega nr 616/131-2 läbivaatamatult kaebaja 22.09.2015. a kahju

hüvitamise taotluse osas, mis puudutas tema suhtes 30.01.2014 füüsilise jõu

kasutamist ning ülejäänud osas (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine,

lisatoitlustamise keelamine, jalutuskäigust ilmajätmine) jättis taotluse rahuldamata.

Seoses kriminaalmenetluse mittealustamisega esitas ta Viru Ringkonnaprokuratuurile

2 pöördumist, mis jäeti rahuldamata, millega on rikutud PS §-s 44 sätestatud õigust.

A. Talõzin taotles riigi õigusabi. Ta esitas tuvastamiskaebuse, kuna hetkel ei leidu

tema õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ning ta soovib tulevikus esitada

hüvitamiskaebuse, mis ei saa olla ilmselgelt perspektiivitu, sest tema suhtes kasutati

füüsilist vägivalda ning selle uurimine oli puudulik.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.01.2016. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale 5 päeva

määruse kättetoimetamisest alates kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Kohus selgitas, et kuna Viru Vangla on kaebaja taotlust käsitanud kahju hüvitamise

taotlusena, siis on kaebajal võimalik selles osas, milles vangla jättis kahjunõude

rahuldamata, muuta kohtule esitatud kaebust ja esitada tuvastamisnõuete asemel

hüvitamisnõuded. Lisaks märkis kohus, et kui kaebaja soovib kaebust muuta ja

esitada kohtule hüvitamisnõuded, tuleb tal hüviamisnõudeid täpsustada ning

vajadusel juurde tasuda riigilõivu. Lisaks tuli kaebajal kohtule esitada Viru

Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastused.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 27.01.2016 A. Talõzini täiendav seisukoht, milles ta

märkis vastuseks halduskohtu 19.01.2016. a määrusele, et tal puuduvad õigusalased

teadmised, mistõttu ei ole tal võimalik vastata kohtu küsimustele. Samuti väitis

kaebaja, et tal ei ole võimalik esitada kohtule nõutud dokumentidest koopiaid, kuna

seoses vangistusega on koopiate tegemine piiratud.

4. Tartu Halduskohus tagastas 26.04.2016. a määrusega A. Talõzini kaebuse

järgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas

(resolutsiooni p 2): 30.01.2014 kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamine; Viru

Vangla 07.03.2014. a vaideotsus nr 6-12/33-2 ja 612/41-2; Viru Vangla 26.05.2014. a

otsus nr 6-16/87-2; Viru Vangla 17.11.2015. a otsus nr 6-16/131-2; Viru

Ringkonnaprokuratuuri

13.02.2014.

a

teatis

nr VRP7/14/66;

Viru

Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/642 ja 16.12.2015. a

vastus nr VRP-7/15/665. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse

järgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas

(resolutsiooni p 3): 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamine;

30.01.2014 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; Viru

Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.1/176KP ja Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri nr

6.-3/295-D. Määruse põhjendused:

1) Kuna Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatise üle vaidluse

lahendamiseks näeb kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ette teistsuguse

menetluskorra, ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu kuulub

kaebus 13.02.2014. a teatise õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

2) Kuna kaebaja ei ole selgelt väljendanud, et ta soovib hüvitamisnõudeid esitada,

lähtus kohus algsest kaebusest, milles kaebaja on kohtusse pöördunud

tuvastamisnõuetega. Kuna Viru Vangla 31.01.2014. a ja 27.02.2014. a käskkirjade

õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas vastustaja on käskkirjade andmise

menetlustes kõik olulised asjaolud välja selgitanud, siis on vangla tegevusetuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõue hõlmatud nimetatud käskkirjade

õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetega.

3) Kaebaja tuvastamisnõuded on esitatud hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.

Tuvastamisnõude - teha kindlaks kaebajale 30.01.2014 jalutuskäigu

mittevõimaldamise õigusvastasus - esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest

hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Mõeldav ei ole, et kaebajale võis

jalutuskäigu ärajäämise tagajärjel tekkida varalist kahju. Samuti ei ole eluliselt usutav,

et kaebajale võis tekkida tunniajalise jalutuskäigu ärajäämisest mittevaralist kahju,

mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Kuna kaebajal

puudub ilmselgelt õigus vastava tuvastamisnõude esitamiseks, kuulub kaebus selle

nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

4) Eluliselt ei ole usutav, et Viru Vangla 07.03.2014. a vaideotsuse tegemine võis

kaebajale põhjustada kahju. Pigem ilmneb kaebusest, et kaebaja on vaideotsuse

õigusvastasuse kindlakstegemist taotlenud selleks, et saavutada praeguses

kohtumenetluses vaide esemeks olnud vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemine ja tulevikus sellega tekitatud kahju hüvitamine. Selle eesmärgi

saavutamiseks ei ole vaja taotleda vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist.

Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda 07.03.2014. a vaideotsuse

õigusvastasuse kindlakstegemist, kuulub kaebus vastava nõude osas HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel tagastamisele.

5) Eluliselt ei ole usutav, et vangla võis 26.05.2014. a ja 17.11.2015. a otsustega

tekitada kaebajale kahju, mis kuuluks RVastS-i alusel hüvitamisele. Pigem ilmneb

kaebusest, et kaebaja on nende otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist taotlenud

selleks, et saavutada praeguses kohtumenetluses otsustes käsitletud vangla

toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine ning tulevikus nendega

tekitatud kahju hüvitamine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja taotleda

kõnealuste otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna kaebajal puudub

ilmselgelt õigus nõuda 26.05.2014. a ja 17.11.2015. a otsuste õigusvastasuse

kindlakstegemist, kuulub kaebus vastavate nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastamisele.

6) Tuvastamisnõude - teha kindlaks Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja

16.12.2015. a vastuste õigusvastasus - esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest

hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja teabenõuded ei olnud

dokumendid, mille koopiate väljastamisest keeldumine oleks välistanud kaebaja

võimaluse Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Seega ei saanud Viru

Ringkonnaprokuratuuri keeldumised tekitada kaebajale kahju, mis seonduks EIK

pöördumise võimaluse kaotamisega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajale võis

tekkida muud varalist või mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS-i alusel

hüvitamisele. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus vastava tuvastamisnõude

esitamiseks, kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. A. Talõzin esitas 02.05.2016 määruskaebuse, mille kohaselt ei ole ta nõus

kaebuse tagastamisega. Kaebaja selgitab, et vastavalt vangistusseadusele (VangS)

on igal kinnipeetaval õigus vähemalt 1-tunnisele jalutuskäigule päevas, kuid sellest

õigusest ilmajätmisega rikutakse PS-st ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (EIÕK) § 14 ja § 17. Kaebaja märgib, et haldusaktide nr 6-

12/33-2, 6-12/41-2, 6-16/87-2 ja 6-16/131-2 osas, kui vangla tegevused 30.01.2014

intsidendi ajal tunnistatakse ebaseaduslikuks, siis eelnimetatud vangla otsused

muutuvad ebaseaduslikuks ja kuuluvad tühistamisele, mistõttu tuleb need jätta

protsessi. Kaebaja selgitab, et ta ei vaidlustanud Viru Ringkonnaprokuratuuri otsust,

kuna oskab eesti keelt halvasti ja ta mõistis 13.02.2014. a otsusest ainult seda, et ta

sai keeldumise, kuid ta ei teadnud, kuidas seda edasi vaidlustada.

6. Tartu Halduskohus jättis

11.05.2016. a määrusega

A. Talõzini

määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 5 päeva alates määruse

kättetoimetamisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks ja määruskaebuse täpsustamiseks. Kohus märkis, et A. Talõzin ei

ole põhjendanud, miks on kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja

16.12.2015. a vastuste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas

õigusvastaselt tagastatud.

7. A. Talõzin esitas 17.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta

palub end riigilõivu tasumisest vabastada ning ta ei nõustu sellega, et Viru

Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastuseid ei võetud

läbivaatamisele, sest ta ei esitanud kohtule nimetatud dokumenti. Kaebaja

selgitab, et palus vangla töötajal teha dokumendist koopia, kuid seda ei tehtud

määratud kuupäevaks, mida ta on kohtule ka selgitanud ning ta esitas

dokumendid võimaluse tekkimisel. Kaebaja palub võtta 09.12.2015. a ja

16.12.2015. a vastused läbivaatamisele ja tunnistada ebaseaduslikeks.

8. Tartu Halduskohus keeldus 16.06.2016. a määrusega asja materjalide

juurde võtmast Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a

vastuseid; vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse

esitamisel; võttis Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse resolutsiooni p 2

peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et A. Talõzini määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse

seisukohtadega seonduvalt resolutsiooni p-s 2 märgituga ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski

määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse

rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Kaebaja arvates on kohtule arusaamatu, milline kahju talle tekitati 1-tunnisest

jalutuskäigust ilmajätmisega. Kaebaja jätab ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta,

et ta on esitanud halduskohtule tuvastamisnõuded, millisel juhul on kohus

põhjendatult asunud hindama hilisema kahjunõude perspektiivikust. Ringkonnakohus

selgitab, et tuvastamiskaebuse lubatavuse eeldused on sätestatud HKMS § 45 lg-s

2, millise sätte 1. lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama sätte 2. ja 3. lause

võimaldavad isikul esitada tuvastamiskaebust kahju hüvitamise nõude kavatsuse

korral tingimusel, et hüvitamisnõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Seega juhul, kui

puudub haldusakt või toiming, mis rikuks isiku õigusi, puudub viimasel

tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohtupraktika kohaselt on põhjendatud

huvina aktsepteeritud huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast

tegevust isiku suhtes. Põhjendatud huvi peab ära näitama sellele tuginev

menetlusosaline ise ning kohus ei saa ega tohi hakata kaebaja eest põhjendatud

huvi välja mõtlema.

Seega on kohtupraktikas sedastatud, et hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse

esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eelnevat arvestades

leiab ringkonnakohus, et halduskohus on asunud vaidlustatud määruse p-s 10

põhjendatult seisukohale, et selle tuvastamisnõude esitamiseks ei ole kaebajal

kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 121 lg 2 p

1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud. Seega on eelnimetatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel õiguspärane.

12. Seonduvalt kaebaja väidetega 07.03.2014. a vaideotsuse nr 6-12/33-2 ja 6-

12/41-2 ning 26.05.2014. a otsuse nr 6-16/87-2 ja 17.11.2015. a otsuse nr 616/1312

menetlusse jätmise vajalikkuse kohta, nõustub ringkonnakohus vaidlustatud

halduskohtu määruse p-des 11 ja 12 märgituga. Kuna kaebaja on praeguses asjas

taotlenud vaide esemeks olnud vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist

ning 26.05.2014. a ja 17.11.2015 a otsustes käsitletud vangla toimingute ja

haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist, ning arvestades ka halduskohtu poolt

menetlusse võetud tuvastamisnõudeid, on eelnimetatud haldusaktide osas kaebuse

tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.

13. Kaebaja märgib, et ta ei vaidlustanud Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a

otsust, kuna ta mõistis üksnes, et sai keeldumise ega teadnud, kuidas edasi

vaidlustada. Halduskohus on nimetatud nõude osas tagastanud kaebuse HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle

esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Viru

Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatise (tl 71-72p) vaidlustamiseks näeb KrMS

§ 207 ette kaebuse esitamise Riigiprokuratuurile, millele on ka nimetatud teatises

viidatud. Seega on halduskohus nimetatud nõude osas kaebuse õiguspäraselt

tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

14. Kaebaja väitel ei nõustu ta Viru Ringkonnaprokuratuuri 09. ja 16.12.2015. a

vastuste läbivaatamisele mittevõtmisega sellel põhjusel, et ta ei esitanud kohtule

nimetatud dokumenti. Nähtuvalt halduskohtu vaidlustatud määruse p-s 13 märgitust

ei ole kohus eelnimetatud osas kaebust tagastanud põhjusel, et kohtule on esitamata

vastavad dokumendid, vaid põhjusel, et selles osas tuvastamisnõude esitamiseks ei

ole kaebajal kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu.

Eeltoodut ei ole kaebaja enda määruskaebuses sisuliselt vaidlustanud. Nimetatud

osas on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel igati õiguspärane.

15. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Talõzini määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse resolutsiooni p 2 osas

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel